Hea õpik säästab õpetaja aega
Sel sügisel hakkasid uue õppekava järgi õppima teised, viiendad, kaheksandad ja üheteistkümnendad klassid – paljud õpikud ja töövihikud jõudsid kooli alles septembri teises pooles või oktoobris.
Esimese õppeveerandi lõpuks ei olnud koolidesse jõudnud 5. klassi loodusõpetuse, 8. klassi matemaatika ja 11. klassi matemaatika õpik Koolibri kirjastuselt ja 8. klassi ajalooõpik Avitalt.
Õpetajate hinnangul on nonsenss, et kaks aastat pärast uue õppekava rakendamist ei ole veel vajalikke õpikuid ning ebamäärane olukord on saanud kesta nii kaua.
Kirjastused andsid koolidele õpikute hilinemisest küll aegsasti teada ja pakkusid igakülgset abi – saatsid uute õpikute esimesed peatükid vihikutena, jagasid koolidele tasuta eelmise trüki õpikuid, – kuid see ei saa olla lahendus.
Kõrge hind ja ebaühtlane tase
Salme põhikooli direktor ja matemaatikaõpetaja Marika Pütsep ütleb, et uue õppekava järgi on kaheksandas klassis matemaatikatunde vähem ja paljud teemad ei kattu eelmise õpikuga. „Õpilastel, aga ka õpetajatel on vanasid õpikuid tülikas kasutada ja kombineerida, ainuüksi raamatute lappamisele ja õigete peatükkide ülesleidmisele kulub tunnis ilmatu aeg.”
Liivalaia gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mirjam Palumets tõdeb, et parimagi tahtmise juures ei ole koolil lisaraha leidmata võimalik muretseda ühekorraga kõiki uue õppekava õpikuid. See on suur väljaminek. Õpikute hind tõuseb iga aastaga, õpilase kohta ettenähtud 57 eurost ei piisa, seepärast tellitakse õppematerjal esmajärjekorras ainetes, kus muutused on kõige suuremad. Ka tellimusi tehes on koolid varasemast ettevaatlikumad, sest tellida tuleb aasta ette ja hea usu peale, raamatut nägemata on raske öelda, millega on tegemist. Õpikuautorite tase on õpetajate sõnul üsna ebaühtlane. Paljud koolid ongi läinud seda teed, et tellivad kõigepealt õpiku ja töövihiku ainult õpetajale, kes otsustab, kas ja mida tellida klassitäite kaupa. Juhtub sedagi, et kui kauaoodatud õpik lõpuks valmib, on koolil õppevahendite raha otsas.
Kui põhikoolis on õpetajal oma aines valida vähemalt kahe-kolme õpiku vahel, siis gümnaasiumis uuele õppekavale vastavad gümnaasiumiõpikud praktiliselt puuduvad. Tahes-tahtmata loob see mulje, et turumajanduse põhimõttel tegutsevad kirjastused ei ole väikese tiraažiga gümnaasiumiõpikute väljaandmisest huvitatud.
Gümnaasium ilma õpikuteta
Kadrina keskkooli bioloogiaõpetaja Siret Pung tunnistab, et ootab pikisilmi uut gümnaasiumi bioloogiaõpikut, mis sisaldaks ka rakendusbioloogia kursust. Ka kõik õppekavas ette nähtud valikkursused on tema sõnul õppematerjaliga katmata. „Et õpetaja üldse julgeks mõnd sellist kursust valida, peab ta teadma, kust õppematerjali leida. Tunde illustreerivaid näiteid ja ülesandeid leiab kodulehtedelt ja portaalidest, aga kui õpetaja peab kogu materjali ise kokku otsima, upub ta töö sisse lihtsalt ära.”
Emakeeleõpetajad koostavad kirjanduskursuste tarvis õppematerjali juba teist aastat. Eelmisel aastal kümnendatel klassidel ühtki uuele õppekavale vastavat kirjandusõpikut ei olnudki. Noarootsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo räägib, et praeguseks on mõned vajalikud õpikud ilmunud, kuid rohkem on neid, mis puudu. „Muretsema paneb emakeeleeksam, mida pole korralikult analüüsitud ja mille kohta on vähe materjali, samas kui on teada, et eksami lävendit tõstetakse. Uue õppekavaga on õpetajatele pandud ka õpilaste uurimistööde juhendamise kohustus, sellegi jaoks on õpikut ja abimaterjali vaja.”
Haapsalu gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Kõrbe arvates tuleb õppekirjandusega kiiremas korras midagi ette võtta. „Õppekava järgivad kvaliteetsed õpikud teevad õpetajate elu palju lihtsamaks ja säästavad nende aega. Kui tahame, et õpetaja töökoormus ei ületaks 35 tundi nädalas, on kvaliteetsel õppekirjandusel selles väga oluline osa.”