KL SA
OP leht suvi

Ränd­teadlased elavdavad koolielu

11. apr. 2014 Sirje Pärismaa - 1 Kommentaar

Ülikoolid pakuvad koolitundide elavdamiseks põnevaid töötube, teadusteatreid ja -busse. Popimate teaduse populariseerijate järjekorrad ulatuvad järgmisse õppeaastasse.

Ülenurme gümnaasiumi bioloogiaklass muutus 3. aprillil terveks päevaks ehtsaks laboriks: 11. ja 12. klassi õpilased said selga valged kitlid ja kätte kummikindad ning nägidki välja nagu tõelised laborandid. Laudadel oli ootamas ehtne laboriaparatuur. Õpilased jaotusid neljaliikmelisteks meeskondadeks ning Tartu ülikooli rändava bioklassi „etendus” võis alata.

Esmalt tuli selgeks saada pipeteerimine. Innustamiseks selgitati välja klassi parim. Iga rühm sai juhendaja, kellelt nõu ja abi küsida. Käeharjutusele järgnes loeng, kus tuletati õpilastele meelde DNA-ga seotud teoreetiline osa ning anti juhised järgnevaks praktiliseks tööks, kus tuli mõõta vajalik kogus DNA-d ja muuta see silmale nähtavaks. Siis paljundati üht DNA piirkonda ja analüüsiti reaktsiooni tulemusi. Tööde tulemused vaadati koos üle.

Niipalju innustunud pilke ja säravaid silmi ei kohta just igas tunnis.

„Väga lahe! Võiks rohkem taolisi üritusi olla!” kõlasid kommentaarid. Nii mõnigi oli kindel, et on leidnud endale unistuste ameti.

Loodusainete õpetajad Marina Kamenskaja ja Evelyn Kostabi kuulsid rändavast bioklassist paari kuu eest täienduskoolitusel ja avaldasid kohe soovi see kooli kutsuda, kuna tudengid tulevad teadmisi jagama koos nüüdisaegse laboriaparatuuriga, mida kool ilmselt kunagi muretseda ei suuda. Õpetajaid võlus ka rändurteadlaste eesmärk näidata, et teadus ei ole midagi kauget ja kättesaamatut, sest sellega tegelevad gümnasistidest vaid paar aastat vanemad noored.

Innustab õppima

„Päeva lõpus õpilaste kommentaare kuulates võis järeldada, et suhtlemine tudengitega innustas neid tegelema looduteadustega ja üldse suhtuma tõsisemalt õppetöösse. See oli üks ootustest, mis täitus,” laususid õpetajad ja avaldasid arvamust, et rändav bioklass on praegu kõige suurepärasem võimalus Eestis, tutvustamaks õpilastele DNA-ga seotud tegevust. Samad vahendid on kasutusel ju ülikoolideski.

„Ka koduste vahenditega võib DNA-d eraldada, kuid siis jääb see õpilastele sageli meelde kui mingi hägu,” nentis Kamenskaja. „Pärast geelelektroforeesi muutuvad nukleiinhapped nähtavaks. Õpilane näeb neid värvunud vöötidena.”

Ülenurme gümnaasiumi loodusainete õpetajad on usinasti ära kasutanud ka teisi ülikoolide pakutavaid võimalusi õppetöö elavdamiseks. Loodussuuna õppuritel on igal õppeaastal üks looduspraktika kursus, mis erineb kardinaalselt tavatunnist. Näiteks külastatakse TÜ biomeedikumi ja uuritakse ise laiba peal organeid, käiakse kliinikumis, osaletakse TÜ loodusmuuseumi õppeprogrammides, tehakse praktilisi töid TÜ tehnoloogiainstituudis ja maaülikooli veterinaaride juures. Õppeprogramme on läbi viidud ka koolis.

„Oleme väga õnnelikud, et rändav bioklass sel õppeaastal meie kooli jõudis,” ütlesid õpetajad.

Rõõmustamiseks on põhjust, sest bioklassi ootelehel on juba üle 60 kooli ja suur osa neist saab alles järgmisel õppeaastal oma klassitoas profiseadmetega DNA eksperimente teha. 30 kooli pani end järjekorda veebruaris, kui esimest korda õpetajaile reklaami tehti. Et bioklassiga rändavad ringi tudengid, kes peavad ka ise õppima, ei saa üle kahe visiidi nädalasse planeerida. Projekti on kaasatud ja koolitatud üle 50 üliõpilase, et saaks vahetustega koolides käia.

