Astra majast saab Tallinna ülikooli peahoone

7. dets. 2012 Karl Kello - Kommenteeri artiklit

Kas nüüd võib siis öelda, et Tallinna ülikool on lõpuks valmis? Räägitakse ju, et näiteks Tallinna linn ei saavat kunagi valmis…

TLÜ rektor Tiit Land: „Kindlasti on tegemist ühe olulise etapi läbimisega Tallinna ülikooli Narva mnt kampuse nüüdisajastamisel. Paraku ei saa ma rektorina tunda, et ülikool on valmis, kuni osa akadeemilisi üksusi asub üüripindadel. Sellest hoolimata ei saa Astra maja valmimist alahinnata – tegemist on ülikooli kõige suurema hoonega ning Narva mnt linnak moodustab nüüdsest ühtse terviku, kus kõigi kuue hoone vahet on võimalik mugavalt n-ö kuiva jalaga liikuda.”

Ülikond nööbi külge

Astra majast, võrreldavalt näiteks paljuvaieldud Narva kolledži ja kunstiakadeemia olematu hoonega, pole seni praktiliselt üldse juttu tehtud. Kas annab midagi ja mingil moel – mahtusid, hinda, vaimujõudu – võrrelda kunstiakadeemia olematu peahoonega? Kui, siis ainult selle poolest, et üks on, teist ei ole, sedastab arhitekt Ignar Fjuk. Aga rahaliselt ka, Astra projekteerimine on olnud ilmselt mitu korda odavam, rääkimata ehitusmaksumusest, kui võrrelda EKA-le kavandatud ehitushinda.

Ignar Fjuk ütleb piltlikult, et ülikond tehti nööbi külge. „Esmane kava oli ju tagasihoidlik: asendada pisike haldushoone ning viia siseõu katuse alla. Aegapidi programm kasvas – lisandus instituute, konverentsikeskus, toitlustamine, suuremad lugemissaalid. Ka polnud võimalik ekspertide arvates ühte või teist konstruktsiooni säilitada, et sinna peale ehitada.” Alguses mõeldi väikselt, aga aegapidi hakati märkama, et n-ö nööbi juurde õmblemine andis lõpuks tulemuseks sama hea kui nööbile ülikonna juurde õmblemise. Logistiliselt on ülikooli uueks keskmeks aatrium – Teadlaste Foorum. Siia koondub, siit algab elu. Siit avaneb vaade üles läbi kõigi viie korruse ja ülalt alla samuti. Näha on kõik need ülekäigud, trepid, hulganisti õdusaid nurgakesi, mis peagi täituvad tudengeist. Sisseastujat tervitab Eduard Vilde pronksbüst. Klaasseintega lift pakub seesolijale lummavat vaadet. Maa all on poolteist korrust, maa peal viis. Et paremini ühilduda ajaloolise peahoonega (1939; arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva), on uue liitumine tänavafrondis neljakorruseline. Ei ole rikastel maadelgi ülikoolihoonetest sellele palju vastu panna, ei ideestiku ega vaimutöö vallas.

Unenäomaailma range korrapära

Kuigi esmalt võib Astra maja tunduda lausa unenäolisena, kuhu on kerge ära eksida, iseloomustab hoonet range korra- ja eesmärgipärasus. Askeetlikkus. Üsna kindlasti saab sellest külgneva Balti filmi- ja meediakooli tudengite meelisvõtteplats. Kas pilt ilmus korraga silme ette, milline see maja nii seest kui väljast hakkab välja nägema?

Ignar Fjuk: „Suures printsiibis on see algusest peale olnud lõpptulemusega üsna sarnane, kuigi detailides on muutunud lihtsamaks. Ka peafassaad. Aga lihtsuses peitubki võlu.”

Kas seda projekti annab üldse võrrelda varasemate töödega? Vastus lihtne: „Ei anna.” Üsna suur töö on tehtud. Närvikulu (nii projekteerimise kui ka ehitamise faasis) oli igatahes suurem kui tavapärasel loometööl.

Mis mahus on õnnestunud realiseerida autori ideed?

Teatud järelemõtlemispausi järel ütleb Fjuk, et ehk 90 protsenti. Mis tegemata jäi, pole autori sõnul kindlasti mitte need n-ö kirsid tordi peal, mis on selle projekti puhul kõik olemas. Mida autor ise esile tooks? „Eelkõige on selleks peasissepääsu rõhutav suur aatrium. Vaja oli luua ühendus eri tasanditel naaberhoonetega – eri kõrgused, eri funktsioonid, eri majad. Lähtepunkt oli igal juhul seest väljapoole, tekitada nii ruumilises kui ka tähenduse mõttes tervele kampusele kese.” Paistab, et idee töötab. On ju palju näiteid, kus aatriumid jäävad kuidagi kõrvaliseks, olles lihtsalt mingi osa hoonest. Siin aga põimuvad eri funktsioonid: saab teha teatrit, vastuvõtte ja nõupidamisi korraldada, vabal ajal muidugi suhelda või läpaka taga istuda.

Taevalabor

Arhitekt tutvustab toda torbikut, mida kutsutakse ka koonuseks. Või stuupaks. Vormilt on see tüvikoonus. Koonuse sees peidab end üllatavalt suur läbi kahe korruse paiknev ring­auditoorium.

Lisaks koosolekuruum. Kõige üleval asub taevalabor, otsetee teispoolsusesse. Koht, kus tõesti tasub mõtelda, heidab Fjuk nalja.

Kuidas see koonus sündis? Tolle­aegne rektor Rein Raud küsis: siin on veel vaba ruumi, miks mitte võtta maksimumi. Kallis koht ju, maa maksab. Mul tekkis koonuse idee. Nii pääseb valgus veel külgnevatesse hoonetesse. Väga võimalik, et hoone nimel – Astra (täht) ongi seos torbiku tipus asuva taevalaboriga.

Kui kaua teostus aega võttis?

Riigihange kuulutati välja suvel 2006. Esmalt oli tegemist lihtsalt ülikooli laiendusega. Kõrvaltvaatajale jääb muidugi mulje, et protsess sujus kiiresti. Ometi loodeti, et peaks ja võiks veel kiiremini. Ent programm ja maht aina kasvasid.

Kui maja oli praktiliselt juba valmis projekteeritud, ütles tellija: ilus maja, aga konverentsisaali ei ole? Nii leidiski see end otsapidi sealtsamast aatriumi alt. Eks tudengid ja teadlased anna sellele nime.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!