Põhjusi Kuressaare linnust külastada ikka on

19. mai 2013 Raul Salumäe Saaremaa muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja - Kommenteeri artiklit

Balti riikides kõige paremini säilinud keskaegne linnus ning seda ümbritsev uuem kindlus tagab nii kohapealsete külastajate kui ka turistide üsnagi stabiilse huvi. Samaväärset tähelepanu kui see inimtekkeline ajalooline vaatamisväärsus pälvivad Saaremaa turismiobjektidest veel vaid mõned loodusmälestised – esmajoones muidugi Kaali järv, aga ka Panga pank ning Sõrve säär.

Kardinad eest

Kuressaare linnuse atraktiivsuse iseloomustamise näitena meenub mulle ikka ja jälle üks Saksimaalt Dresdenist koos sõbraga Eestissse saabunud saksa turist, kelle eelteadmised Saaremaast seostusid peamiselt Esimese maailmasõja sündmuste ning Saaremaal 1917. aastal lahingus saadud haavadesse surnud kirjanik Walter Flexiga. Külaline märkis, et esmatutvusel mõjusid Saaremaa huviväärsused, nagu oleks tema ees järjepanu üksteise taha varjatud akendelt kardinaid eest lükatud, kusjuures vähemalt nende külaliste jaoks läksid avanevad vaated järjest huvitavamaks: omapärase loodusega saar, õdus väikelinn, mille taga olevas kaunis pargis peitub vägagi muljetavaldav kindlus, kindluse vallide ja bastionide keskel avaneb üllatuslik vaade oma eheduses muljetavaldavale keskaegsele linnuse konvendihoonele, millesse sisenedes leiab külastaja eest mitmekülgselt huvipakkuva muuseumi.

Nii pole üllatav, et Saaremaa muuseumi (koos selliste väikeste filiaalidega nagu Aavikute majamuuseum Kuressaares ja Mihkli talumuuseum Kihelkonna valla Viki külas) aastane külastajate koguarv püsib stabiilselt 75 000 – 80 000 juures, mis on juba aastakümneid taganud koha Eesti enamkülastatavate muuseumide esiviisikus.

Samas, kui just Suurt väina ja Väinamerd läbivat laevateed mitte arvestada, ei asu Saaremaa ühegi Eestit läbiva olulise transiidimagistraali läheduses. Seetõttu ei saa saarlased loota näiteks üleriigilise tähtsusega maanteedel liikuvate huvireisijate jalasirutuspausiks kõrvalemeelitamisele. Et panustada turismiettevõtluse arengule, tuleb kõigil saarlastel, sealhulgas muuseumitöötajatel, turistide kohalesõitmiseks pingutada. Asjaolu, et meie maakonda loetakse jätkuvalt Eesti üheks olulisemaks turismipiirkonnaks, näitab, et vähemalt põhilises on suudetud vajalik atraktiivsus ja kvaliteeditase tagada.

Muuseumi staatus

Et Saaremaa muuseumi staatus pole riigiisade silmis võrdne keskmuuseumideks nimetatavate kultuuriasutustega, annab paraku kõige selgemalt tunda rahastamises. Seetõttu on Saaremaa ajalugu ja loodust tutvustavat püsinäitust pärast Kuressaare linnuse viimaste restaureerimistööde lõppemist ehitatud välja tervelt kakskümmend kuus aastat (1985–2011). Kaua tehtud, kaunikene – tulemuseks on omapärane muuseum muuseumis, kus eksponeeritava ainesega koos saab aimu, mismoodi tehti muuseumiväljapanekuid 1985., 1987., 1993., 2005. ja 2011. aastal. Muidugi vajaksid vanemad ekspositsiooniosad juba ammu uuendamist ning seda esimesel võimalusel tehaksegi.

Muuseumi väljapanekud ei asu üksnes keskaegse linnuse konvendihoones, vaid ka seda ümbritseval kindlusealal. Põhjabastioni suurtükitorni keldrikorrusel on suviti tasuta külastamiseks avatud väljapanek vanadest kahuritest ja miinipildujatest, millega kõrvu eksponeeritakse ka kunstinäitusi. Lõunabastioni püssirohukeldris asub seni uusim püsiväljapanek 1941. aasta Kuressaare kommunistliku veretöö ohvrite mälestuseks.

