Pastorist koolijuht tahab uues ametis ruttu järje peale jõuda
7. jaanuarist on Tartu kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus. 41-aastane mees on pool elu olnud juhtivatel kohtadel eraettevõtluses, mullu ordineeritud EELK preestriks, ametisse seatud Kambja kiriku õpetajaks ning jõudnud lõpetada koguni kolm ülikooli: EMÜ majandusteaduskonna, TÜ kehakultuuriteaduskonna, Tartu teoloogia akadeemia.
Mõttus asus Eesti suurima kutsehariduskeskuse juhi toolile keerulisel ajal – eelmisel sügisel, kooli 90. sünnipäeva pidustuste ajal vabastas linnavalitsus päevapealt ametist eelmise direktori Andrus Kompuse, kes oli sidunud töölähetusi erahuvidega.
Kuidas on teil õnnestunud taastada koolipere töövaimu pärast kooli räsinud skandaali?
Ei oska ise öelda, kas olen suutnud seda ärevust maha võtta. Kuid olen esimesest päevast näinud, et inimesed on tahet täis, on töörõõmu ja energiat. Keskkond on väga hea.
Kas teie kristlik taust ei tekita võõristust, et nüüd hakkavad koolis hommikupalvused?
Küll need tulevad! (Naerab.) Aga tõsisemalt: piibliga kellelegi pähe lajatama ma ei hakka. Kristlane teeb misjonitööd eeskujuga − kuidas ta elab, otsuseid vastu võtab, inimestesse suhtub. Kui see inimesi paremaks teeb, ongi kristlik sõnum edasi antud.
Millised on kolm tähtsaimat ülesannet, mis olete endale võtnud?
Kuna elu meie ümber muutub järjest kiiremini, on meie ülesanne ka õppijad selleks ette valmistada. Lähitulevikus hakkavad töökohad muutuma nii palju, et keegi meist ei saa tööle asudes kindel olla, kas tema ametikoht kolme aasta pärast alles on. Ja kui ongi, tuleb sellel jätkamiseks palju juurde õppida.
Tuleb tihendada koostööd tööandjatega, et nad saaksid anda oma panuse programmide ja õppekavade nüüdisajastamisse ning kaasata neid ka õppeprotsessi. Meie „toodang”, õpilased peaksid senisest paremini sobima töökohtadesse.
Tahan vähendada ka bürokraatiat, mis võtab direktori ja kõigi teiste tööajast väga palju. Pakkuge, mitu allkirja olen täna juba andnud?
Kakskümmend?
Umbes 150 ja seda tunni ajaga! Eelmine juht olevat andnud aastas 10 000 digiallkirja, lisaks veel 10 000−15 000 kooskõlastamist. Juhil läheb liiga palju aega rutiini peale, selle asemel et töötada inimestega.
(Mõttus võtab välja klassikalise organisatsiooni struktuuri joonise, kus direktori kast on kõige kõrgemal ja allpool hargnemas talle alluvad osakonnad. Pöörab siis joonise ümber ja selgitab.) Mina käsitan organisatsiooni struktuuri vastupidi. Juhtkond on all ja üleval need, kes töötavad otse õpilastega. Nemad on kõige tähtsamad. Kõik ülejäänud teevad tööd selleks, et õpetajad saaksid oma tööd hästi teha ja õpilased õppida.
Direktor peab suutma neid lülisid õlitada ja vaatama, et õiged inimesed on õigetel kohtadel, toetamas neid, kes meie õpilastest vormivad kuldsete kätega meistreid.
Kui palju olete jõudnud õpilastega kokku puutuda?
Esialgu väga vähe. Meil oli kohtumine õpilasesindusega, kes tõi välja noorte probleemid. Väga asjalikud, vahvad noored. Loodan, et koostöö muutub järjest tihedamaks, me võtame nende häält kuulda.
Millised olid õpilaste mured?
