Raivo Hein käib korraks ära

Internetiärimees Hein lahkub paariks tunniks Maalt, läheb 110 kilomeetrit üles Suure Tühjuse suunas, näeb ilusat musta tähistaevast, Maa sinist atmosfääri, osa maakera kaarest. Keerab kaaluta olekus tagasiteele, saab eeldatavasti esimeseks eesti soost astronaudiks, sest on ära käinud teispool seda piiri, kust kosmos algab.

Kuuldavasti on Briti suurärimehe, Ühendkuningriigi ühe rikkaima mehe Richard Bransoni kosmosereisidele registreerinud end juba 500 inimese ringis. Kui Hein tänavu suvel Londoni lennundusnäitusel teiste omasugustega kohtumas käis, oli kohal paarsada inimest. Üle Atlandi purjetanud, ümber maakera õhupallil kihutanud Bransoni (62) Hein (46) oma eeskujuks päris ei pea. „Väga huvitav isiksus, soe, südamlik, heatahtlik inimene, kelle aktiivne elu on olnud üks suur toimetamine ja tegemine. Ettevõtja võtab ikka otsast kinni ja hakkab tegema, viib lõpuni. Mõnikord õnnestub, teinekord, ja seda enamasti, ei õnnestu. Nii on Branson mulle pigem hingesugulane,” selgitab Hein.

Vabadusest

Bransoni firma Virgin Galactic viib korraga üles 6−7 kosmoseturisti. Järjekord sõltub sellest, kuidas keegi on maksnud. Kes maksis kohe kõik, saab ettepoole, kes osa rahast, jääb vahepeale. Ja hiljem stardivad need, kes on alustuseks loovutanud ainult väikese deposiidi. Branson on oma eluloos sellest lennuprojektist rääkides märkinud, et 200 000 dollariga nina pealt tuleb ta lahedalt välja. Lennud võivad alata 2013. aasta lõpus, Hein arvab, et tema lendab 2014. See võis olla omamoodi nöök otsustada, et ta teeb just seda − kulutab kosmosele −, sest mis kõik sellise summa eest saada võiks. Mine sa tea, kas nii suur valikuvabadus ongi see päris vabadus?

„Vaat siin panid sa küll täppi! Muidu inimesed ikka arvavad, et rikka inimese elu ei olegi muud kui üks meelakkumine,” jääb Hein nõusse. „Mõtlemist on palju, ajupotentsiaali ja aega kulub kõvasti ning eksimisvõimalused on suured. Kel on palju raha, sellel on ka suur vastutus, mis omakorda on suuresti suhteline. Neil, kel on üks, kümme või sada miljonit, on ka mured erinevad. Aga teoorias on asjad ikka nii, et sa pead väga täpselt paika panema, kuhu investeerid, kuhu ei. Sest kui sa raha ei armasta, ei armasta raha ka sind ja teie teed lähevad väga ruttu lahku. Miljonist kroonist näiteks saab kahe päevaga kiiresti lahti, aga kui sa seda mõistlikult kasutad, elad järgmised 30 aastat täitsa jõukalt, korraliku inimese elu.”

Arengust

Miks ta siiski sinna üles tikub? „No miks inimene läheb alati sinna, kus on kõige kaugem, kõrgem, vingem, ohtlikum?” küsib Hein vastu ja lisab, et see on uudishimu, mis tagant tõukab ja on inimkonna arengut alati ajendanud. Huvi võib tunda näiteks iseenda vastu − et mida sa suudad −, aga Heina meelest ikka rohkem selle vastu, mis seal „ääre taga” näha on. Hein õpetab oma kosmosesse minemisest mõtlema nagu iseenda iga-aastasest puhkusereisist, tema sõit on lihtsalt kulukam.

Hingesugulased isekeskis. Vasakult Marilin Hein, Richard Branson ja Raivo Hein.

Hein on meil tuntud mitte ainult kui harrastusastronoom, kel on oma observatooriumid Tallinna külje all Veskimöldres ja Saaremaal Mustjalas, ta on ka tunnustatud astrofotograaf, pildiraamatu „Taeva puudutus” autor. Kas seal „üleval” võib ka pilti teha? Oma kaameratega vast küll mitte, see poleks ju ohutugi. Hein usub, et Bransonil on kindlasti midagi statsionaarset välja mõeldud ja sõit saab seda- või teistpidi üles võetud.

