KL SA
OPL MUUSEUM

Scientix jagab Euroopa loodusteaduste õpetajate töönippe

14. nov. 2014 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Eesti liitus tänavu üleeuroopalise loodus-, täppis- ja tehnikateaduste alast haridust edendava projektiga Scientix, mille keskmes on õpetamist hõlbustavaid materjale koondav veebiportaal scientix.eu. Oktoobri lõpus jagas Brüsselis Scientixi konverentsil Euroopa parimaid kogemusi ligi 600 õpetajat 43 riigist, esmakordselt oli esindatud ka Eesti.

Programmi kuulus 70 loengut, 14 töötuba, 7 ümarlauda ja 25 stendiettekannet.

Suurt tähelepanu äratas keemiaõpetaja, Tallinna reaalkooli direktori asetäitja õppetöö alal Martin Saare stendiettekanne

(ilu)kirjanduse lõimimisest keemia õppimisse ja õpetamisse. Saar tutvustas koos eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kellaga läbi viidud projekti, mille käigus lugesid 9. klassi õpilased Jules Verne’i „Saladuslikku saart” paralleelselt nii kirjandustundides (pöörates tähelepanu tegelastele, narratiivile, ajaloolisele taustale) kui ka keemias (pöörates tähelepanu eri ainete valmistamise protsessile ning nende kasutamisele).

„Minu jaoks oli see esmakordne kogemus tutvustada oma tööd stendiettekande abil, see võimaldas pidada väga sisukaid ja huvitavaid arutelusid väikeses ringis,” rääkis Saar. „Lisaks loodusainete õpetajatele pakkus see huvi ka konverentsil osalenud keeleõpetajatele, kes on viinud läbi loodusteadusliku sisuga projekte (nt eTwinning). Minu tagasihoidlik soov propageerida ideed, et ilukirjandustekste on võimalik tuua keemiatundi ning kasutada neid sobiva konteksti loomiseks ainete tutvustamisel ja omaduste uurimisel, täitus igati.”

Konverentsil tutvustati väga erinevaid projekte ning töövõtteid, Saare sõnul on neist kasu ka tema töösse vahelduse toomiseks. Samas veendus ta taas, et mitmes aspektis (IKT, uurimisõpe, ainetevaheline lõiming) oleme tõepoolest Euroopas esirinnas ja võiksime oma kogemuse jagamisel ehk julgemadki olla.

Konverentsil tutvustati põgusalt ka EL-i rahastatud 25 STEM (loodusteadused, tehnoloogia, insenerindus, matemaatika) projekti.

„Vaieldamatult innustavaimad ettekanded olid USA külalisesinejatelt. Lisaks haaravale esitusviisile olid need ka väga sisukad,” märkis Saar. „Oma unistuste ja püüdluste realiseerimisest kõneles NASA-s töötav Amber S. Gell, kes käsitles muuhulgas sootemaatikat teaduses, millele pöörati tähelepanu ka mõnes teises ettekandes. Mõneti lahjaks jäi ümarlaud muuseumide rolli teemal, aga seda peamiselt ümarlauda kutsutud esinejate ning tagasihoidliku juhtimise tõttu.”

Õpetajad on ka saadikuiks

Kääpa kooli õpetaja Aiki Jõgeva kannab tiitlit Scientix teacher ambassador (Scientixi projekti saadik) ja kuulub Scientixi õpetajate kogusse. Saadikuid on igast riigist kaks-kolm ja nende ülesanne on tutvustada oma riigis projekti, portaali ja seal olevaid õppematerjale ning muid võimalusi (blogi, e-kursused, uuringute ülevaated jms) kogu õppeaasta vältel igal võimalikul moel. Jõgeva on õpetajate kogus teist aastat.

Brüsselis toimunud konverentsil olid õpetajate kogu liikmed abiks mitmel viisil. Jõgeva ja ühe Soome õpetaja ülesanne oli seista infoboksis ja vastata huviliste küsimustele, jagada näpunäiteid.

„Konverentsil oli palju õpetajaid, kes Scientixist kuigivõrd midagi ei teadnud, saime neile kasulikud olla,” lausus Jõgeva. „Üritus oli hästi korraldatud, programm väga mitmekesine. Sageli oli kahju, et ei saanud mitut ettekannet korraga kuulata. Suurel konverentsil osalemine on huvitav kogemus. Mäletan, kui esimest korda sattusin ühele veel suuremale üritusele, oli alguses segadus suur. Järgmistel kordadel on juba lihtsam kõigest heast osa saada. Vahel kohtud mõne toreda inimesega, kellega jäädki suhtlema.”