Erinevad. Interneti kättesaadavus, parkimisprobleemid. Autosid tuleb ju järjest juurde. Õpilasesinduse oma ruumi küsimus. See oli konstruktiivne arutelu, mitte ei tuldud, jalad harkis, midagi nõudma.
Olete mitmekordse kõrgharidusega. Kas olete kunagi suhtunud kutsekoolidesse kuidagi halvustavalt?
Osalesin Tõrva gümnaasiumis õppides Helme kutsekooli motoklubis ja tulin 1987. aastal koguni kutsekoolide meistriks motokrossis.
Arvan, et kutseharidus on tõusuteel. Mul on õnnestunud tulla siia laineharjal. Euroopas läheb kutseharidusse põhikoolilõpetajaist keskmiselt 50%, Austrias lausa 70%, kuid Eestis vaid 20−30%. Ülejäänud proovivad saada gümnaasiumi. Et praegu on kõige suurem puudus kuldsete käte ja tehniliste oskustega inimestest, koondub tööandjate ja riigi tähelepanu järjest enam kutseharidusse. Meie tööpõld saab olema väga suur ja tõsine.
Kuidas neid siis siia meelitada?
Seni on olnud gümnaasiumi lihtsam minna. Noor vajab turvalisust ja peab lihtsamaks jätkata samade seinte vahel. Kuid haridusreform mängib meile trumpe kätte. Gümnaasiumi ja põhikooli lahutamisega haridus spetsialiseerub. Kui põhikoolilõpetaja peab nagunii vahetama õppimise kohta, siis meie lävepakk jääb järjest madalamaks.
Teine asi on maine küsimus. Eks see ole ka meie enda kätes. Peame järjest rohkem näitama, et meilt on võimalik minna kõrgkooli ja meie õpilased saavutavad kõrgeid kohti rahvusvahelistel konkurssidel. Õpetamise tase on ju hea. Et see jõuaks inimeste teadvusse, on vaja aega.
Kristlikus portaalis kirjutati, et hakkate direktoriks pastoritöö kõrvalt. Kas kutsehariduskeskuse juhtimine on siis vähem mahukas kui koguduse juhtimine?
Kindlasti pole! Olen kristlane koolis ja koolidirektor ka siis, kui Kambja kirikus jutlust pean. See on asjalik sümbioos, üks täiendab teist.
Mis on ühist pastori- ja direktoritöös?
Töö inimestega ja isiklik eeskuju. Inimesi ei veena see, mida räägin kantslist ja direktori laua tagant, vaid see, kuidas elan ja teistesse suhtun.
Olete käinud kolm korda mitmesajakilomeetristel palverännakutel. Kas seal küpses mõte ka praegusele ametipostile pürgida?
Kui töötasin Eesti Energias 2000-ndate alguses, rääkisime meeskonnaga igaühe isiklikust tulevikust. Leidsin, et kui elu lõpupoole vaataksin tagasi ja ütleksin, et ainus asi, mis ma teinud olen, on omanikele rahateenimine, oleks see tühja elatud elu. Olin kindel, et tahan tegelda millegagi, mil on sügavam missioon. Arvasin, et see võiks olla kooli juhtimine. Et poleks hariduslikku takistust, läksin TÜ-sse kehakultuuri õppima.
Juba ettevõtluses teenisin vaimulikuna Kambja kogudust. Kui ettevõtlusega lõpetasin, tuli hakata otsima ka muud rakendust, sest tänapäeval ainult kirikuõpetaja ametiga peret ei toida. Andsin Kambja põhikoolis lühikest aega usuõpetuse tunde ning lugesin mõned loengud TÜ majandusteaduskonna ettevõtluskeskuses, aga kahju oleks olnud juhtimisteadmisi ja -kogemusi raisku lasta minna. Kambja kooli direktor Enn Liba soovitas minna koolijuhiks õppima.
