EBS Eesti-Soome äriharidusmaastikul

12. apr. 2013 Karl Kello - Kommenteeri artiklit

Hariduse globaliseerumine on EBS-i asutaja Madis Habakuke sõnul globaliseerumise loomulik osa.

Estonian Business School läks Helsingisse 2011. aasta sügisel. Helsingi filiaali bakalaureuseõppes õpib praegu inglise keeles rahvusvahelist ärijuhtimist 140 üliõpilast. 2015. aastal on plaanis avada Soomes ka magistriõppe programm. Tundub, et soomlased on EBS-i üles leidnud. Tõsi on, kinnitab ka EBS Helsingi juhataja Sigrid Lainevee.

Põhiküsimus: kuidas EBS-il Soomes läheb?

Sigrid Lainevee: Hakkame tasapisi Soome eluolu tunnetama. Veebruaris laiendasime oma ruume Technopolis Ruoholahti keskuses, kus meil on tänapäevased õpperuumid. Technopolisega on meil pikaajaline koostöölepe. Vastuvõtutulemused on olnud head, samuti ühiskonna suhtumine ja koostöövalmidus. Assotsiatsioonide ja ettevõtjate ühendustega kohtudes on tunda väga toetavat ja sõbralikult uudishimulikku lähenemist, ollakse hästi avatud. Ettevõtlusringkond on huvitatud sellisest äriõpetusvõimalusest Eesti-Soome koostöö edendamisel. Hea kontakti oleme saavutanud ka Soome haridusministeeriumiga.

Eraäriülikool on Soome jaoks Lainevee sõnul võib-olla tõepoolest suhteliselt uudne nähtus. Soome väga head haridussüsteemi iseloomustavad vanad traditsioonid ja kindlad reeglid. Erakoole pole palju, EBS annab ingliskeelset ülikooliharidust, olles atraktiivne alternatiiv, samas järgides hoolikalt sealseid traditsioone ja tõekspidamisi. Ülikooli pääs on range ja ülikooliharidust hinnatakse Soomes kõrgelt.

Tekkis mõte Soome minna …

Kohe 2007. aastal, kui Sigrid Lainevee EBS-i tööle tuli, asuti suvel aktiivselt tegelema Soome üliõpilaste vastuvõtuga. Senini toimuvad sisseastumisintervjuud Soomes. Huvi ingliskeelse õppe vastu oli tuntav ja info EBS-i kohta levinud. Ilmnes, et noored eelistavad õppida just Helsingis. Tallinn tundus liiga kaugena, eriti kui pere ja kohustused või elamine asuvad Helsingis.

Soomes on noori oluliselt rohkem kui samade sünniaastatega eakaaslasi Eestis, nende iive oli meie madalseisu ajal positiivne, kõik see andis teatud kindlustunde. Valmistuti küllalt pikalt ette, uuriti juriidilisi aspekte. EBS on olnud ikka kiire reageerija ja et Soome üliõpilaste arv Eestis kasvas, otsustati see samm ette võtta. Tundub, et astuti õiges suunas, ütleb Lainevee. Oma tegevust nähakse Tallinna-Helsingi ühisarengu ja majanduskoostöö perspektiivis, mitte ainult n-ö kitsalt Soome laienemises ja seal õpetamises.

Soome-Eesti ärialane integratsioon

EBS-i filiaali uute ruumide avamisel Helsingis Technopolis Ruoholahti keskuses 20. märtsil toimunud ettevõtluse, hariduse ja Eesti-Soome majanduskoostöö teemalises paneeldiskussioonis küsis professor Madis Habakuk retooriliselt, et kuivõrd Soome kõrgharidus on parimaid maailmas, kas EBS peaks siis üritama kopeerida Soome ärikoole (eelkõige Aalto Business School) niipalju kui võimalik. Ja vastas ise: pole sugugi kindel, et see oleks parim moodus Soomes mõju saavutada. EBS-i formaat sobib töötavale inimesele, kel pole ülikooliharidust. Kontaktloengud kaks korda kuus kolmel päeval ning internetipõhine suhtlus – mitte keegi teine Soomes ei paku sarnast kaugõppe programmi. Pöörame suurt tähelepanu Soome-Eesti ärialasele integratsioonile. Usume, et 30 aasta pärast on Soome-Eesti majandus tihedalt põimunud ning Eestit võib võrrelda Lõuna-Soomega. On loomulik, et koos ettevõtetega suunduvad ülikoolid välisriikidesse, Eesti ülikoolid Soome ja vastupidi.

Valmistada üliõpilasi ette ebakindlamaks muutuva maailma jaoks

Ebakindlus homse ees on professor Habakuke sõnul praeguse olukorra ühisnimetaja. Mõni ärikool on ärritunud, teised teevad ikka sedasama mis varem ning mõned proovivad uutmoodi. EBS kuulub kolmandasse rühma: oleme aru saanud probleemi olemasolust, meie eesmärk on valmistada lõpetajaid ette turbulentse ja üha ebakindlamaks muutuva maailma jaoks. Ärimaailmas pole midagi absoluutselt kindlat, puuduvad tõenäosused 1,00 või 0,00. See tõsiasi tuleb muuta praeguste ja tulevaste tudengite mõttemaailma lahutamatuks koostisosaks.

Küsimus on, kuidas teha ärikarjääri ettevõtetes, mille omanikud on hiinlased või teiste rahvuste esindajad, kellel on meist väga erinevad väärtushinnangud ja kultuuritaust. See jutt pole ulme valdkonnast, vaid võib suure tõenäosusega juhtuda lähema 10–15 aasta pärast, kinnitas Habakuk.

Tallink Silja tegevdirektori Margus Schultsi sõnul jääbki noortel ülikoolilõpetanutel kõige rohkem puudu oskustest töötada piiriülestes ettevõtetes. Just selliseid oskusi saab EBS õpetada kummalgi pool Soome lahte.

Üliõpilaste vaatenurgast

EBS-i Helsingi nõukoja liige, neljandat põlve ettevõtja, advokaat ja majandusteadlane Juhani Lipsanen käsitles rahvusvahelise eraülikooli temaatikat üliõpilaste vaatenurgast. Haridus on üks kõige olulisemaid valikuid elus. Valik ülikooli kasuks oli kuni viimase ajani üsna piiratud: kas kandideerida riiklikku ülikooli või õppida välismaal. EBS pakkus välja elujõulise ja paindliku alternatiivse õppimisvõimaluse. Olgu siis keskkoolilõpetanule, kes soovib midagi erinevat, kuid ei soovi kolida välismaale, ei saanud sisse Soome ülikooli; või kellelegi, kes juba töötab, kuid soovib saada rahvusvaheliselt akrediteeritud akadeemilise kraadi.

Praeguses globaalses maailmas on siiski midagi, mis pole muutunud, tõdes Juhani Lipsanen. Suur osa infost antakse endiselt edasi inimeselt inimesele suheldes. Kõik taandub inimsuhete tasandile, mis on ka äriedu alus. Selle protsessi adumine on võtmeks, et saada aru selliste institutsioonide väärtusest nagu EBS. Soomlastest üliõpilastel on Eestilt palju õppida: eestlased on väikese riigi elanikena kiired ja paindlikud, nad ei ole veel piiratud nii-on-alati-tehtud-mentaliteediga. Hiljutistest arenguhüpetest hoolimata on eestlased ikka veel näljased, täis tahtmist saavutada naabrite arengutase. EBS-i lõpetajad on võimelised vaatama Soome süsteemile värske pilguga, seades kahtluse alla tavapraktika ning pakkudes välja alternatiivseid lahendusi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!