Tallinnas kasvab palk 8,6%
2012. aasta haridustoetuse maht kokku oli 201 115 906 eurot (erakoolid 8 493 408), sellest õpetajate palkadeks ja koolituseks 167 191 508 eurot. 2013. aastaks on haridustoetuse maht 200 939 108 eurot (erakoolid 6 617 386), sh õpetajate palkadeks ja koolituseks 174 398 935 eurot.
Järelikult kasvab 2013. aasta haridustoetuse maht võrreldes 2012. aastaga 4,3% ja õpetajate palgavahendite kasv on 8,6% (mitte 11,6%, nagu väidab haridus- ja teadusministeerium).
Tuginedes rahandusministeeriumi andmetele, kinnitan seda väidet ühe konkreetse vabalt valitud Tallinna kooli näitel. Sama õpilaste ja õpetajate arvuga nii 2012. kui ka 2013. aastal sai see kool 2012. aastal riigilt õpetajate palgarahaks 691 515 ning 2013. aastal 749 293 eurot – seega on kasv täpselt 8,6%.
PGS §82 lg 3 ja lg 7 alusel on õpetajate palgaraha jaotamise aluseks õpilaste arv vastavas kooliastmes (nn pearaha).
Tabeli esimeses veerus on esitatud 2012. aasta toetusfondi määruses kinnitatud pearaha kooliastmete lõikes. Tabel näitab, et kui räägitakse õpetajate 11,6% palgatõusust ja selleks raha garanteerimisest, siis reaalsuses seda sellises mahus ei toimu – pearaha kasv kogu aasta lõikes on 0–8% (tabeli eelviimane veerg). Kuna 2013. aastal eraldatakse pearaha kaheksa ja nelja kuu arvestuses, siis tegelikkuses nelja kuu (uuest õppeaastast) arvestuses õpilase pearaha langeb 1,6–19,4% (tabeli viimane veerg).
Tallinna õpetajate keskmine palk kujuneb koolijuhi ja õpetaja kokkuleppel ja sõltub eelkõige sellest, missugune koormusnorm õpetajale määratakse – see võib olla 18–24 tundi nädalas. Õpetajale võib näiteks 18 tunni eest nädalas sõltuvalt talle määratud koormusnormist maksta 715 (18 tundi) või 536 eurot (24 tundi).
Koormusnormist sõltuvalt kujuneb ka konkreetse kooli õpetajate koosseisu suurus. Näiteks on Tallinna ühes 700 õpilasega koolis 51 ja teises sama õpilaste arvuga koolis 37 õpetaja ametikohta. Esimeses neist kujuneb õpetajate keskmiseks palgaks 912 ja teises 1207 eurot.
Praegu saavad koolid oma õpetajate palgaraha lähtuvalt õpilaste arvust, mitte koolis rakendatud õpetajate ametikohtade arvust. Viimati jagati koolidele palgaraha vastavalt õpetajate ametikohtade arvule Nõukogude ajal. Eesti taasiseseisvumisest on õpetajate palgaraha suurus kujunenud vastavalt õpilaste arvule (pearahapõhiselt).
Niisiis oleneb õpetajate palgaraha õpilaste arvust koolis (pearaha!) ning haridus- ja teadusministeeriumi retoorika õpetajate üleüldisest keskmisest palgast tundub tähelepanu kõrvale juhtimisena tegelikust olukorrast.