„Eks see aimatav oli, et tahtjaid on palju, aga et kohe nii populaarne, oli ikka üllatav,” lausub bioklassi eestvedaja, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaarse biotehnoloogia professor Ants Kurg. „Idee pole väga originaalne. Programm sai alguse Leedus 2011. aastal. Nemad on käinud enam kui sajas koolis ja pikk saba on ees.”

Biolabori aparatuuri ja vahendid andis rahvusvaheline suurfirma Thermo Fischer Scientific, kel koostöölepe TÜ-ga. Bioklassi tegijad said ka rahastuse hasartmängumaksu nõukogult ja teaduse populariseerimise konkursilt, mis võimaldab kinni maksta transpordi. Tartlased ei kopeeri oma tegevust siiski leedukate pealt, vaid tegevuste väljamõtlemine on üliõpilaste endi õlul.

„Tudengid ise peavad oma töö käigus kasvama,” sõnab Kurg. „Loodan, et mõni valibki õpetaja elukutse. Nad kõik on geenitehnoloogia või bioloogia taustaga. Hallid kujud siia õppima ei tule! Oleks hea meel, kui keegi leiaks, et õpetada on tore. Haridusteaduskonnast on aastaid produtseeritud, vabandage väljenduse eest, p…a. Need inimesed hoiaks mina koolist kaugel! Arvatakse, et kui mujale ei kõlba, siis õpetajaks. Näen, et nende teadmiste tase on nõrk. Nad pole saanud bioloogi baaskoolitust. Pedagoogikas võib ju lähenemine olla õige, aga kui põhiteadmisi on puudu, ei saa õpetada. Meie programmis osalevad tudengid näevad, et teiste õpetamiseks pead ise asjadest üle käima.”

Psühhobuss tuleb

Veebruaris vuras oma esimesele reisile psühhobuss, millele hoogu andmas psühholoogiaüliõpilaste ühenduse liikmed. Noored otsivad oma projektile alles rahastust, kuid liiguvad juba vabatahtlikena ringi.

„Bussijuht” Madis Vasseri sõnul on nende laiem eesmärk populariseerida psühholoogiat kui teadust ning psühholoogi kui teadlast. Sel eesmärgil rakendatakse end juba tõestanud rändava teadusteatri formaati, käies eri vanuses publiku ees interaktiivseid kavasid esitamas.

„Praegu oleme keskendunud teemadele, mis koolilastele enim huvi ja kasu võiks pakkuda, nagu näiteks tajufenomenid, mõttevead ning mälutrikid,” kõneles Vasser. „Kuigi „buss” sai veerema alles veebruarist, on esinemisi olnud juba üheksa. Senimaani on publikus olnud peamiselt 7.−12. klassi õpilased ning üliõpilased, kuid mai lõpus on plaanis ka esimene täiesti avalik ülesastumine psühhomütoloogia teemadel. Läheneva sessi valguses kavatseb tiim veidi hoogu maha tõmmata ning keskenduda sellele, et oma psühholoogiateadmisi õppejõududele eksamitel demonstreerida.”

Senine ülimalt kiitev tagasiside on aga kannustanud tegijaid piisavalt, et võtta kogu projekt saabuval sügisel veelgi ambitsioonikamalt ette. Kõik esinemiskutsed on väga oodatud psühhobussi postkasti.

Ülikoolid on teaduse populariseerimise koolides tõsiselt käsile võtnud. Nii TÜ-l kui TTÜ-l on kümmekond ratastel, valdavalt tudengitega mehitatud rühma, kes teevad väljasõite. Võidumehed on just kaugeltnurga koolid, kel raskem ülikoolidesse jõuda.

Tõrva gümnaasium osaleb teist aastat TÜ füüsika õpikodades. Direktor Ivar Hanvere on projektiga rahul: „Koolis tekitab elevust, kui tulevad uued näod, kes teevad keerulisi katseid ja muudavad tunnid huvitavamaks. Neil on kaasas varustus, mida kool ei jõua osta. Püüame ikka paljut haarata, õpetajad hoiavad silmad lahti, sest ega minevaid asju suurelt reklaamitagi.”

Direktori sõnul eristab teadusgruppe rändteatritest see, et haltuurategijaid nende hulgas pole.

Tudengitega mehitatud TÜ teadusbuss vuhiseb mööda Eestit juba 2005. aastast, hulk etendustele kaasaelanuid on jõudnud ise ülikooli.