Haritusest

Kui Raivo Hein sündis, oli kuulus briti purjetaja Francis Chichester parajasti üksi oma üheksakuulisel kogu maailma vaimustanud ümbermaailmareisil. Nõukogude inimesed said sellest küll kuulda, aga teadsid, et neist ei sõida mitte keegi mitte kunagi, ka mitte nuhkidega poordis, niimoodi mööda maailmamerd. Hein ütleb, et ega tema lapsepõlv teda ka unistama õpetanud. Tema meelest hakkab noorel inimesel maailmapilt tekkima kusagil gümnaasiumis ja kujuneb välja ülikooli lõpuks. Haridusest saab haritus. Hein kiidab oma õpetajaid, oma vanas Tallinna 37. keskkoolis on ta praegugi hoolekogu liige. „Koolis ma nagu ei saanud aru, milleks mul seda paraboolvõrrandit vaja on, mis on selle taust või tagapõhi. Ülikoolis mõikasin, et kiiruse tuletis on kiirendus ja asukohakoordinaadi tuletis on kiirus. Ja integraalide vahe annab pindalaks arvutada,” meenutab tehnikaülikoolis inseneriks õppinud Hein.

Hea mulje on talle jätnud ka see haridus, mis tema tütred on Eestis saanud. Elise käis Audentese põhikoolis, lõpetas Tallinna inglise kolledži ja õpib nüüd Manchesteris IT-teadust, Katarinal on Audenteses käsil 7. klass, kaks aastat veel põhikooli lõpuni. Selle kooliliigi peale on Hein praegu enim mõelnud. „Kui me põhikoolist räägime, siis on seal kolm ainet, mis annavad kogu ülejäänud elule aluse: loodusõpetus, matemaatika, eesti keel ja kirjandus. Kui sa matemaatikas selgeks ei saa, kuidas korrutamine ja jagamine käivad, mis on ratsionaalarvud, imaginaararvud, siis on sul väga raske õppida füüsikat, keemiat, astronoomiat. Ja lõpuks ei saa sa enam millegagi hakkama, ei leia sedagi üles, mis on sinust kahe kliki kaugusel. Kõigil on mobiilid peos, oleks väga vaja, et mõnedki mõistaks, kui palju on inimkond sadade aastate jooksul oma pead vaevanud, et see kokku panna.”

Tehtust

Kosmosehuvi ei pruugi tingimata viidata tulevase astronaudi (Tartu kosmosehuvilised lapsed on ristinud end asukohamaale viidates ka estronautideks) kosmopolitismile. Raivo Hein oli hulk aastaid Isamaa ja Res Publica liidu liige, tänavu astus erakonnast välja. Kui see ei ole meelemuutus, siis mis see on? „Astusin välja, sest olin sinna kümme aastat passiivselt kuulunud, mitte midagi teinud. Aga ma toetan neid edasi, püüan olla apoliitiline, kuigi hoian end poliitikaga kursis, jälgin iga päev.” Eestlased keskustelevad praegu peaaegu et iga päev Eesti jätkusuutlikkuse teemal, arvestavad, kauaks meid veel enam. Milline on selle mehe ajataju, kes paljusid teda huvitavaid asju mõõdab valgusaastates ja kes on praegu peaaegu et parimas eas – ei ole noorusest loll ega vanadusest nõder, nagu üks tarkpea tavatses rõhutada. Hein tsiteerib Henry Fordi: „Ta sai alles kolmekümne viieselt miljonäriks ja ütles, et umbes 40-aastaselt peab sul olema töökoht, perekond ja enda ehitatud maja. Mul on need etapid läbitud, mul pole elus enam muud, kui teadmisi juurde hankida. Neis, teadmistes, peitub jõud. Augustis 2008 käis Raivo Hein Hiinas Gobi kõrbes täispäikesevarjutust vaatamas. Merkuur ja Veenus olid ilusasti nähtaval, väga ilusaid pilte sai sellest teha. „Suurepärane elamus. Nagu oleks kosmos ise tuppa kätte tulnud!”

Tulevikust

Mnemomees Ivo Linna on Õpetajate Lehele tunnistanud, et tema tahaks oma elus teada saada, kes ja kuidas Egiptuse püramiidid siiski ehitas. Ja et selguks, kas rohelised mehikesed on kuskil olemas. Raivo Hein usub, et püramiidid on püstitatud inimkätega, aga mis ufodesse puutub, siis on universum nii suur, et kui ta saaks teada, et seal kedagi peale meie ei ole, oleks ta väga õnnetu. Ja siis veel see, et ükskord saab päikesekütus otsa, Päikesest saab suur punane hiid, nii suur, et sööb maakera ära. Või tabab maad asteroid, pühib kogu elu minema, nagu juba on juhtunud. Või plahvatab lähedal mõni suurem supernoova, mille gammakiirgus hävitab Maa atmosfääri. Ja siis veel see variant, et inimene laseb end ise õhku. Mõnest ohust saame ehk varakult teada ja läheme Maalt ära. „Esimene koht, kuhu minna, on Marss. Kui Ivo tahaks näha ufosid, siis mina tahaksin näha, kuidas inimesed jõuavad lõpuks Marsile. Kuulukse, et esimene sats on aastal 2030 sinna minemas. Tööd selle nimel igatahes käivad.”

Maalt, nagu eespool öeldud, käib Raivo Hein aastal 2014 korraks ära. Tee Suurde Tühjusesse ja tagasi kestab kaks tundi.