Kõneldes saadud kogemuste kasutamisest, märkis Jõgeva, et võib olla palju plaane, aga kui õpetajad neid omaks ei võta ja koolitöös ei kasuta, jäävad head mõtted lihtsalt paberile. Muutused algavad õpetajast ja võtavad aega, inimeste mõtlemine ei muutu üleöö. Alati on huvitav vestelda kolleegidega teistest maadest ja kuulda, mida nemad teevad. Rõõmud ja mured on sageli sarnased, nii saab üksteiselt õppida ja kuulda hoopis uut vaatenurka, mille peale ise pole tulnud.

„Väga põnev on ettekandeid kuulata. Kui sisu juhtub juba tuttav olema, on arendav jälgida, kuidas keegi esineb ja publiku tähelepanu köidab. Alati saab midagi kõrva taha panna, tavaliselt hakkavad ka enda mõtted uues keskkonnas paremini liikuma. Sageli saan vastused oma küsimustele just väljaspool igapäevatööd, kui on rohkem aega mõelda ja analüüsida,” rääkis Jõgeva.

Eesti 13-liikmelisse delegatsiooni kuulusid lisaks seitsmele õpetajale ka ülikoolide esindajad. Tauno Palts pidas ettekande Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi tööst üldhariduskoolis programmeerimise õpetamisel ja loovate arvutimängude programmeerimisest Eestis.

„Võeti hästi vastu, küsimusi oli mitmeid ja tunti huvi,” lausus Palts. „Kontaktid edasiseks koostööks tekkisid rootslaste ja ungarlastega. Sain mõtteid, millele rohkem tähelepanu juhtida. Tore oli näha aktiivseid eestlasi, kes konverentsil osalesid. Esindatud olid paljud Euroopa riigid ja anti ülevaade mitmest huvitavast projektist, mida on loodus- ja tehnoloogia­suundade propageerimiseks tehtud.”

Portaalist tasuta materjale

Eesti teadusagentuuri koordinaator Reet Rannik sai European Scoolnetilt (Scientixi koordinaator) lisaülesande juhtida üht paralleelsessioonidest („World around us”).

Teadushariduse projekte tutvustaval sessioonil osalenud Rannikule jäi meelde näiteks see, et Austraalis võimaldatakse õpilastel teha teadlastega koostööd biomeditsiini ja mehhatroonika laborites. Vanemad lapsed teevad hiljem oma kogemuste alusel ettekandeid noorematele.

Huvitava õppematerjalina hakkas silma Itaalias arendatud „Geosciences serious game”. Geoteaduste õpetamist toetavas virtuaalses keskkonnas ja tunnimaterjali-katsete kirjeldustes saavad õpilased läbi mängida eri olukordi ja valida rolle uurimismeeskonnas.

Scientixi projekti kontaktorganisatsioon Eestis on teadusagentuur. Meie õpetajaile pakkus konverentsile sõiduks võimalust taotleda reisistipendiumi European Schoolnet.

Sceintixi portaaliga on võimalik ühineda igal õpetajal.

„Euroopas tehakse ju pidevalt projekte, mille käigus valminud materjalid jäävad projekti lõppedes kasutult seisma,” lausus Aiki Jõgeva. 2010. aastal loodud portaali eesmärk on kõik need materjalid koondada, neid levitada ja tutvustada.

Otsingutulemusi saab filtreerida nii märksõna, projekti nime, valdkonna, keele, kui ka vanusegrupi alusel. Materjalide vorm on erinev: leidub töölehti, videoid, veebilahendusi, programme, mänge, raamatuid, ankeete, esitlusi, juhendeid.

Eri keeltes materjalidest saab ülevaate ingliskeelseid kokkuvõtteid lugedes. Portaalis endale kasutajakonto loonutel avaneb lisavõimalus tellida see tasuta eesti või ükskõik millisesse EL-i liikmesriigi keelde. Oluline on, et õppematerjali litsents tõlget lubaks ja vähemalt kaks inimest veel soovi avaldaksid. Saab paluda kolleege, et nad tõlke tellimiseks oma „hääle” annaksid. Tõlkimiseks kulub keskmiselt nädal kuni paar.

Portaalil vahendusel saab osaleda tasuta veebikursustel, lugeda uudiskirjast Euroopa LTT-hariduses toimuvast, osaleda foorumites ja diskussioonides.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!