„Meile füüsikat õppima tulnud seltskond on kümne aastaga kõvasti paremaks läinud,” kinnitab teadusbussi eestvedaja, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koolifüüsika osakonna juhataja Kaido Reivelt. „Kas seda saab teadusbussiga seostada, ei saa kindlalt väita. Ka teadusagentuuri uurimusest ei tulnud päris üheselt need mõjud välja. Aga tudengid õpivad esinema ja saavad väärt kogemuse. Kuid reaalainete õpetajaiks ei taheta ikkagi saada. Ega enne muutu midagi, kui õpetajaametit praegusest enam väärtustatakse ja palk tõuseb.”

Reivelt juhib ka õpikodade tegevust. Enam kui 40 tugikoolis on aasta jooksul kaheksa kohtumist. Õpilased saavad eksperimentidel põhinevat eriõpet. See on lõbusast teadusteatrist juba tõsisem väljakutse ja välja löövad ka koolide erinevused, sõltuvalt õpetaja panusest ja vaevanägemisest.

Klassitoas annan endast iga kord 130%

Neli aastat tegutsenud maaülikooli doktorantide rühma Elus Teadus hitiks on kujunenud jäätise valmistamine.

2-3Kristi_ParroKristi Parro

Elusa Teaduse koordinaator

Oleme võtnud eesmärgiks kaasata tudengeid kõigist instituutidest, kuid endiselt on kõige aktiivsemad toidutehnoloogid ja metsanduse inimesed. Popid on meie jäätise töötoad. Koolidele pakuvad huvi ka kõik loodusteemad, alates puudest ja puuseentest kuni taime morfoloogiani. Paar viimast aastat oleme teinud koostööd TÜ ja välistudengitega ja pakkunud seeläbi keelepraktika võimalust. TÜ doktorandid on head kaaslased ja pakuvad värskendust nii töötubade sisu poolest kui ka värsket verd seltskonna mõttes.

Koolides käime üsna tihti. Ise tegin kahe nädala jooksul 11 töötuba. See oli muidugi veidi ekstreemne. Sõitsin läbi Saaremaa (koos kuue elusteadlasega), käisin Kabala koolis Raplamaal ja Jõhvi gümnaasiumis. Õpilased on igal pool toredad ja teavad palju. Just maakoolides on julgus kaasa lüüa suurem ja eksida kardetakse vähem. Mõnus on arutleda ja koos tegutseda.

Koolide valimise alus on tihtipeale aeg. Kuna oleme vabatahtlikud, on keeruline leida kõigile sobivat aega. Proovime mitu käiku ühendada, käia maakondade kaupa. Kogume kokku mitu töötuba ja tudengit ning sõidamegi terveks päevaks. Kuna anname ühe tunniga endast nii palju, on sellised päevad väsitavad. Lisavad aga tohutult motivatsiooni edasi tegutseda. Et aega kooli ja töö kõrvalt ei ole lihtne leida, tuleb mõnikord ka ära öelda. Oleme siiski kõik soovid talletanud ning proovime võimalusel uuesti ühendust võtta.

Väiksed koolid proovivad kogu personaliga õpitubades osaleda. Sealt on seetõttu raskem ära tulla − juttu jätkub kauemaks, ikka tekib küsimusi, kasvõi koduaia kohta. Suurtes koolides on tempo peal, kuid ikka võimalik õpilastele ja endale uusi teadmisi koguda. Õpilased on alati avatud ja neil on hea meel näha uusi nägusid. Eriti rõõmsad ollakse siis, kui ise midagi teha saab. Tegevusvõimalust pakume alati.

Saaremaal rääkisime noortest õpetajatest. Nii armas oli, kui öeldi, et ka mina võiksin õpetajaks hakata. Kihelkonna koolis tegime jäätist ja sealsed õpilased ütlesid, et tuleksid juba jäätise pärast EMÜ-sse õppima.

Jõhvis plaanisin minna ühte klassi. Kuna aga sõit sinna oli pikk, küsisin, kas saaksin ka teistele õpilastele õpituba teha. Võtsin kaasa sõbra TÜ-st, kes samuti kaks õpituba ette võttis. Enne kojuminekut palusid õpetajad, et me veel ühe tunni teeksime. Sõna levib koolis kiiresti ja õpetajad on valmis oma tunnikavad ümber tegema.

Me ise ka imestame, et juba neljandat aastat jätkame. Viimasel ajal on koolides käimine täiesti (vaimne) puhkus. Kui juba otsustad minna, viib tunniks valmistumine ja klassis viibimine hoopis teisele lainele. Mured kaovad, oled valmis igale küsimusele reageerima ja vajadusel töötoa ümber mängima − vastavalt õpilaste küsimustele. Oled 100% valvel ja annad endast iga kord 130%. Eks selle pärast olemegi õhtuks alati kõik nii väsinud. Aga samas positiivsust täis.

