Missugused on teie kogemused väikeklassidega?

Villu Mengel, Sikupilli keskkooli direktor

Meie koolis on praegu kaks väikeklassi. Ühega on kaheaastase töö kogemus. Selle klassi tulemused on ootusi ületanud. Põhjus eelkõige õpetaja pühendumises. Kõik on rahul. Lapsed arenevad hästi. Sel aastal võitsid selle klassi poisid koolisisesel õpioskuste olümpiaadil paralleelklassi õpilasi. Käitumisprobleeme ei esine. Teise klassi moodustasime alles sel aastal. Tibusid loeme sügisel. Igal juhul on paremad õpitingimused ka neil õpilastel, kes jäid tavaklassi, sest õpetajatel jääb rohkem aega nendega tegelda. Arvan, et väikeklassi tulemused sõltuvad eelkõige õpetajast. Väikeklasside moodustamise võimalus on suur samm edasi hariduslike erivajadustega laste toetuseks, tänu ja kiitus otsustajatele. Aga kindlasti tuleb HEV-koordinaatori töö tasustada.

Ana Kontor, Tartu hariduse tugiteenuste keskuse eripedagoog

Võib arvata, et kui klassis on neli õpilast, on seal hea ja rahulik töökeskkond. Tegelikult on klassis kõik neli last väga erinevate õpivajadustega, on ka väga rahutuid, kergesti ärrituvaid lapsi. Sellises klassis tekivad õpilaste vahel konfliktid kergesti.

Meil on kahjuks koolides levinud, et eri aineid õpetavad erinevad inimesed. Nii ka väikeklassis. Kuid mõne tunniga nädalas ei suuda õpetajad laste erivajadusi põhjalikult tundma õppida ja arusaamatused on kerged tekkima. Minu arvates ongi see üks põhjus, miks osa lapsi ei suuda isegi neljases klassis töötada.

Õpetaja kujuneb väikeklassis lastele tugiisikuks, keda usaldatakse, kes oskab ühendada lapse keerulise käitumise ja õppimise. Et lapsed hakkaksid oma õpetajat usaldama, selleks peab andma üks õpetaja vähemalt enamikku väikeklassi tundidest.

Katrin Betlem, Tabasalu ühisgümnaasiumi õppejuht-sotsiaalpedagoog

Tabasalu ühisgümnaasiumis hakkas esimene väikeklass tegutsema 2011. aastal. Klassi võeti kolm aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektri häirega õpilast. Tegemist on liitklassiga, kus õpivad praegu 7. ja 9. klassi õpilased. Õpetamine on väikeklassides jäänud valdavalt eripedagoogilise ettevalmistuseta aineõpetajate kanda.

Et tänapäeva pedagoogid vajavad kindlasti ka eripedagoogilisi teadmisi, siis on Harku valla lastekaitsespetsialistid teinud meie kooli õpetajatele koolitusi lapse erivajaduste äratundmiseks ja lapse toetamiseks. Räägitud on näiteks lapse agressiivsuse kujunemisest ja sellega toimetulekust. HEV-teemalised koolitused on toimunud ka lapsevanematele.

Probleemidega lapsed vajavad sageli viivitamatut individuaalset psühholoogilist või sotsiaalpedagoogilist nõustamist. Alati see siiski võimalik ei ole, kuna 900 õpilase kohta on meie koolis vaid üks sotsiaalpedagoog ja koolipsühholoog. Nii võib tekkida olukord, kus õpetaja või ka õpilane jäävad keerulises olukorras hätta. Suures koolis peaks olema tugispetsialiste rohkem kui viis. See aga eeldaks riigi palgaraha.

Murekoht on ka HEV-eriklasside õpilaste huviringidesse suunamine. Osa neist pelgab kaaslaste ees ebaõnnestumist ja jääb n-ö kõrvalseisjaks. Neile on vaja võimalust individuaalselt millegi huvitavaga tegelda. Ka pikapäevarühmas nõuab HEV-õpilane keskmisest enam tähelepanu ja järelevalvet. Huviringide ja pikapäevarühmade õpetajad peaksid saama samuti tasuta täienduskoolitusi, et neil ei tekiks tõrksust HEV-õpilaste suhtes.

