Uuring: Haridusränne Eestisse ei ole rändeliigina atraktiivne
Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse (MUK) uuringust „Välistudengite ränne Eestisse“ selgub, et haridusränne Eestisse on viimastel aastatel olnud stabiilne, moodustades kogurändest 12%, kuid jäädes siiski ligikaudu kaks korda alla Euroopa Liidu keskmisele (23%) ning veel enam Soomele (27%).
Näiteks 2011. aastal kasvas Balti riikides kolmandate riikide kodanike haridusränne 2010. aastaga võrreldes ainult Lätis, enim langes Leedus ning samale tasemele jäi Eestis. Põhjamaadest kasvas haridusränne Soomes ja Norras, kuid langes Rootsis. Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskuse (MUK) juhataja Kert Valdaru tõdeb, et Euroopa Liidus on haridusränne kasvamas üheks olulisemaks rändekanaliks töö- ja pererände kõrval „see elavdab majandusarengut, konkurentsivõimet ning riikidevahelisi välissuhteid. Eesti peaks ka teiste liikmesriikidega konkurentsis püsimiseks haridusrändele senisest suuremat tähelepanu pöörama.“
Peamiseks takistuseks sel teel on nii Eestil kui ka paljudel teistel liikmesriikidel vähesed välisesindused kolmandates riikides, kus üldjuhul tuleb välistudengil taotleda elamisluba või õppeviisa vastavasse riiki õppima minemiseks. Väheste saatkondade kiuste püüavad riigid leida erinevaid lahendusi välistudengite võimalikult lihtsalt riiki saamiseks. Näiteks Läti, kellel puudub endal saatkond Indias, teeb koostööd välistudengitele viisade väljastamisel Leedu välisesindusega Indias, Soomes on aga valitsus ette valmistamas välismaalaste seaduse muudatust, mis lubaks elamisloa taotluse esitamist ka teistele Schengeni liikmesriigi diplomaatilistele esindustele, välisteenuseosutajale või Soome aukonsulitele.
Teiseks oluliseks väljakutseks Eestile on välistudengite staatus peale õpingute lõpetamist. „Üha enam mõtlevad kvalifitseeritud tööjõupuuduse all kannatavad Euroopa Liidu riigid sellele, et hariduse omandanud üliõpilased ei lahkuks kohe vaid panustaks ka nende riigi tööturule. kommenteerib Kert Valdaru. Eurostati andmeil Eestis ligikaudu 20-35 välistudengit aastas, ehk 5-10%, muudab oma staatuse õppimiselt töötamiseks. Samas uuringud näitavad, et OECD riikides (nt Saksamaa, Holland, UK, Soome, Norra) jäävad keskmiselt veerand välistudengitest töötama riiki, kus nad hariduse omandasid.
Neid aspekte arvesse võttes on mõistetav, miks on oluline panna rohkem rõhku haridusrände edendamisele. Seega peaks Eesti aktiivsemalt hakkama panustama haridusrändesse, näiteks soodustades viisa kasutamist õpperändes, tehes koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning tagama soodsamad reeglid välistudengitele, kes soovivad siia tööle jääda.
Tutvu uuringu „Välistudengite ränne Eestisse“ kokkuvõtva taustapaberitega Sisekaitseakadeemia kodulehe vahendusel www.sisekaitse.ee/erv/publikatsioonid/taustapaberid/
Töötoa lühiülevaate ning päevakorraga on võimalik tutvuda siin <http://www.sisekaitse.ee/index.php?id=34969> .
Uuringu tutvustus toimub 21. novembril Sisekaitseakadeemia aastakonverentsi raames töötoas „Õpiränne – kuidas siduda välisüliõpilane Eestiga“ Meriton Grand Conference & Spa hotellis. Arutelust võtavad osa ka välismaised eksperdid Euroopa Komisjonist, Soomest ja Itaaliast.