Gümnaasiumiklassid kuivavad kokku

Eestimaa kümnes gümnaasiumis astus tänavu sügisel kümnendasse klassi vähem kui kümme õpilast.

Puka keskkool (3 õpilast 10. klassis / õpilasi kokku 116)

Puka keskkooli kümnendikud peavad igaks päevaks kõik õppetükid ära tegema, sest pole lootagi, et ei küsita. Riigi kõige väiksemas kümnendas klassis on lapsi keskmise pere jagu − kolm. Kadu oli priske, kevadel lõpetas 9. klassi neli korda rohkem rahvast. Kuid paljud valisid kutsekooli ja mõnigi põrutas Tartusse. Valgamaa põhjaservas asuva 116 õpilasega kooli gümnaasiumiosas on rahvast olnud hõredalt mitu aastat – mullu sai küpsustunnistuse viis noort.

„On olnud arutlusel, kas ikka avada 10. klass,” tunnistab direktor Tõnis Mark. „Seni oleme jätkanud. Lastel ei ole eriti hea liikuda, pole bussiliine Valga suunas, lähematesse kohtadesse peaks hommikul vara minema hakkama. Kuni transpordikorraldus ei muutu, ei saa gümnaasiumi suhtes muid võimalusi kaaluda.”

Vallavanema Heikki Kadaja sõnul pole volikogu otsustatud, et järgmisel aastal kümnendat klassi ei avata. „Kuigi tõele näkku vaadates tuleb öelda, et liigutakse aktiivselt linnadesse. Mis siin imestada, kui igal tasandil räägitakse, et väikekoole pole mõtet säilitada! Primaarne polegi poliitiline otsus. Lapsevanemad hääletavad jalgadega. Kes mõtleb kõrgkoolile, läheb juba gümnaasiumi Tartusse.”

Kadaja tõdeb, et osa põhikoolirahast kandub gümnaasiumile, kuid vallad maksavad väikse kooli pidamisele nagunii peale.

Võhma gümnaasium (4/187)

Ka Võhma gümnaasiumis oli põhikoolilõpetajaid mitu korda rohkem, kuid paljud läksid kutsekooli, aga ka Tartusse ja Pärnusse. Direktor Kristel Vahtra sõnul oli omavalitsuses jutuks võimalus kümnendat klassi mitte avada, kuid vastavalt seadustele tuleb sulgemisotsus teha viis kuud varem ja nii sügisel õppetöö lahti läkski.

Võhma linnapea Avo Põder ütles, et eelmisel aastal taheti määrata õpilaste piirarv, kuid kuna uut koolide rahastamismudelit veel polnud, ei tahetud emotsioonide baasil volikokku minna. „Nüüd vingerdame,” lausub ta mõrult. „Riik on lükanud otsustamise omavalitsuste õlule ja rahastamisotsust pole ikkagi. Gümnaasiumiosa peetakse mingil määral ülal põhikooli arvelt. Kolmandik lapsi on teistest valdadest, neilt laekub pearaha. Kui gümnaasiumiosa ära kaob, on suur majakolakas meil ikka majandada ja õpilaskoha maksumus suureneb. Probleeme tekib ka osa aineõpetajate koormusega, nad ei saa põhikoolist vajalikku koormust kätte.”

Järvakandi gümnaasium (5/129)

Direktor Aet-Triin Vasnu sõnul analüüsis volikogu hariduskomisjon raha- ja inimressursi kasutamist, aga 10. klass ikkagi avati. „Nüüd tuleb siis uus karussell, tulevikutrend areneb vist põhikooli suunas,” ütleb Vasnu.

Vallavanem Mart Järvik sõnas, et tema ei taha kaotusega leppida, kuid hariduskomisjon on otsustanud 10. klassi mitte avada. Tõsi, see pole veel volikogu otsus.

„Allakäik algas siis, kui avalikult hakati rääkima: paneme väikegümnaasiumid kinni,” meenutab Järvik. „Maakonna ajalehes kirjutati ministri külaskäigu järel gümnaasiumi sulgemisest, kuigi sellist juttu polnud. Eks see hirmutas lapsi.”

Järviku sõnul tuleb gümnaasiumile sel õppeaastal peale maksta ja eelarves on selleks raha olemas.

Kolga keskkool (6/132)

„Selgitasime vanemaile, et nad paneksid lapsed meie gümnaasiumi, aga nad ei pannud, nii et vaatame tulevikku teise pilguga,” lausub direktor Tõnu Valdma. „Põhikooliosa on suurenenud. Suuri lende pole meil kunagi olnud. Aga edaspidi peame vist rääkima põhikoolist.”

Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsi sõnul tuleb hiljemalt märtsiks otsustada, mis saab gümnaasiumist. Mingil määral on gümnaasiumi peetud põhikooli arvelt. „Väga täpset arvestust ei teagi, majakarbi kulud on ju üldised ja osa õpetajaid õpetab mõlemas astmes.”

Tõstamaa keskkool (6/167)

Direktor Toomas Mitt ütleb, et neil on tänavu läbi aegade väikseim kümnes klass. Kokku on gümnaasiumiosas 26 õpilast. Suurim arv on olnud 45 ja väikseim 22, keskmine on 35. „Tõstamaa ja Häädemeeste on Pärnumaa äärepunktid, 50 kilomeetri raadiuses on keskkoolidest puhas maa,” räägib Mitt. „Linna tolmuimejale paneb filtri ette vanema rahakott. Riik pole otsustanud rajada õpilaskodu Pärnusse. Pooleli on ka riigigümnaasiumi reform.”

