Milliseid mõtteid äratas presidendi vabariigi aastapäeva kõne?
Oma huvi taga ajades võetakse jupp kaablit välja ja võtjat ei huvita, et pärast on linn pime.
„„Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda,” ütles president. Mida ja kuidas selleks tegema peaks?
Rainer Nõlvak on kahtlemata väga hea inspireerija, kui ta on „Teeme ära” kampaaniatega inspireerinud isegi presidenti, aga ma arvan, et Eestit ei saa teha korda kampaania korras. Kuna eesti kultuur on omavahel tihedalt läbi põimunud, siis ei saa selle ühes valdkonnas, näiteks ka kõrghariduses, midagi üksinda ära teha, muidu on tulemus samasugune nagu praegu Raadi lennuväljal. Seal seisavad „Teeme ära” ajast kokku kuhjatud prügihunnikud, sest aktsiooni üks osaline ei täitnud oma ülesannet. Kui midagi vaid ühes valdkonnas talgu korras ette võtta, siis võib tulemus jääda samasugune.
Üks meie hädasid ongi see, et liiga palju tuleb ette ruutpesitsi mõtlemist ja tegutsemist. Teine häda on kaablivarguse sündroom. Oma huvi taga ajades võetakse jupp kaablit välja ja võtjat ei huvita, et pärast on kogu linn pime. Eri valdkondades tegutsetakse kahjuks tihtipeale kaablivarguse põhimõttel. Ei tea, kuidas seda muuta. Tegu on niivõrd põhjapaneva probleemiga, et seda ainult hea tahtega ei lahenda. Mitme valdkonna spetsialistid peaksid koos asju ajama, aga praeguses võimumehhanismis ei näe ma selleks paraku võimalusi.
Kõrgharidust puudutav koht kõnes – vajame arutelu ja otsuseid, millises mahus mida õpetada, et kõrgharidusega inimestel oleks just Eestis tööd palgaga, mis võimaldaks siin ära elada, on õilis mõte, aga vastuolus praeguse praktikaga. Olen harjunud võtma asju nagu loodusnähtusi: tuleb vihm, seejärel päiksepaiste, siis torm … Muutuva ilmastiku peale pole ju mõtet rusikatega vehkida. Eriti kõrghariduses ei saa tulevikusihte seada praeguse olukorra pealt. Kui nüüd on vaja tööturul kindla profiiliga spetsialiste, siis kümne aasta pärast võib pilt olla ennustamatu ja tekkinud vajadus hoopis teistsuguste ametikohtade järele.
Kõrgharidus peab vaatama tulevikku. Kui vaadata ainult praeguste tööandjate poole, siis sama loogika järgi oleks võinud omal ajal aretada järjest kiiremaid hobuseid ja tehnoloogia areng oleks jäänud tulemata. Kes oskab ennustada, keda tulevikus rohkem vaja läheb? Praegused tööandjad tahavad valdavalt väiksema palgaga leppivat ja sõnakuulelikku töölist, aga ma kahtlustan, et tulevikus läheb vaja teistsuguse profiili ja iseloomuga inimesi.”
Kõrgharidus ei anna tänapäeval mingit palgalisa.Vähemalt meie koolis,mis on huvialakool.Mis motiividel me inimesi meelitame kõrgharidust omandama ja kellele seda vaja on,kui kõige tähtsamaks läheb peale kooli lõpetamist oma pere loomine ja laste saamine?Tekib küsimus,et milleks üldse see haridus?Kas tõesti ainult selleks et õpetajad ja õppejõud saaksid tööd ja palka?Poed on kaupa täis,kodumaist tööstust nagu vaja polekski,sest välismaist on niigi kõik kohad täis.Kuidagi tulevikuta tundub see hariduse asi.Meid õpetati 30 aastat tagasi,et haridus peab olema põlvkondade suhtes järjepidev ja põlvkondi ühendav.Nüüd seda nõuet pole,sest uuendamine on saamas eesmärgiks omaette.Vanad ei tunne arvutit,ega tunne ka,et nad üldse oma elukogemusega mingi väärtus on.Kes vanu elukogemusega inimesi hakkab arvutiseerima?Teen ettepaneku tõsta nõuka aegne kõrgharidus ka ausse!Kui poliitilised ained välja jätta,siis sisu oli sel ajal,vähemalt pedagoogika vallas(=kasvatusteaduse vallas)palju korralikum kui praegu.Kes minevikku ei mäleta see elab tulevikuta?
Jutt ju ikka eelseisvast 5 aastast, siin aga kaablist ja omakasust.
Õpetajale pean lausa kohustuslikuks seda, mida elektrikud nimetavad SÜSTEEMseks MÕTLEmiseks.See tähendab oma palgast üle olemist, sest sellel, kes jookseb raha järgi, ei tasu õpetajaks trügida.Õpetajal peab oma rahva kasu omakasust eespool käima.
Kui 5 aastaga avatud maailmaga õpetajate hulk kahekordistuks, oleks see hea saavutus. Aga see oleks suunis eelkõige õpetajaks õppimisele.
Seda ei ole vaja välja kuulutada, aga igal (ka tulevasel)õpetajal sellest mõtelda tuleks küll.
Ja küll siis õpetaja oma perele parema aluse leiab kui rahausk seda on.