OPL kaasav
KL SA

Lennuakadeemia hakkab andma ka kutseõpet

12. sept. 2014 Tuuli Hiiesalu Tartu Mart Reiniku kooli õpetaja - 1 Kommentaar

„Kutseõpe lennuakadeemias tugevdaks nii kooli kui ka lennundussektorit,” väidab lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko.

Eesti lennuakadeemia vastvalitud rektor Jaanus Jakimenko märgib, et Eesti lennundusettevõtted on aastate jooksul kasvanud ja nii on suurenenud nõudlus ka kutseharidusega spetsialistide järele. Jakimenkole on probleem tuttav ettevõttest, kus ta ise varem töötas – seal toimetas lennukite kallal koguni 170 hooldusmehaanikut. Et lennuakadeemiast nii palju mehaanikuid ei tulnud, pidi ettevõtte koostöös lennuakadeemiaga endale ise töötajaid juurde koolitama. Samuti võeti tööle välismaalastest hooldusmehaanikuid. (Lufthansas toimibki kutseõpe nii, et tulevane töötaja võetakse tööle ja õpetatakse välja töö kõrvalt.)

Lennundusõpe on kogu Euroopas ühtne ja toimub väljatöötatud dokumentatsioonile tuginedes. Nii tuleb näiteks lennuki hooldustehnikuks õppijal läbida minimaalselt 2400 kontakttundi (just kontakttundi, sest lennundusõppes ei loeta päevi ega ainepunkte).

Rakenduskõrghariduses peab tudeng läbima ka mitmeid akadeemilisi mooduleid (majandus ja ettevõtlus, tehnika, keeled, sotsiaalteadused, loodus- ja täppisteadused, õigus ja ohutus, lõputöö). Praktika moodustab umbes 21% määratud õppekava kogumahust. Samas kutseõpe ei nõua akadeemiliste moodulite läbimist ja see annab võimaluse suurendada praktika mahtu ligi 70%-ni määratud õppekava kogumahust.

„Küsimus on ka kogemuses. Kui koolitame välja spetsialisti, olgu see siis rakenduskõrghariduse või kutseharidusega, tal esialgu ju kogemusi pole. Ettevõtted vajavad aga kogemustega töötajaid,” märkis Jakimenko.

Jakimenko arvates jätkub lennundusettevõtetes tööd nii rakenduskõrgharidusega spetsialistidele (teevad administreerivat tööd, tegelevad dokumentatsiooni ja joonistega, suhtlevad lennukitootjate ja lennuametiga) kui ka kutseharidusega spetsialistidele (teevad lihtsamaid töid, näiteks võtavad lahti ja panevad kinni paneele, puhastavad neid).

Kust tuleb raha?

Kutseõppe arendamine rakenduskõrgkoolis on paras väljakutse kooli rahakotile. Kuna riiklik finantseerimine on suunatud rakenduskõrgharidusele, siis seda raha kutseõppe koolituses kasutada ei tohi. Seetõttu peab Jakimenko eriti oluliseks selgitada välja need lennundusettevõtted, kes vajavad kutseharidusega spetsialiste. Kui pilt selge, saab alustada koostööd.

Jaanus Jakimenko

Jaanus Jakimenko

Viimastel aastatel on Eestis lennundusettevõtteid juurde tulnud. Neid pole küll palju, kuid piisavalt selleks, et uurida, kui palju ja missuguse kutseharidusega spetsialiste nad vajavad. „Võib-olla on võimalik teha tellimuskoolitust ettevõtte finantseerimisel,” avaldas Jakimenko lootust. Nii saaksid ettevõtted tulevasi töötajaid endaga varakult siduda. „Kui praegu võtaksime vastu lihtsalt kümme mehaanikuõpilast ja hakkaksime neid koolitama, siis poleks garanteeritud, et nad lähevad tööle just sinna ettevõttesse, kus neid kõige rohkem vaja on,” sõnas Jakimenko. Kutseõppevajadus loodetakse välja selgitada kevadeks. Kui ka kutseõppe õppekavad on välja töötatud, võivad esimesed kutseõppurid tulla järgmisel sügisel lennuakadeemiasse õppima (loomulikult keskhariduse baasil).