Siis tuligi kutsehariduskeskuse direktori konkurss. Kristlasena tean, et kui elu hakkab märke tooma, tuleb neid kuulda võtta.
Olen indu ja energiat täis, et kooli, mis niigi hea imidžiga, edasi viia. Süsteem on suur, kuid olen eelneva elu jooksul õppinud kiiresti õppima. Kehakultuuriteaduskonna lõpetasin aasta võrra lühema ajaga, teoloogiaõpingud kuue aasta asemel kolmega. Pingutan, et kiiresti selleski ametis järje peale jõuda.
Teie elus on olnud väga palju otsimisi. Mis on olnud ajendiks?
Ma ei tea. (Pikk paus.) Iga inimene on loodud millekski. Noored ütlevad, et elad ilmas ükskord, võta elult, mis võtta annab. Mina ütlen, et elan selles ilmas üks kord, annan elule nii palju, kui anda on ja jõuan. Olen otsinud selleks võimalusi.
Kuidas on pere teie otsinguisse suhtunud?
Olen ise ka üllatunud, et nad on olnud hästi leplikud. Elame Laeva vallas, ostsime aasta pärast abiellumist 1999. aastal lagunenud talukoha ja ehitasime selle üles oma koduks. Elame metsa ääres, lähim naaber on kilomeetri kaugusel. Meil on kolm last, kaks õpivad Tartu katoliku koolis, kolmas käib lasteaias. Püüan neid aidata kasvada inimesteks, oma tahtmist mitte peale surudes. Neil on oma tee, nad ise teavad, kuhu minema peavad.
——-
ANDRUS MÕTTUSE CV
Sündinud 17.02.1971
Haridus:
• 2009−2012 Tartu teoloogia akadeemia
• 2003−2006 Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond
• 1989−1993 Eesti maaülikooli majandusteaduskond
• 1989 Tõrva gümnaasium
Töö:
• 2011−2012 Kambja koguduse diakon
• 2006−2011 Delibalt Productioni juhatuse liige
• 2004−2006 Vestman Kinnisvara juhatuse liige
• 2003−2005 AS-i RPM tegevjuht
• 2001−2002 Eesti Energia teeninduse direktor
• 1998−2001 AS-i Rain juhatuse liige
• 1997−1998 Rakvere lihakombinaadi arendusdirektor
• 1995−1996 EKE ARIKO ettevõtluskonsultant
• 1993−1995 Sürgavere põllumajandusühistu tegevdirektor
Tõrva gümnaasiumi fondi asutaja ja nõukogu liige
Hobid: sport, lugemine, sepatöö.
——-
ARVAMUS
Aili Paju
kirjanik ja meditsiinidoktor, Andruse kaasvõitleja
Koos iseseisva vabariigi taastamisega kerkis ärganud ühiskonna ette rohkesti keerulisi probleeme, eriti noortel. Kuidas kasutada oma sünnipäraseid võimeid, astuda julgelt vastu elu väljakutsetele, kuidas rakendada oma parimaid võimeid meie riigi loomisse ja kindlustamisse.
Andrus kuulub nende noorte inimeste hulka, kes on tõestanud, et ka Eestis on võimalik saada väga hea mitmekordne kõrgharidus, luua kokkuhoidev ilus perekond, töötada eri firmades kohtadel, kus tuli läbi sõita ja suhteid luua Norrast Jaapanini ja siis maanduda ikka siin, oma Eestis.
Andrus on pidanud suurepäraselt vastu neile erakordsetele pingetele tänu oma sportlikkusele, sihikindlusele, aususele ja heale suhtlemisoskusele. Need on tema parimad omadused. Küllap oli Tartu linnavalitsusel õiget silma kõike seda ära tabada ning valitigi just tema suure kutsehariduskeskuse juhiks.
See on suur Jumala arm, et nii Kambja kogudusel kui Tartu Kutsehariduskeskusel on selline hea juht. Jaksu ja õnnistust, ametivend!!!