Vallavanem Toomas Rõhu meenutab, et korra korraldasid nad oma koolivõrku ümber ning kaotasid põhi- ja algkooli. Raha jätkus kaheks aastaks. „Riik lollitas, mingisugust tulu ei tulnud, targalt tegid need vallad, kes ei sulgenud, riik maksab neile peale,” ütleb Rõhu. „Halb on see, et ühiskonnas on pidevalt õhus sõnum: mis koolidest saab?”

Tapa vene gümnaasium (6/206)

Hoolekogu arutab kooli saatust novembris. „Seni on linn toetanud meie tegevust, oleme Lääne-Viru ainus keelekümblusega vene kool,” ütleb direktor Naima Sild. Palju hästi eesti keelt oskavaid lapsi ongi läinud põhikoolist eesti gümnaasiumidesse.

Vallavanem Alari Kirt lausus, et plaane pole paika pandud, kuid selge on, et niimoodi jätkata ei saa. Miinuses ollakse iga kandi pealt. Ent teema on valuline ning puudutab paljusid lapsi, vanemaid ja õpetajaid.

Varstu keskkool (7/105)

„Lapsed alustasid äraminekut siis, kui ministeerium hakkas trummi taguma: maagümnaasiumid tuleb kinni panna,” nendib direktor Maido Mändmets. Hoolimata seitsmest lapsest, ei kaalutud kümnenda klassi avamata jätmist. Kool on läinud üle klassideta gümnaasiumile, kus kursusi läbib koos mitu klassi. Tänu sellele on hoopis põhikooli peetud ülal gümnaasiumi arvelt. Veel kolme aasta eest oli põhi- ja keskkooliosas lapsi pooleks, õppima tuldi ka ümberkaudsetest põhikoolidest. „Aga kui lapsevanemad meid enam ei usalda, peab põhikoolina jätkama,” arvab direktor.

Vallavanem Rein Ansipi sõnul tahab vald vanematelt täpselt teada, kui palju on 10. klassi tulejaid, ja selle põhjal langetatakse otsus. „Kui saame kokku vähe, peame loobuma.”

Rakke gümnaasium (7/131)

„Direktsioon seadis alampiiriks seitse õpilast ja nii palju tuligi,” ütleb direktor Arvo Sakjas. Kuid mis saab edaspidi – algklassides on ka vähe lapsi. Omavalitsus on lubanud kooli pidada niikaua, kuni raha jätkub. Rakkest on maakonnakeskusse Rakverre gümnaasiumi vähe mindud, küll aga Tartumaale Lähte ja Nõo kooli. Direktor muretseb, et kui kodukohas gümnaasium kaob, jätkavad paljud pigem kutsekoolis.

Vallavanem Andrus Bloki sõnul jagub vallal veel püssirohtu ja gümnaasiumi kinnipanekut pole kaalutud. „Senimaani oleme toime tulnud. Lapsi on gümnaasiumiosas ühe klassi jagu. Kuid lõpetanud saavad ülikooli sisse, ju on kool päris hea. Lapsi jääb aga vähemaks. Paljud pered kolivad ära, ei hakka Tallinnaga jukerdama, vaid kohe välismaale.”

Mustvee gümnaasium (9/139)

Direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul on ka põhikooliklassid väikesed. Märtsis pani linnavolikogu ette avada Mustvees Jõgeva riigigümnaasiumi filiaal. „Juunis tuli ilus ja ümmargune vastus ja lubati, et riigigümnaasiumi direktor hindab pakkumise mõistlikkust. Kuid direktor jäi valimata. Kahe nädala pärast tuleb Mustveesse asekantsler Kalle Küttis. Kuluaaridest kuuldub, et riik ei hakka ikkagi filiaale toetama. Räägitakse väikegümnaasiumide kokkupanekust, kuid Mustvees on erikeelsed koolid. Näeme siiski koostöövõimalust, 60% õpitakse vene koolis ju eesti keeles. Teeme praegu juba koos eesti keeles madruseõpet.”

Aravete keskkool (9/154)

Direktor Andy Tilk tõdes, et luhtus lootus panna leivad ühte kappi Koeru ja Järva-Jaani keskkooliga, sest Koeru loobus. Järva-Jaani on nõus, ent neilgi on vähe lapsi ja kahe kooliga ei vea välja. Paide hakkab riigigümnaasiumi tegema, kuid Aravete lastele pole Paide olnud tõmbekeskus. „Võib juhtuda, et millalgi gümnaasium kaob, sõltub muidugi, mis riik gümnaasiumide rahastamise kohta otsustab,” ütleb Tilk.

Ambla vallavanem Rait Pihelgas lausub, et vald ootab haridusministeeriumi edasisi käike – kuidas rahaga survestatakse. Põhikool ja gümnaasium toimivad sünergiliselt. Kui vald sulgeb gümnaasiumi, jääb osa õpetajaid 0,8 või 0,6 koormusega.

„Kas gümnaasiumiharidus jääb ikka kõigile kättesaadavaks, kui gümnaasiumid tulevad maakonnakeskustesse?” küsib Pihelgas. „Kes siis transpordi kinni maksab? Lahtisi otsi on palju, aga hoiame kätt pulsil.”