Õpetaja elukutse väljakutsed

4. veebr. 2013 Heiki Haljasorg Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari kasvatuse ajaloo lektor - 1 Kommentaar

Tšehhi kasvatuse ajaloo suurkuju Jan Amos Komensky on öelnud, et õpetaja amet on kõige kõrgem amet päikese all. Kas see on ka tänapäeval nii? Millised on õpetaja elukutse väljakutsed? Kuidas õpetajana ellu jääda?

Kui ülikooli lõpetanud või veel ülikoolis õppiv noor õpetaja alustab oma tööd koolis, siis on tal palju idealismi. Reaalsed kooli olukorrad panevad teda küsima, kuidas hakkama saada, kuidas ellu jääda ning kuidas olla hea õpetaja. Koolmeistriks ei saada kohe. Läbi tuleb teha rasked, aga ka põnevad õpipoisi ja selli aastad. Peamisteks väljakutseteks on noorel õpetajal tunnis korra tagamine, oma aine huvitavaks tegemine, heade tulemuste saavutamine eksamitel ja tasemetöödes ning mõistmine, et hoolimata heast tahtest pole ei õpilane ega õpetaja perfektsed.

Tunnis korra tagamine on läbi kasvatuse ajaloo olnud probleemiks. Juba Vana-Egiptuses oli õpilasi, kes jätsid õppimise unarusse, lõbutsesid, hulkusid tänavatel ja otsisid õlut. Peamine rohi selle vastu on hästi ettevalmistatud tund, kus õpilastel on piisavalt mitmekülgseid tegevusi, kokkulepitud reeglid ning nende järjekindel nõudmine. Oluline on oma nõudmiste selge mina-teadete abil esitamine. Ja kui ikka õpilane saab kolm märkust korra kohta ning alati on sellisel puhul suuline individuaalne kontrolltöö pärast tunde, siis mingi hetk selgub, et tahvlil pole enam ühtegi õpilast, kellel oleks kolm märkust.

Õpetaja suur vaenlane on kärsitus, kui õpilane ei tee nõutud asja kohe. Aga järjekindlus viib sihile. Näiteks „Harry Potteri“ autor J. K. Rowling pakkus oma raamatut kaheteistkümnesse kirjastusse ja kõik ütlesid ei. Aga kolmeteistkümnes kirjastus ütles jah. Ka minu enda 2-aastane tütar andis mulle selles küsimuses õppetunni. Ta palus mul istuda, ma ütlesin mitu korda ei, aga tema järjekindlus viis sihile – lõpuks lõin käega ja täitsin oma väikese tütre soovi.

Õpetaja suur sõber on huumor. Keerulised olukorrad tuleb keerata naljaks, sest muidu võib õpetaja halliks minna ja  väga kurb olla. Õpilased teevad paljusid asju, mis õpetajale ei meeldi. Meile ei meeldi, kui meie ootustele ei vastata. Aga õpetajad ei vasta ka tihti õpilaste ootustele. Ja Hollywoodiga on raske konkureerida. Kuid õppida on vaja. Ka oma vigadest ja kriitikast. See viimane on tegelikult ainuke asi, mis meile üldse ei meeldi, aga mis võib meid reaalselt paremaks teha, kui me sellest õppust võtame.

Õpilastele meeldivad kindlad reeglid. Kui neid iga päev muuta ja mitte olla järjekindel, siis tuleb palju pahandust. Õpetaja peab ka ise olema eeskujuks, kes enda lubadusi täidab ning vabandab, kui millegi vastu eksib. Mulle meenub üks lugu minu vanavanaisast. Ta oli suur suitsumees ning ühel päeval tuli tema juurde tema väike poeg, kes ütles, et vanavanaisa võiks suitsetamise maha jätta ning tema ise lõpetab siis valetamise. Niimoodi sõlmiti kokkulepe, millest vanavanaisa pidas elu lõpuni kinni. Ja kuigi väike vanaisa korra ütles oma isale, et hakka uuesti suitsetama, et tahaks natukene valetada, siis vanavanaisa pidas siiski oma lubadust.

Õpetajale peab tema töö meeldima. Kui talle see meeldib, siis tunnevad seda ka õpilased. Vaimustunud ja inspireeriv õpetaja mõjub alati. Minust ei oleks saanud õpetaja kui mul poleks olnud häid ajalooõpetajaid Jaanus Sood ja Lea Kornelit ning inspireerivaid õppejõude nagu Maria Tilk, Lembit Andresen, Mart Raukas ja David Vseviov.

Kui õpetaja soovib, et õpilased midagi saavutaksid ja oleksid tema ainest huvitatud, siis tuleb sellesse ka panustada. Tegelemine andeka õpilasega ei annapalju mitte ainult õpilasele, vaid ka õpetaja saab endale liitlased, kes loovad klassis õppimist soodustava keskkonna.

Õpetaja peab hakkama saama mitme rolliga. Ta peab olema lavastaja, näitleja, detektiiv, mõtleja, psühholoog, kohtunik, IT-spetsialist, kirjanik ja kunstnik. Mitte kõik rollid pole ühevõrra kerged. Aga anda tuleb endast parim. Ja kui midagi ebaõnnestub, siis tuleb uuesti püsti tõusta ja proovida. Alla ei tohi anda. Ja isegi siis, kui on õpilasi, kellega hakkamasaamine nõuab tohutut nutikust ja pidevat mõtlemist ning kus ka meeleheide võib olla tuttav tunne.

Kui mitte kusagilt enam abi ei leia, siis tasub pöörduda kasvatuse ajaloo poole, kust leiab alati midagi huvitavat. Aristoteles ütles, et vooruseid ehk häid omadusi saab kasvatada, kui neid pidevalt harjutada. Comenius ütles, et pilt ja sõna peavad koos olema, siis on maailma mõistmine palju parem. Iga õpetaja peab aru saama, mis on tema suurim „pudelikael“ ja sellele kõige rohkem tähelepanu pöörama. Nii on paljud eesmärgid kergemini saavutatavad. Ja siis ei olegi õpetaja elu kõige raskem päikese all.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja elukutse väljakutsed”

  1. Linda ütleb:

    Jutt väga õige,aga ikkagi võiks klassidesse kaamerad seada -on see siis nii kulukash
    Hoiame õpilasi ja innustame õppima-Hoiame ka õpetajat viisakuseta õpilase eest,Lõpetame selle kaksikmoraali osa õpilasi kasutavad seda elupoolt ära(tundides mängivad ja jutustavad e-kirjadega peaasi,et vaikus klassis -aga reaalainetes on vaja lahendamise kogemustja kohustuslik eksam lõpetamisel..
    Annan järelaitamistunde 5minutiga on selge mis toimub klassis ja õpilane ei saa õppida paljudes klassides (keegi esineb ja segab ..)

    26 aastat klassijuhataja kolme lapse ema ja matemaatika õpetaja..
    Varsti polegi meesõpetajaid koolis ometi oleks neid sinna väga vaja (poistele eeskujuks…)
    Lugupidamisega

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!