Kas osalise tööajaga töötajal on ka puhkus lühem?

2. märts 2013 - Kommenteeri artiklit

Kuidas antakse puhkust ­töötajale, kes töötab samas asutuses eri ­ametikohtadel?

Vastab Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Vaike Parkel

Puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse täies ulatuses ja vähemalt nii mitu kalendripäeva, kui seadus ametikohale ette näeb. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust.

Puhkuste ajakava peab tööandja koostama kalendriaasta kohta esimese kvartali jooksul ja tegema selle ka töötajatele teatavaks. Ajakavas peavad kajastuma kõigi töötajate puhkused. Seega, hiljemalt 31. märtsiks peavad kõik töötajad teadma, millal nad 2013. aastal puhkavad.

Seadus näeb eri ametikohtadele ette puhkuse erineva kestuse. Samas ei ole meie koolides haruldane, et osalise koormusega töötaval õpetajal on veel näiteks raamatukoguhoidja, pikapäevarühma õpetaja (kasvataja) vm töökoht, puhkuste kestus on nendel ametikohtadel aga erinev ja nii tekibki tööandjal puhkuste ajakava koostamise küsimus.

Sama küsimus võib tekkida täistööajaga töötajate puhul, kelle tööülesanded on seotud koolis toimuva õppetööga, näiteks ringijuhid, kokad, koristajad jt.

Otsesõnu seadus selliseid olukordi ei reguleeri, siin tuleks tööandjal lähtuda tööseaduse ja puhkuste andmise üldistest põhimõtetest, samuti kokkulepetest töötajaga.

Kõigepealt peab tööandja tagama töötajale pikima kestusega põhipuhkuse. Edasi tuleb lähtuda põhimõttest, et kui tööandjal ei ole anda teatud töötajatele tööd ajal, mil õppetööd ei toimu (näiteks raamatukoguhoidja või pikapäevarühma kasvataja või ringijuht), tuleks tal maksta töötajale keskmist töötasu või kasutada seaduses ettenähtud võimalust anda ka nendel ametikohtadel pikendatud põhipuhkust.

Võimaluse leppida kokku pikemas põhipuhkuses näeb ette töölepinguseaduse § 55. Kui näiteks raamatukogu suvel ei tööta ja raamatukoguhoidjale tööd anda ei ole, on pikendatud põhipuhkus võimalus olukord lahendada.

Pikendatud põhipuhkuse andmise võimalust toetab kaudselt ka töölepinguseaduse § 35 – töötasu maksmise kohustus töö mitteandmisel. Nimelt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd põhjusel, et tööandja ei ole tööd andnud. Seega pole tööandjale rahaliselt erilist vahet, kas maksta keskmist töötasu töö mitteandmise tõttu või anda töötajale pikendatud põhipuhkust.

Üsna levinud on meie haridusasutuste pingelise eelarve tingimustes praktika, kus tööandja soovitab olukorras, kus tööd anda ei ole, kirjutada töötajal avaldus tasustamata puhkuse saamiseks. Kokkuleppe võimalus on poolte õigus, mitte kohustus, ja kindlasti tuleb arvestada ka kokkuleppest tulenevate tagajärgedega nii töötajale kui ka tööandjale.

Tähtis on arvestada, et tasustamata puhkuse kasutamisel on töötaja jaoks oluline, et töölepinguseaduse § 68 lg 2 kohaselt ei arvata puhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aega. (Loomulikult on poolte vahel võimalik teistsugune kokkulepe, kuid siis tuleb see ka selgelt sõnastada.) Seega, lisaks töötasule (või puhkusetasule) võib töötaja tasustamata puhkuse korral, mida tööandja soovitab, kaotada ka nn puhkuseõigust andvat „tööstaaži” ja seetõttu väheneb tema õigus saada tasustatud põhipuhkust järgmisel kalendriaastal. Kokkulepete korral tuleb arvestada mõlema poole huve.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!