Väikesed lapsed suures basseinis

16. märts 2013 Tiina Vapper - Kommenteeri artiklit

Eestis ei ole just palju lasteaedu, kus laste päevakavasse kuulub ujumine. Neil lastel, kellel ujumisvõimalus olemas, on väga vedanud.

Tamsalu lasteaialapsed õpivad ujumist spordikompleksi ujulas kord nädalas ning tänu vallajuhtide spordilembusele on ujumistunnid neile tasuta. Krõlli lasteaiast jääb ujula vaid jalutuskäigu kaugusele, linna piiril asuva Sääse lasteaia lapsed toob kohale valla buss. Ujumas hakkavad lapsed käima alates neljandast eluaastast. Noorematega oleks keeruline just kõik ujumisega kaasnev: riietumine, duši all käimine, kuivatamine, millega kolmeaastased ise veel hästi hakkama ei saa.

Ujumistreener Mare Järv on Tamsalus lapsi ujuma õpetanud juba 38 aastat. Ta jutustab, et tegeles kooli ajal aktiivselt ujumisega ja õppiski kehalise kasvatuse õpetajaks ujumise erialal. Pärast lõpetamist suunati ta Tamsalu spordikompleksi ujumistreeneriks. Kui 1990. aastatel hakati väiksemates kohtades ujumistreenerite kohti ära kaotama, oli Mare Järv üle neljateistkümne aasta Krõlli lasteaia liikumisõpetaja, aga tegi ka treeneritööd edasi. Viimased viis aastat on ta jälle ujulas ametis ja teeb kõike, mis ujumisega seotud: õpetab mudilasi, kooliõpilasi ja täiskasvanuid, treenib viis korda nädalas spordipoisse ja -tüdrukuid ning käib nendega võistlustel, kus tihti on tublisid tulemusi saavutatud.

Eluks vajalik oskus

Staažikas ujumistreener Mare Järv on veendunud, et mida varem ujumisega alustada, seda parem. „See, millal laps basseini tuuakse, oleneb vanematest. Kahjuks on ka selliseid lapsevanemaid, kes oma hirmude või eelarvamuste tõttu ei lubagi last vette. Aga kuidas väike inimene teab midagi tahta või mitte tahta, kui talle polegi võimalust antud? Kui laps alles kooli ajal veega tutvust teeb, siis muidugi ta kardab.”

Mare Järv ise õppis ujuma viiendas klassis. Ta meenutab, et teises klassis, kui koolis olid kohustuslikud ujumistunnid, oli ta valmis tegema mida iganes, et neist pääseda, sest vee ees oli nii suur hirm. „Kui pinginaaber viiendas klassis otsustas ujumistrenni minna, läksin temaga kaasa. Tulemuseks oli see, et tema varsti loobus, mina jäin ujumise juurde aastateks. Mulle hakkas ujumine meeldima.”

Ema eeskujul ja juhendamisel hakkas ujuma ka poeg – Mare Järve poeg Kristo Keiv on ujumises mitmekordne Eesti noorte meister. Oma lapselapse viis Mare Järv basseini esimest korda nelja ja poole kuuselt. Praegu on ta kaheaastane ja kui ta Tamsalus vanaema hoida on, käiakse ujumas igal õhtul. „Ujumine on igas mõttes kasulik spordiala: arendab peaaegu kõiki lihaseid, suurendab kopsumahtu, karastab, rahustab, rääkimata sellest, et see on eluks vajalik oskus,” kinnitab Mare Järv. „Kui sa mõnda matemaatikavalemit või grammatikareeglit ei tea, siis õnnetust ei juhtu, aga kui sa ujuma ei õpi, võid hätta jääda.”

Kohe tuleb ujuma hakata

Et Mare Järv õpetab mudilasi ujuma suures basseinis, mille ühes otsas on sügavust 1,25 ja teises 1,85 meetrit, ei ole tavaline. Harilikult õpivad lasteaialapsed ujuma madalas lastebasseinis. Väikeses basseinis õppimise eelis on, et seal saab rohkem mängida, on isegi basseinimängude raamatud. Suures basseinis õppimisel on teised head küljed. „Laps, kes ei ole kunagi põhja jalge all tundnud, ei tea seda tahtagi. Suures basseinis tuleb kohe ujuma hakata. Ujume 25 meetri pikkuse basseini tunnis mitu korda risti ja põiki läbi ning meie jaoks tundub see päris paras. Vesi on ka basseinis alati soe, 28−29 kraadi,” räägib Mare Järv.

Loomulikult ei luba treener mitte kunagi lapsi vette ilma abivahenditeta. „Vöö ja kätised on kõigil ümber, kindluse mõttes kinnitan need ise. Olen ise alati koos lastega vees. Lastel aitavad silma peal hoida ka lasteaiaõpetajad ja õpetaja abi, sest kakskümmend last on korraga basseinis ja vastutus väga suur.” Treeneri kinnitusel ongi alguses kõige tähtsam, et laps saaks kätte tasakaalutunde ning hakkaks end vees hästi ja vabalt tundma. Osa lapsi on esimest korda vette tulles hirmul ja nutavad, aga see läheb üle, lapsed harjuvad ja kohanevad ruttu.

