Kutsekool on maailmale avatum kui üldhariduskool

1. veebr. 2013 Ene Pajula - Kommenteeri artiklit

Kutsekool teeb rohkem väliskoostööd kui üldhariduskool – sellise järelduse saab teha Haapsalu näidete põhjal.

Meie juures on käinud praktikal õpilasi Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Itaaliast, Portugalist, Saksamaalt ja Tšehhi vabariigist, ütleb Haapsalu kutsehariduskeskuse välissuhete koordinaator Heli Heimo. „Meie õpilased ise on külastanud Soomet, Rootsit, Sloveeniat. Kevadel minnakse hotellipraktikale Slovakkiasse ja kokanduspraktikale Prantsusmaale, mis on iga tulevase koka unistus. Meie õpetajad on aga käinud Norras, Hollandis, Hispaanias ja Šotimaal, et vaadata üle kohad, kuhu nende õpilased oma praktikat sooritama lähevad.

Mis toimub HKHK-s praegu?

Alles saabusid Haapsalu kutsehariduskeskuse tekstiilieriala õpilased Oulu Pikisaare ametikoolist, kui juba sõitsid Wrocławi restaureerimis- ja puidueriala õpilased. Samal ajal tulid Põhja-Poolast Bytowist Haapsallu kahenädalasele arvutipraktikale kuus IT-eriala õpilast koos õpetajaga Roman Lisińskiga ning kolm Portugali Fundćo kutsekoolis kokaks õppivat tüdrukut, kes sooritasid oma välispraktika Haapsalu kutsehariduskeskuse köögis ning Promenaadi hotelli restoranis. Nende kannul saabusid Haapsallu ka sama kooli õpetajad Sandra Mesquita, Luisa Leitão ja Luís Oliveira. Vaid nädalapäevad hiljem suundusid ehitus- ja puiduosakonna õpetajad Toomas Kivisalu, Eneli Uibo, Ülle Kübarsepp ja Epp Klimenko Saksamaale, kus tegid tutvust Tüüringi kutsekoolidega.

Õpilased on väga rahul

„Meil jäi lausa suu lahti, kui nägime, kui hästi on Soome Pikisaare kutsekool materjalidega varustatud,” kirjeldavad oma vaimustust tekstiilieriala õpilased Anu Kraav ja Terje Kadakas. „Missugune valik lõngu, abimaterjale, kõikvõimalikke seadmeid ja tööks vajalikke tarvikuid. Üksi kangaspuid oli seal sadu erinevaid: kiriteljed, vaibateljed, damast- ja žakaarteljed, arvutiga juhitavad teljed ja suruõhuga teljed. See lausa kutsus õppima ja kätt proovima.”

Sama kinnitavad mööblirestauraatori eriala teise kursuse õpilased Marika Linkrus ja Tiit Kirss, kelle meelest oli eriline see, kuidas soomlased oskavad oma traditsioonilisi käsitöövõtteid väga edukalt siduda moodsate suundade ning tehnikatega. Neil oli hea meel, et said Soomes harjutada aaderdustehnikaid ehk siis vaba käega värskele värvipinnale mustrite joonistamist.

Avastusi on ka õpetajale

Puidueriala õpetajat Epp Klimenkot, kes muuhulgas on pälvinud Läänemaa aasta õppija 2012 tiitli, hämmastas, et isegi Saksamaa koolides on õpilaste põud: „Kutsekoolide õppegrupid on väikesed ning koole liidetakse ja suletakse. Samas on seal leitud nutikaid võimalusi oma kooli ja töökoha säilitamiseks. Nii oli ühes erivajadustega noori õpetavas puidutöökoolis vaid 35 õpilast. Kuna selles koolis oli kolm õpetajat, seitse meistrit ning kaks sotsiaalpedagoogi, siis oli igaühel neist väga vähe tööd. Samas on kolmekorruseline koolihoone sisustatud kõige moodsamate puidutöömasinatega. Nii hakkas kooli personal lisaks õpetamisele koolis ka mööblit tootma, et kooli ülalpidamiseks raha juurde teenida.

Kutsekooli õpilane saab europassi

Heli Heimo: „Välispraktika kestab tavaliselt neli nädalat. Praktika läbinud õpilased saavad europassi. See on rahvusvaheline tunnistus, mis kantakse ka rahvusvahelisse registrisse. Kooli lõpetajatel on sellest palju abi tööotsingutel. Europass annab töö taotlejale igas riigis selge eelise.”