Lapsevanemad on väikeklassidega rahul ja rõõmustavad, et laps teeb seal edusamme. Kindlasti võiks aga väikeklassidesse suunamine olla paindlikum ja riigi toetus võiks väljenduda pisut kõrgemas tunnitasus õpetajale, kes on võtnud enda kanda HEV-õpilaste õpetamise.

Riina Kink, Keila kooli põhikooli õppejuht

Esimesed õpiraskustega laste klassid avati Keila koolis juba 1968.aastal. Täna on meil väikeklassid kolmandas ja kuuendas klassis. Väikeklass on suurepärane lahendus lastele, kellel on raske tähelepanu koondada, kes väsivad kiiresti, kes vajavad rohkem individuaalset juhendamist ning rutiinset tegevust. Mõlemas väikeklassis on meil klassiõpetaja süsteem. Seitsmendas klassis hakkavad aga tunde andma erinevad aineõpetajad. Oleme küsimuse ees, kuidas sügisel edasi minna.

Tunneme suurt puudust erimetoodikat valdavatest õpetajatest. Vaid vähesed pedagoogid on meil läbinud 320-tunnise eripedagoogika kursuse. Õpetajate toetamiseks oleme korraldanud hariduslike erivajadustega õpilaste klasside ümarlaudasid, kus õpetajad on jaganud üksteisele oma kogemusi, kuidas õppematerjal jõukohasemaks muuta, kuidas tundi üles ehitada, kuidas motiveerida õpilasi jne.

Olen pannud tähele, et väikeklassi õpilased ei satu konflikti mitte niivõrd klassi teiste õpilastega, kuivõrd just oma väikeklassi kaaslastega. Ühe õpilase oleme suunanud seepärast väikeklassist üks-ühele õppele.

Kui oleks minu teha, siis jätaksin väikeklassile ainult ühe võõrkeele. Unistan ka õppematerjalidest, kus olekski ainult see raudvara, millega tuleb üheksas klass lõpetada. Kokkuvõtteks võin öelda, et õpilased, kes suures kollektiivis jäid märkamatuks, ei julgenud vastata ega kätt tõsta, osalevad nüüd tunnis päris aktiivselt.

Agnes Filippov, Püünsi kooli väikeklassi õpetaja

Olen saanud väikeklassi kohta head tagasisidet nii õpilastelt kui ka lapsevanematelt. Lapsevanemad märgivad, et väikeklassis on paranenud õpilaste aineteadmised, nende sotsiaalne pädevus ning usk endasse ja oma teadmistesse. Eripedagoogina pean sellise õppevormi võimaldamist erivajadustega lastele väga oluliseks, sest nii saavad õpetajad võimaldada lapsele tema tulevikuperspektiivi silmas pidades parimaid lahendusi. Aga siin on oluline roll ka kooli tugiteenuseid pakkuvatel spetsialistidel, seetõttu pean oluliseks riigi rahastamist tugiteenuste tagamisel.

Pooldan abiõpetajate rakendamise mõtet. Hea võimalusena väikeklassis õppimise kõrval on vajaliku toe saamine suure klassi juures abiõpetaja toega, sest haridusliku erivajadusega lapse jaoks on konfliktid koolikeskkonnas kerged tekkima. Õpetajatel tuleb ettetulevad olukorrad hoolega läbi mõelda, et pakkuda HEV-õpilastele võimalust tegutseda neile sobivas keskkonnas. Samuti tuleb õpilastel õppida ja õpetajatel õpetada erinevates sotsiaalsetes olukordades toimetulekut ja sobivaid reageerimisvõimalusi. Erivajadustega õpilaste puhul on oluline läheneda juhtumipõhiselt ja teha otsuseid vastavalt õpilase vajadustele.