Treener näitab ette

„Tundides õpime, kuidas hingata ja millal hinge kinni hoida, harjutame kõhuli- ja seliliujumist, ujume laudade ja lestadega. Ujumisstiile me ei õpi ja aja peale ma lapsi ujuma ei pane, vahel oleme niisama võidu ujunud,” räägib Mare Järv.

Ujulas tegeleb treener iga lapsega eraldi. „Näitan kõigile ükshaaval ette, kuidas jalad peavad töötama, milline on õige kehaasend. Laps hakkab siis ise proovima ja pusima, palju õpibki ta selgeks ujumise käigus.” Mare Järve põhimõte on, et kui keegi saab juba ilma abivahenditeta vees hakkama, usaldab ta teda ja laseb mõnda aega iseseisvalt ujuda. Tunni lõpus jätab treener lastele alati aega ka niisama sulistamiseks ja möllamiseks ning basseini serva pealt vette hüppamiseks. „Usun, et see osa tunnist meeldib lastele kõige rohkem, samas on see ka arendav,” ütleb Mare Järv naerdes.

„Eesmärk ei olegi, et kõik lapsed kooli minnes iseseisvalt ujuda oskaksid. Oluline on, et nad saaksid lasteaiast ujumise algoskused ja ujumisest mõnu tundma hakkaks,” kinnitab Mare Järv. Algklassidele ujumise algõpetuse kursuseks ette nähtud 24 tundi ei ole tema hinnangul piisav aeg, et hästi ujuma õppida. Eriti nende laste jaoks, kes ei ole lasteaias ujumisega kokku puutunud. Selliseid lapsi on aga väga palju.

Tunnevad veest rõõmu

Lapsevanemad ise käivad oma lastega ujulas kahjuks harva. Ehkki Tamsalu ujulas ei ole pilet ülearu kallis ja eelkooliealised lapsed saavad koos vanematega sisse tasuta, kasutavad seda võimalust siiski vähesed pered.

Loodetavasti aitab üritus nimega „Veetrall”, mida Mare Järv üle viieteistkümne aasta on korraldanud, ka vanemaid rohkem ujuma innustada. Trall toimub alati maikuus basseinihooaja lõpus ja sinna on palutud kõikide laste vanemad, et nad oma silmaga näeksid, mida lapsed aasta jooksul on õppinud. See, kui väga lapsed ujumist naudivad ja veest rõõmu tunnevad, ei saa küll kedagi ükskõikseks jätta.

Ujumistunni lõpus jääb aega ka mängimiseks. Laste lemmik on suur ujumisparv, mida nad kutsuvad juustuks, sest see on kollane ja aukudega. Foto: Tamsalu spordikompleks

Ujumistunni lõpus jääb aega ka mängimiseks. Laste lemmik on suur ujumisparv, mida nad kutsuvad juustuks, sest see on kollane ja aukudega. Foto: Tamsalu spordikompleks

————-

Võimalused on erinevad

Tallinnas on 128 munitsipaal­lasteaeda, üheteistkümnes neist on bassein. Tartus on 38 lasteaiast bassein kahes, Narvas 23 lasteaiast kolmes, Pärnus 17 lasteaiast kolmes, Viljandis kuuest ühes, Kuressaares viiest ühes, Rakveres pole neljast lasteaiast üheski.

Basseiniga lasteaedades on lastel, kelle vanemad soovivad, alates kolmandast eluaastast kaks ujumistundi nädalas. Tasu ujumise eest on oma­valitsustes erinev. Näiteks Tartu lapsevanematel tuleb kohatasule juurde maksta 3 eurot 50 senti, Tallinnas 4 eurot, Narvas 2 eurot, Pärnus 8 eurot 34 senti.

Tartu Sassi lasteaias basseini pole. Koolieelikute rühm käib juba aastaid septembrist maini kord nädalas ujuma õppimas lähedal asuvas Aura veekeskuses. Ühe ujumistunni hind on 3 eurot. Niisamuti kasutavad Tallinnas Nõmme lasteaiad võimalust käia Nõmme ujulas. Lapsed alustavad väikeses basseinis ja lähevad edasi suurde. Tunni hind on 3 eurot 50 senti.

Rakvere lasteaedadele on Aqua veekeskuses ujumine tasuta, ujumisradade eest maksab linn. Iga laps saab ujulas käia kord kuus, sagedamini käimiseks tuleb eraldi kokku leppida ja juurde maksta.

Väga head võimalused on Sillamäe lastel: viiest lasteaiast neljas on bassein, kus käivad juba sõimerühma mudilased ning ujumistunnid on tasuta. Rukkilille lasteaia õppeala­juhataja Tatjana Juhkam kiidab tublit ujumisõpetajat, tänu kellele lapsed ujumise selgeks saavad, ja räägib oma sõnade kinnituseks eelmisel suvel Sillamäe rannas juhtunud loo. Vanematega rannas olnud poiss läks merre ujuma. Tuul ja lained kandsid ta kaldast kaugele ja ujumisrõngas libises keha ümbert ära, mida täiskasvanud kohe ei märganud. Õnneks suutis nelja-aastane laps just tänu ujumistunnis õpitud oskustele end nii kaua vee peal hoida, kuni talle appi mindi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!