Kunstikooli noored tegid ära reklaamifirma töö
Suurvõistluse „Noor meister 2013” üldkujunduse tegid Tartu kunstikooli 3. ja 4. kursuse õpilased.
Eesti näituste messikeskuses oli 8. ja 9. märtsil kutsemeistriõppe suursündmus „Noor meister 2013”. Võistlusel osales peaaegu 300 noort 21 erialalt üle Eesti. Rambivalguses olid ennekõike muidugi noored kutseõppurid, kuid nende selja taga seisid, pöidlad pihus, nende juhendajad, ametikoolide õpetajad. Vähesed teavad, et suurvõistluse „Noor meister 2013” üldkujunduse ja trükised tegid Tartu kunstikooli 3. ja 4. kursuse õpilased. Juhendasid neid õpetajad Janika Nõmmela Semjonov ja Madis Nurms.
Nõmmela õpetab Tartu kunstikoolis aastast 2004. „Mulle meeldib mu eriala ja selle tulevik on mulle oluline,” sõnab ta. Juba õpetaja-aastate alguses mõistis Nõmmela, et eriala oskamine ei tähenda õpetamisoskust, seetõttu on ta lisaks kujundaja erialale õppinud ka pedagoogikat ning muutnud õppimise enda elustiiliks. Nurmsi pooleaastane kogemus on alles karjääriredeli algus. Nurmsi köidab koostöö noortega ning võimalus näha nende arengut ja eneseületust. „Kui noored saadavad korda midagi sellist, mida nad endast ei uskunud, on see selginemise hetk,” räägib ta.
Ideest saab teostus
Ühe olulise väljundina õpilaste oskuste proovilepanekul näevad mõlemad õpetajad osalemist kutsemeistrivõistlustel. Tänavusel „Noorel meistril” täitsid Tartu kunstikooli noored nii korraldaja kui ka osaleja rolli. Pea viiskümmend kutseõppurit töötas praktilises õppetöös välja tänavuse „Noore meistri” väljanägemise. „Messihalli kujundus lähtus noorte ettekujutusest tänavakunstist. Eri võistlusalasid tähistasid erinevad värvid. Messihalli põrandale kanti värvilised jooned, mis viisid külalise just sinna, kuhu ta jõuda tahtis,” kirjeldab Nurms noorte loodud keskset kontseptsiooni.
Võistluse toimumiskoha kujundamine oli kunstikooli noortele suur väljakutse, kuna ainuüksi põrandapind ulatus 4800 ruutmeetrini. „Noored said asendamatu töökogemuse. Lisaks ideede väljatöötamisele tuli need ju ka ise realiseerida, suhelda tellija ja allhankijaga, jälgida eelarvet, konstrueerida kujunduselemendid ning need ise üles seada ja maha võtta,” kirjeldab Nurms. „Kogu protsessi käigus õppisid noored lahendama nii sisulisi kui ka tehnilisi probleeme, sageli tuli neil parandada kellegi teise vigu ja analüüsida seetõttu ka oma tegemisi,” täiendab Nõmmela, kelle sõnul said õppepraktikal osalevad noored harjutada kiiret tegutsemist, täpsust, korrektsust ja vastutuse võtmist.
Ettevalmistus algas juba esimesel kursusel
Ettevalmistus „Noore meistri” kujundamiseks algas Tartu kunstikoolis juba esimesel kursusel. „Võistluseks valmistab kõige paremini ette õppetöö,” sõnab Nõmmela, „kool saab õpetada vaatama, nägema ja visualiseerima, kasutama korrektseid töövõtteid. Kellel on eeldusi ja rohkem tahet, nende seast selguvad aja jooksul ka võistlusel osalejad.” Lõplik valik tehakse vahetult enne võistlust lõpukursuse õpilaste hulgast. „Oleme võistlejad välja selgitanud erialaeksamite tulemuste põhjal, kuid ka siis on tulnud veel loosi võtta, kuna õpilaste tase on väga ühtlane,” kirjeldab Nõmmela parimatest parimate väljaselgitamise põhimõtteid.
Nii mahukad projektid on kõigile suur väljakutse, ent Tartu kunstikool on võtnudki eesmärgiks siduda õppetöö võimalikult suurel määral mahukate praktiliste ülesannetega elust enesest. „Õpetaja jaoks on taolised projektid kahtlemata märkimisväärselt suurema koormusega kui tavapärane õppetöö, kuna lisaks õpilaste juhendamisele tuleb ära teha ka projektijuhtimise ja „tulekahju kustutamise” töö,” sõnab Nõmmela. Õpetajate suurenev töökoormus ei ole aga tähtsam noorte omandatavast kogemusest. „Taolistes ettevõtmistes on õpilased sunnitud end kooli turvalisest embusest välja rebima, ise otsuseid langetama ja nende eest vastutama,” sõnab Nurms.
Nõmmela ja Nurms soovitavad teistelgi oma õpilastega konkurssidest, projektidest ja võistlustest osa võtta. „Iga ametiõppija koolikogemus võiks üht niisugust projekti sisaldada,” paneb Nõmmela õpetajatele südamele ja soovitab kasutada julgemalt projektipõhist õpet oma õppetöö läbiviimisel, „see aitab valmistuda praktikaks ja töötamiseks, üleminek töökeskkonda on sel juhul sujuvam, sest noored saavad tööst reaalse ettekujutuse.”