Täna pühitsetakse priiuse põlistumise päeva

27. märts 2013 Mari Klein - Kommenteeri artiklit

Täna, 27. märtsil, peetakse Eestis esmakordselt priiuse põlistumise päeva – meie nüüdne iseseisvusaeg saab eelmisest pikemaks. Nimelt möödub 7890 päeva Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 20. augustil 1991. Seega ületab riigi katkematu suveräänsuse perioodi kestvus käesoleval ajal sõjaeelse iseseisvusaja kestvuse (24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940). 

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Lipu Selts, Eesti Kaitseliit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Poska Mälestusfond kutsuvad priiuse põlistumise päeval oma maa rahvast heiskama lippe, kandma lipuvärve rõivastuses, süütama küünlaid ning mõtestama Eesti minevikku ja tulevikku:

“Olgu see ennekõike enesessesüüvimise ja tänu väljendamise päev! Meie saavutatu ei pruugi olla kaugeltki küllaldane, ent isegi see, mis meil on, ei ole iseenesestmõistetav ega igaveseks antud. Oma olemasolu ja vabaduse nimel peame jätkuvalt pingutama.

Kutsume priiuse põlistumise päeval kuulatama kirikukellade helinat ja meenutama ning mälestama meie vabaduse eest langenuid. Kutsume liituma nendega, kes sel päeval laulavad riigihümni – laul  on eesti rahvast alati ühendanud. Kutsume oma noori osalema selle päeva kirjandi-, joonistus- jm võistlustel, lööma kaasa mälumängudes ja muudes tegevustes, mis mõtestavad meie riiklust ja meie ajalugu – mis pühitsevad meie vabadust!” seisab ühises üleskutses.

President: oleme jõudnud palju kaugemale

“Me ei pea oma vabadusega võidujooksu. Vabaduse piir avardub, libiseme sellest maagilisest joonest rõõmsa rahuga tasakesti üle. Seda päeva võime tähistada vaikses-rõõmsas tänulikkuses, aga eelkõige igaüks omaenda südames,” ütles Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves priiuse põlistumise päeva eelõhtul Eesti Televisioonis peetud kõnes. president kinnitas, et oleme viimase 22 aasta jooksul jõudnud palju kaugemale kui varem ning kunagised hirmud on alusetud ja Eesti paremaks tegemine on meie endi kätes. “Sestap pole homne päev, mil Eesti on taas iseseisev kauem kui me riigil õnnestus eelmine kord olla, üldse mingi pidupäev. See on hirmude kadumise ja lootuse päev,” ütles president.

Luuakse riigivanemate kenotaaf

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liiduga kuulutas märtsiküüditamise aastapäeval ja priiuse põlistumise päeva künnisel välja ideekavandivõistluse kenotaafi rajamiseks üheksale Eesti riigivanemale-riigipeale, kelle matmiskoht on teadmata (Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu ja Heinrich Mark).

Mälestusmärk rajatakse Tallinna Metsakalmistule president Konstantin Pätsi perekonna matmispaiga lähedusse. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 14. juuni 2013. Võistlustingimustega on võimalik tutvuda veebilehel www.arhliit.ee ja www.eaa.ee .

Priiuse põlistamise päeva puhul toimub mitmel pool Eestis tähtsündmusi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!