Lennuakadeemia rektor Jakimenko tunnistab, et kutseharidust on Eesti lennundusõppes kardetud põhjuseta. On arvatud ju sedagi, et prillikandja ei tohi lennukit juhtida. Tegelikult aga on ka prillidega piloote. Niisamuti võtavad lennundusettevõtted meelsasti tööle kutseharidusega spetsialiste. Jakimenko arvates on realistlik alustada järgmisel sügisel kutseõpet umbes kahe tosina õpilasega.

„Kutseõpe lennuakadeemias tugevdaks nii kooli kui ka lennundussektorit,” lubab Jakimenko.

Kas seadus seda lubab?

Võrumaa kutsehariduskeskusel keelati bakalaureuseõpe ära, sest kutsekool ei tohi kõrgharidust anda. Ja nii asendati bakalaureuseõpe kõrgema järgu kutseõppega. Samas ei tohi ülikool anda kutseharidust. Värske näide on mereakadeemia kutseõppeosakond, mis pärast akadeemia liitumist TTÜ-ga suleti – ülikooliks muutunud akadeemia ei tohtinud enam kutseõpet anda. Kuidas on aga lood lennuakadeemiaga?

HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi ei näe lennuakadeemia puhul probleemi − rakenduskõrgkoolis on kutseõpe lubatud. Haridusministeerium on tellinud ja rahastanud 2014. aastal rakenduskõrgkoolidest (sealhulgas ühest erakõrgkoolist) 845 kutseõppe koolituskohta. Ka lennuakadeemias planeeritavat kutseõpet ollakse valmis rahastama, kui on teada, milliseid spetsialiste ja kuhu Eestis vaja on.

HTM-i kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo kinnitab samuti, et lennuakadeemia kui rakenduskõrgkool võib kutseõpet läbi viia, kuid lisab, et akadeemia peab tegema koostööd ettevõtetega, kes temalt töötajaid tahavad. Akadeemia peab ka jälgima, et kutseõppurite arv ei ületaks kolmandikku akadeemia õppijate üldarvust. Vähemalt kaks kolmandikku peab neist õppima rakenduskõrgkooli õppekava järgi.

„Kuna kutseõppele eraldatavad vahendid on limiteeritud, eelistatakse rahastamisel juba olemasolevaid traditsioonilisi kutseõppe erialasid,” ütles Helen Põllo, „iga uue eriala mängutoomine tekitab ikka diskussiooni: mis mahus ja kus seda õpetama peaks ning kes rahastab.”

Kutseõppe läbiviimise kulud rakenduskõrgkoolis kaetakse vastavalt kutseõppeasutuse seadusele, mis lubab kooli rahastada nii riigi, valla või linna eelarvest kui ka majandustegevusest saadavatest tuludest ja sihtotstarbelistest laekumistest. Põllo tervitab lennuakadeemia initsiatiivi teha koostööd ettevõtetega. „Tööandja tellimuse puhul on loogiline, et tulevane tööandja kutseõpet ka omalt poolt rahastab,” sõnas ta.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Lennuakadeemia hakkab andma ka kutseõpet”

  1. Toomas ütleb:

    Pigem küsimus,kui arvamus või kommentaar.

    Paljud inimesed ootaksid vastust,kui tehnika on nii uhkelt arenenud,miks ei ole reisi lennukitel reisiatele langevarju,ehk siis katapulteerumist,kui on katastrohvi seis.
    Kui on küsimus,liigne kõrgus,võiks ju see toimuda madalamal,automaatselt,enne kokkupõrget.
    Nii oleks palju suurem võimalus pääseda inimestel eluga?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!