Haapsalu kutsehariduskeskus püüab võtta Leonardo projektist maksimumi ja valib välismaa praktikakoolideks võimalikult tugevaid ja traditsioonidega kutsekoole. Konkursi alusel pääsevad välispraktikale ainult kõige tublimad − kellel on tõsine huvi oma eriala vastu ja kes oskavad võõrkeelt. Kõik välispraktikale pääsevad läbivad täiendava keele- ja kultuurikursuse, mille maht on 60 tundi. Enamasti õpetatakse seal inglise keelt ja antakse aimu sihtriigi kultuurist. Suuremate riikide puhul, nagu Saksa- ja Prantsusmaa ning Itaalia, antakse eelteadmisi ka nende keeltest.”

Et Haapsalu noored on olnud välismaal tublid, näitavad partnerkoolidelt saadud tagasisidelehed. „Seni pole me piinlikkust tundma pidanud,” ütleb Heli Heimo.

Praktikandid peavad pidama päevikut, mida tänapäeval tehakse enamasti blogina, esitama Leonardo-programmile praktikaaruande ning kõige lõpuks toimub praktika kaitsmine, mida võivad tulla kuulama kõik huvilised.

Mida on üldhariduskoolil vastu panna?

Häid näiteid leiab ikka. Näiteks Haapsalu Wiedemanni-gümnaasiumi õpilased ja õpetajad on võtnud osa Comeniuse-programmi rahastatud projektist koos Saksamaa, Soome, Bulgaaria ja Türgi koolidega. Projekti nimi oli „Euroopa noorte eetiliste otsustuste võrdlus” ning see leidis aset aastail 2007−2009. Koostöö ja kohtumiste tulemusena valmisid kalender ja almanahh.

Wiedemanni gümnaasiumil on seljataga teinegi rahvusvaheline koostööprojekt, aastail 1998−2010 toimunud mereveeuuringute projekt koos Loviisa gümnaasiumiga. Loviisas võeti veeanalüüse Loviisa lahest ja jõest, Haapsalus aga Tagalahest ja varasematel aastatel ka Paralepa ranna veest. Õpilased uurisid vee hapniku-, fosfaatide-, nitraatide- ja ammooniumisisaldust, vee pH-d ja läbipaistvust. Ühel aastal sai mõõta ka näiteks õhurõhku ja vee soolsust. Veel uuriti planktonit, veetaimestikku ning loomastikku, kirjeldati ranniku- ning veepiiri ja loendati olmejäätmete liike ja hulka. Tehti ka ilmavaatlusi, mille käigus hinnati tuule kiirust ja tugevust, pilvisust, sademeid ning mõõdeti õhutemperatuuri. Õpilastest veeuurijad said 12 korda kokku, ühel aastal Haapsalus, teisel Loviisas, kus toimunud teaduskonverentsidel kanti uurimistulemused ette.

Kolmandaks on Wiedemanni gümnaasiumil käsil pikaajaline koostööprojekt Hollandi Almere gümnaasiumiga. „Hollandlased küsisid, kas me ei tahaks nendega suhelda, ja mis sai meil selle vastu olla,” ütleb direktor Leini Vahtras. „Hollandis näeb õppekava ette, et üks nädal aastas tuleb õpilastel veeta mõnes teise riigi koolis. Ja vastutasuks võtavad nad siis meie õpilasi nädal aega vastu. Õpetame vastastikku oma keelt, laule, mänge ja tantse, räägime oma riigist, kultuurist ja ajaloost. See suhtlemine on kestnud üle viie aasta ja loodetavasti jätkub.”

Üldhariduskoolis sõltub kõik entusiastlikust õpetajast

Paraku pole nii aktiivset ja eriilmelist väliskoostööd kui Wiedemanni gümnaasiumil just paljudel üldhariduskoolidel. Põhjus on lihtne. Kui kutsehariduskeskused saavad välissuhete ülevalhoidmiseks palgata eraldi inimese, siis üldhariduskoolides seda võimalust pole. Neil sõltub kõik sellest, kas leidub entusiastlikke õpetajaid, kes selleks oma niigi suure töökoormuse kõrvalt aega leiavad, sest palgalisa sellega ei kaasne või on see sümboolne. Muidugi võiks koolipidaja-omavalitsus palgata arendusjuhi, kes väliskoostööga tegeleb, nagu see näiteks Hollandis ongi, aga meie omavalitsused on tähtsamategi tugijõudude palkamisega rahapuudusel kimpus.

Nii jääb üle vaid rõõmustada selle üle, mis olemas; ja eriti selle üle, et enamik kutsekooliõpilastest saab vähemalt ühe praktika sooritada välismaal.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!