Riiklik järelevalve leidis Tallinna Padriku lasteaias puudusi
Riikliku järelevalve käigus selgus, et Tallinna Padriku Lasteaias on probleeme riikliku õppekava rakendamise, laste toetamise, juhtimiskvaliteedi ning nõutava ettevalmistusega õpetajate puudusega, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.
Üks olulisemaid järelevalve käigus ilmnenud probleeme on lasteaia õppekava mittevastavus koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Uus õppekava on kehtinud juba kolm aastat, mille jooksul pole lasteaed viinud oma õppekava vastavusse uuenenud riikliku õppekavaga. Lasteaia õppekavast puuduvad riiklikus õppekavas esitatud eeldatavad üldoskused ning mitme valdkonna õppe sisu, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamisega seonduv ning 6-7aastaste laste arengu eeldatavad tulemused. Riikliku õppekavaga pole kooskõlas ka õppe- ja kasvatustegevuste valdkonnad ning laste oskuste ja teadmiste loetelu, mille alusel lasteaias hinnatakse laste arengut, seisab ministeeriumi teates.
Lasteaia direktor polnud enda sõnul teadlik, et lasteasutuse õppekava ei ole kooskõlas riikliku õppekavaga, mis tekitab ministeeriumi sõnul küsitavusi. Leiti, et direktor ei ole juhtinud lasteasutust tulemuslikult, et tagada laste mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. “Haridus- ja Teadusministeerium peab oluliseks, et lasteasutuse direktor oleks kompetentne õppe- ja kasvatustöö korraldamisel ning personalitöö juhtimisel. Lasteaia juhi tegevus peab olema suunatud probleemide lahendamisele,” seisab pressiteates.
Ministeeriumi andmetel ei ole lasteaias ei ole loodud logopeedi ametikohta, kuigi selle ametikoha loomine on kohustuslik. Viimane laste kõne uurimine logopeedi poolt toimus 2011. aasta oktoobris ja järgmine laste kõne uurimine on kavandatud alles eesseisvaks märtsikuuks. Samuti on nõutavast väiksemad muusika- ja liikumisõpetaja ametikoha suurus.
Lisaks on ministeeriumi teatel lasteaias keskmiselt viis korda suurem personalivoolavus kui mujal – lasteaias praegu töötavast 17 pedagoogist tulid 12 tööle viimase pooleteise aasta jooksul – ning koolieelse lasteaia õpetaja ettevalmistusega pedagooge töötab seal kaks korda vähem kui teistes samalaadsetes õppeasutustes.
Riikliku järelevalve käigus vesteldi lasteaia direktoriga, õppealajuhatajaga, õpetajatega, hoolekogu liikmetega, lastevanematega, tutvuti lasteaia dokumentatsiooniga, vaadeldi õppe- ja kasvatustegevusi. Puuduste kõrvaldamiseks tehti järelevalve õiendis palju soovitusi ja ka ettekirjutusi.
Laste arengu toetamine ja laste koolivalmidus oli üks lastevanemate murekohti, mille tõttu Harju maavanem jaanuaris järelevalve läbiviimist soovis, seega oli lastevanemate pöördumine õigustatud, nendib ministeerium.
Padriku lasteaias juhtum pälvis avalikkuse tähelepanu veebruari alguses, kui Harju maavanem Ülle Rajasalu algatas lasteaia suhtes järelevalve ning teda süüdistati ametipositsiooni kuritarvitamises. Kuna avalikkuse ees tõstatus kahtlus maavalitsuse järelevalve erapooletuses ja usaldusväärsuses, otsustas ministeerium maavalitsuse järelvalve tühistada ning vastavad toimingud sõltumatute ekspertide abil ise läbi viia.
Meediasse jõudis siiski maavalitsuse järelevalve õiendist pärinevat infot, mida avalikult tsiteeriti. Ministeeriumi teatel oli maavalitsuse käitumine selles osas kohatu. “Kuna maavalitsuse järelevalve tühistati, poleks pidanud maavalitsus oma järelevalve tulemusi avalikustama. Maavalitsus tegi dokumendi avalikuks riikliku järelvalve õiendi nimetuse all, aga kuna riiklik järelevalve oli tühistatud, siis poleks maavalitsus saanud sellist dokumenti sellise nimetuse all välja saata,” seisab ministeeriumi teates.