Üleriigiline saksa keele olümpiaad 2013

24. märts 2013 Õie Kirs, Tallinna Ülikool, saksa keele olümpiaadi žürii esimees; Laine Paavo, Tallinna Ülikool, saksa keele olümpiaadi žürii liige - Kommenteeri artiklit

Kevadkuu esimestel päevadel, 1.–2. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis üleriigilise saksa keele olümpiaadi lõppvoor. Ürituse korraldajaks oli TLÜ keelekeskus. Lõppvoorus osales 20 piirkondliku vooru võitjat. Lõppvoorule eelnes piirkondlik voor, mis leidis aset 7.12.2012 kokku 16 maakonnas ja suuremas linnas.

Piirkondlikus voorus osales 220 tublit saksa keele tundjat. Võisteldi ühes vanusegrupis, mis hõlmas üldhariduskoolide 10.–12. klasside õpilasi. Piirkondlikus voorus kontrolliti seekord kuulamisoskust ning sõnavara ja grammatika tundmist. Tulemusi hindas piirkondlik žürii kaasa antud lahendusvõtme abil. Kuna üleriigilisele lõppvooru žüriile saadeti vaid võitjate tööd, piirdutakse siinses artiklis üksnes lõppvoorus toimunu kajastamisega.

Lõppvooru kirjalik osa seisnes oma seisukoha avaldamises pildil nähtud situatsiooni ja sellega seotud probleemi(de) suhtes. Kirjaliku osa maht oli piiratud 150 sõnaga (lubatud oli kuni 10%-line kõikumine). Hinnati kolme aspekti: 1. sisu, 2. sõnavaralist väljendusrikkust ja õigsust ning 3. grammatilist mitmekesisust ja õigsust ning õigekirja. Kuna kirjutamise ajalimiit oli piiratud 45 minutiga, oli hindamiskriteeriumidest teadlikult välja jäetud teksti ülesehitus.

Kirjaliku ülesandega saadi üldiselt hästi ja väga hästi hakkama. Maksimaalselt kümne punktiga hinnatava kirjaliku töö keskmiseks tulemuseks oli 7,5 punkti. Üksikute aspektide lõikes olid kõige suuremad punktierinevused sisu osas. Sõnavara ja grammatika osas oli erinevate tööde tase ühtlasem.

Pildil nähtud situatsiooni (arvuti ees kiirtoitu tarbiv inimene) seoti erinevate probleemidega nagu näiteks ebatervislik eluviis, tervisehäired, kiirtoidu tarbimine, arvutisõltuvus, tööstress, tööandja liigne surve töövõtjale jt.

Maksimumpunktid sisu eest said tööd, kus oli teemat käsitletud omanäoliselt, huvitavalt ja ammendavalt. Sellele kriteeriumile vastas žürii hinnangul kuus tööd kahekümnest. Töödes oli näha loovat lähenemist pildil nähtud probleemidele ja nende sisulisele interpreteerimisele, selgelt tõusis esile kirjutaja isiklik arvamus esitatud probleemide suhtes.

Märkimisväärne osa kirjutatud tekstidest olid sisult siiski pigem trafaretsed, esindades üldtuntud seisukohti. Üheks põhjuseks võis olla liigne tähelepanu pööramine vormile. Kirjutaja püüdis kinni hoida kättetreenitud keelenditest (dafür, dagegen, wobei jmt), et koostada korrektse ülesehitusega tekstiliiki Stellungsnahme. Paraku mõjus kirjutatud tekst sellisel juhul sageli konstrueerituna. Paljude tööde puhul paistis välja pingutus üldse leida sisu, mida Stellungnahme vormi „valada”. Mõnel juhul kasutati teksti sidususe saavutamiseks sidesõnu, mille funktsiooni ise täpselt ei tunnetatud. Žürii liikmetel tuli mõnikord just seetõttu kirjutaja mõtte tabamiseks mõnd tekstilõiku uuesti üle lugeda.

Sõnavara ja grammatika osas lause tasandil oli eksimusi suhteliselt vähe ja tase ühtlasem. Üldiselt kasutati vaheldusrikast ja teemakohast sõnavara ning mitmesuguseid grammatilisi struktuure.

Kirjalikud tööd andsid reeglina tunnistust kirjutamisoskuse valdamisest saksa keeles väga heal ja heal tasemel.

Lõppvooru suuline osa koosnes 3–4-minutilisest improviseeritud lühiettekandest loosiga võetud teemal. Mõtete kogumiseks oli aega üks minut. Üles astuti kahekaupa. Paarilise ülesandeks oli kaaslase ettekannet tähelepanelikult kuulata ja selle lõppedes esitada ettekandjale teemakohaseid küsimusi. Pärast esimese paarilise lõpetamist kordus sama protseduur teise paarilisega. Suulist osa hindas neljaliikmeline žürii.

Suulise osa analüüsimisel piirdume žüriile silma hakanud tähelepanekutega, mida on ehk huvitav teada olümpiaadil osalenutel või siis ka järgmistel osalejatel.

Noored arutlesid teemadel nagu elu Eestis, töötamine välismaal, mitmekultuuriline Euroopa, haridus, raha roll elus, intelligentsus, sotsiaaltöö, sport, tervis, puhkus, partnerlus jne. Poolehoidu tekitas teemade sidumine Eesti ajaloo ja tänapäevaga, oma seisukoha kaitsmiseks isiklikule kogemusele tuginevate näidete toomine, julge seisukohavõtt, mõõdukas enesekriitika. Žüriid üllatas ettekannetest peegelduv sotsiaalne küpsus ja vastutustunne ühiskonna, kooli ja kaaslaste eest. Kasuks tulid retoorilised võimed ning rahulik ja tasakaalukas esinemine. Võistleja hea ärakuulamisoskus ilmnes partnerile küsimuste esitamises. Nõuande korras soovitaks siinkohal suulise ettekande juures enam jälgida ja järgida saksa kirjakeelt ja mitte liialdada kõnekeelsete, paiguti ka vaid regionaalselt aktsepteeritavate sõnade ja väljenditega. Õpilastel on üha enam võimalus juba kooli ajal võõrkeelses keskkonnas viibida, mille üle on ainult heameel. Sellest johtuvalt osutus vahel probleemseks piiri tõmbamine keelelises mõttes lubatu ja lubamatu vahel. Vaieldavusi aitas lahendada žüriiliige proua Rita Esser, kellele saksa keel on emakeel.

Üleriigiline saksa keele olümpiaad näitas koolides tehtavat head tööd saksa keele ja kultuuri vahendamisel. Siiras tänu kõigile osavõtjatele ja nende õpetajatele. Uute kohtumisteni.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!