Kevadsuvisest keelemoest
Kevad on lõpuks ometi käes ja suvigi ei ole enam kaugel, seega on viimane aeg kiigata oma keelepagasisse ja teha seal vajalikud muudatused – visata välja kopitanud sõnavara, grammatika ja stiilivõtted ning asendada need käesoleva kevadsuve värskeimate moehittidega.
Järgnevad näpunäited tulevad otse keelemoekeskuste kuumimate catwalk’ide äärest ja kajastavad kevadsuvise keelemoe kvintessentsi. Neid järgides särad suuliselt ja kirjalikult, seltskonnalõvina kokteiliõhtul ja arvamusliidrina ajalehes.
Kui riidemoes löövad sel hooajal laineid pahkluud paljastavad püksid, siis keeles on moeröögatus number üks bürokraatlikku indu paljastav kantseliit. Selles saame eeskuju funktsionääridelt ja formalistidelt, parteisõduritelt ja ministritelt, pressiesindajatelt ja juristidelt – sageli just nende keelepruugis on kantseliit saavutanud enneolematu lennukuse.
Võtame käesolevaga ka oma keelekasutuse arengud koheselt revideerimisele, viies iseseisva töö korras läbi keeleressurssidealase monitooringu; omapoolse ümbervaatamise vajaduse ilmnemisel rakendame rea tarvilikke meetmeid, et kohandada oma keelekasutus vastavusse tänase keelemoega, saavutada selle osas heakskiit nii erinevate asjatundjate kui ka tavainimeste poolt ning olla keelevallas jätkuvalt tegevad, omades antud valdkonnas piisaval määral vajalikku know-how’d. Rohkem tšinovnikut igaühte meist!
Mis puudutab sidesõnu, siis iga keeleala Ženja Fokin teab – „ning” on in nagu kõik oma ning maalähedane. Trenditeadlikud inimesed kannavad Converse’i tossude ning kiisukõrvadega karvamütsi asemel endiselt Muhu mustriga tenniseid ning Tõstamaa tanu; nad ei tarbi kartulikrõpse Coca-Colaga, vaid hapendatud rukkileiba hapupiimaga, ning asendavad koletu germaani „ja” võimaluse korral alati vana hea läänemeresoome „ningiga”. Pealegi on „ning” poole pikem kui „ja” ning aitab palju kiiremini saavutada soovitud tähemärkide arvu.
Tõlkijad ning toimetajad, lingvistid ning emakeeleõpetajad, kirjanikud ning kirjastajad soovitavad üksmeelselt loobuda „jast” ning anda vaba voli „ningile”. Eriti rasvase rinnaga moehundid kasutavad „ningi” ka sellistes kohtades nagu „ning nii edasi” (lühendina „nne”) „Igav liiv ning tühi väli” ning „brauning ning ninaahv”.
Kuid Achtung! Balansseerimaks lokaalrustikaalse leksika koloriiditust, rekomandeerivad lingvomoeeksperdid ekspluateerida rohkem võõrsõnu. Populaarsetega hängivad provokaatorid, kellel on kapatsiteeti stimuleerida oma ekspressioonidega lingvistilist konflikti, mis initsieerib moeprofaanides eskaleeruva vajaduse eskapeeruda. Ka iga fashionista’st kolumnisti lingvonessessääris on respektaabel kvantum eksootilist leksikat. Muidugi peab seda ekspluateerima eksprompt ja angroo, muidu oleks totaalne blamaaž!
Aksessuaaride juures on sel kevadsuvel à la mode omapära ja ootamatus. Näiteks koma ei maksa kasutada traditsioonilistes kohtades vaid, seal kus see mõjub üllatuslikult, isegi šokeerivalt et sind ikka tähele pandaks sest tagasihoidlikkus on, täiesti out. sama kehtib näiteks suurTähe kohta. ka Jutumärke võiks kasutada suvaliselt ühes lauses „nii” teises, “naa“. Topelt stiilipunktid lähevad neile vapratele keeleMoeJüngritele kes söandavad kasutada aksessuaare tagurpidi. kas sina oled tõeline moeHai ja julged aksessuaaridega eksperimenteerida¿
Nooremaid moehuvilisi rõõmustab kindlasti värske emotikonipuhang läänest 🙂 Naeru- ja nutunägu, musihuuli ja kallikäsi ei ahista enam jututubade, Skype’i, MSN-i ja SMS-ide ning armu- ja sõprussuhete ahtad piirid 🙂 Trendisõbrad tervitavad emotikone ka formaalses suhtluses: ametialastes meilides 🙂 diplomaatilistes nootides 🙂 lepingutes ja kohtumäärustes 🙂 elulookirjeldustes ja motivatsioonikirjades 🙂 ajaleheuudistes 🙂 ja isegi nekroloogides 🙁 Moeringkondades oodatakse hinge kinni pidades, millal ka meie trenditeadlik säutsuv riigipea hakkab oma kirjalikes pöördumistes panema rohkem rõhku emotikonidele.
Hooaja peamine keelemoesoovitus kõlab aga nii: ole seksikalt hooletu ja viska ÕS minema!
Tagasihoidliku ääremärkusena hr. Põhjalale mainiksin, et urbaniseerunud inimesele tohutult trendikana näiv “ning” on inimpõlvi olnud tarvitusel Eesti saartel. See ei ole “meite saartel” mitte moodne, vaid traditsiooniline viis rääkida, nõnda lauset või loendit jätkata. “Ja”-d pruugitaksegi neil maalapikestel pigem jaatuseks.
Kõneldes aga nn emotikonidest olen märganud, et nutva näo puhul kasutatakse kombinatsiooni “koolon-ülakoma-sulud algavad” märk ehk :'(