Tudengite aktiivsus kõigub, keskmiselt tegutseb töötubadega pidevalt kümme tudengit. Kokku on ligi 20 aktiivset ja aegade jooksul on osalenud ehk isegi 40 tudengit. Ega rääkimine väga punti ei aita. Kui on võimalus kohe ise kaasa tulla, oledki pundis sees. Näed ära, kuidas teised õpitube teevad, ja mõtted hakkavad liikuma. See on vist samamoodi käed-külge-kaasamine nagu õpitoad ise.

Elus Teadus on olemuselt üsna ainulaadne, mistõttu ei ole seda eriti kordama kiputud. Tahame harida nii ennast kui ka õpilasi, kummutada müüte ja anda teadmisi oma valdkonnast. Paneme tundi oma hinge. Paljud teised projektid on universaalsemad, ka meie Kanadast pärit eeskuju. Tudengitel on keeruline organiseerida oma sõite ja transporti. Oluliselt lihtsam oleks võtta õpilasi vastu oma laboris. Peame pidevalt õppematerjale arendama ja täiendama, sest metsa või meiereid klassiruumi kaasa ei võta. Saime neljandat korda teadusagentuuri toetuse. Väikeses mahus aitab ka EMÜ.

Koolides rändavad teaduse populariseerijad

Tartu ülikool

  • „Teleskoop tuleb külla”. Projekti käigus käiakse teleskoobiga maapiirkonna koolides ja korraldatakse taevakehade vaatlusi.
  • Füüsika, keemia, bioloogia õpikojad. Eksperimentidel ja laboratoorsetel töödel põhinev loodusteaduste eriõpe 30−40 tugikooli ja nende ümbruses paiknevate koolide 7.−12. kl õpilastele.
  • Teadusbuss. TÜ tudengid viivad läbi füüsikasõusid, keemiateatrit, bioloogia- ja kosmose­etendusi.
  • Rändav bioklass. Tutvustatakse gümnaasiumiõpilastele loodusteadusi, õpetades tänapäevaseid DNA-analüüsi meetodeid ja kasutades kaasaegset laboriaparatuuri.
  • Psühhobuss. Psühholoogia­tudengite algatus. Kaasava teadusteatri raames saab kogeda, millega sisustavad oma päevi eksperimentaal­psühholoogid.
  • Globe. Rahvusvaheline õpilaste keskkonna- ja teadusharidusprogramm, mille käigus viiakse enam kui 40 koolis läbi keskkonnamõõtmisi.
  • Robotiteater ja robootika töötoad.
  • TÜ loodusmuuseum käib projektidega koolides.
  • TÜ matemaatikud käivad koolides rääkimas matemaatika saladustest.

Tallinna tehnikaülikool

Töötoad gümnaasiumiastmele

  • Lego Mindstormi roboti programmeerimine.
  • Elektroonika töötuba.
  • Folkrace.
  • Interaktiivse õppe veebikeskkond.

Töötoas osalenu näeb interaktiivseid lahendusi, mida õppetöös kasutada.

  • Keskkonnakorraldus ja praktiline veekvaliteedi analüüs.
  • Geodeesia mõõdab maailma.
  • Projekteerime teed − modelleerime liiklust.
  • Kavandame energiasäästlikke hooneid läbi päevavalguse. Töötoad viiakse läbi päikese liikumist simuleeriva HELIODON-stendi abil.
  • Tornehitised kui insenerikunsti tippsaavutus − ehitame tikutorni.

Töötoad alg- ja põhikooliastmele

  • Mäemasinate meisterdamine.
  • Vulkaanide töötuba.
  • Turvas meie elus − turba läbilõike tegemine.
  • Vooluringi meisterdamine.
  • Valgusjärgija robotite meisterdamine.

Tallinna ülikool

  • „F nagu füüsika” – Tunni jooksul ei viida läbi õppekavas ette nähtud laboratoorseid töid, vaid näidatakse temaatikaga seotud katseid demonstratsioonide või teadusteatrina.
  • Ökoloogia instituut tutvustab kõiki oma tegevusvaldkondi: vesi, kliima, rannikud, sood, järved, säästev areng.
  • Balti filmi- ja meediakooli laste filmikool.
  • Konfutsiuse instituut korraldab koolides hiina kultuuri päevi. Õpetatakse hiina keelt, kalligraafiat, tušimaali, paberist voltimist, ooperimaskide maalimist, võitluskunste, kokandust, karaoket.

Eesti maaülikool

  • Elus teadus. Käed-külge-töötoad.

Allikas: ülikoolide avalike suhete osakonnad


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ränd­teadlased elavdavad koolielu”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!