Eksponeeritavate materjalide väärtus kestab aga läbi aegade ja olude ning uuemate püsiväljapanekute mõned lõigud on Eesti mõistes lausa teedrajava tähendusega. Kõik see teeb võimalikuks korraldada Kuressaare linnuses muuseumitunde eri vanuses inimestele mitte üksnes keskaegse linnusega tutvumiseks, vaid ka mitmesugustel Saaremaa ajalugu ja loodust käsitlevatel teemadel.

Harivat meelelahutust

Muidugi oleks liig arvata, et enamik Kuressaare linnuse külastajaid lunastab sissepääsuks pileti vaid muuseumi püsiekspositsiooni nägemiseks. Üldjuhul romantilise meelelaadiga tavakülastajat huvitab ju peamiselt ajalooline hoone. Samas pakub just Saaremaa muuseum tänu külastajate huvile keskaegse linnuse vastu võimaluse tutvuda läbilõikega Eesti ajaloost – seda küll vaid ühele, muu Eestiga võrreldes mõnevõrra eripärasele maakonnale keskendununa.

Loomulikult on muuseum ka lihtsalt meelelahutusasutus. Kuressaare linnuses ja selle ümbruses toimuvad kontserdid, siin tehakse teatrit ning eritellimisel võib keskaja romantikast lugu pidav huviline tellida endale ja oma sõpraderingile piiskopi pidusöögi ja üürida ruume ka muudeks ettevõtmisteks. Omaette uhkusasi on Eesti vanim toimiva tulirelvana kasutusel olev suurtükk Kotkas, mis on valatud 1803. aastal Eskilstunas ning jõudnud Saaremaale 1808.–1809. aastal toimunud Vene-Rootsi sõja trofeena. Kindluse vallisisestes keldrites tegutsevad käsitöökojad, toimuvad üritustepäevad ning festivalid. Kõige suuremaks taoliseks on Saaremaa ooperipäevad. Enamasti pakub muuseum suurürituste korraldamisel vaid esinemispaika. Küll aga on just Saaremaa muuseumi korraldada maikuine muusemiöö ning juuli alguses lossiöö.

 

Saarlaste eneseteadvuse kujundaja

Tõelist muuseumi ei ole ilma kogudeta. Kogusid, mille najal Saaremaa muuseum oma väljapanekuid, tegelusi ning valgustus- ja uurimistööd teeb, on alates 1865. aastast kogunenud muljetavaldav hulk. Museaalide koguarv on üle 150 000 – sinna kuuluvad nii esemed, fotod, dokumendid kui ka raamatud. Arhiivraamatukogu on mahukas ja väärtuslik varamu nii täiskasvanud kodu-uurijaile kui ka kooli õppeprogrammi raames uurimistöid kirjutavale noorsoole. Regulaarselt ilmuvad muuseumitöötajate ning muuseumiga koostööd tegevate uurijate tööd nii artiklikogumike kui ka eraldi raamatutena.

Muuseum on üks olulisemaid saarlaste identiteedi alalhoidjaid ning eneseteadvuse kujundajaid. Samas nõuavad vaid veidi enam kui 30 000 elanikuga maakonna olud märksa paindlikumat lähenemist töös kohapealse külastajaskonnaga. Pilguheit muuseumi koduleheküljele võimaldab tõdeda, et alaliselt suudab muuseum praegu pakkuda kuraditosina jagu haridusprogramme igas vanuses huvilistele koolidest, lasteaedadest, asutustest, seltsingutest või siis ka lihtsalt üksikisikutest gruppidele. Lisaks toimuvad lühemaajalisemad harivad ettevõtmised, olgu need siis konverentsid, vestlusringid, näituste ning publikatsioonide esitlused.

Tagamaa väiksusel on ka eeliseid. Maakonnas, kus kõik tunnevad samahästi kui kõiki, on võrdlemisi hõlbus korraldada koostöös haridusasutustega muuseumipäevi – nii selliseid, kus terve kool või lasteaed tuleb muuseumi, kui ka selliseid, kus suurem osa muuseumi loomingulisest töötajaskonnast läheb haridusasutusse.

Ka lihtsat jalutuskäiku saab Kuressaare lossivallidel ja lossihoovis võtta täiel määral kui harivat ettevõtmist. Kindlusrajatiste ennistus- ja konserveerimistööd ning nendega kaasnevad arheoloogilised väliuuringud kestavad juba 2010. aastast ning pakuvad mitte üksnes mitmesugustele ajaloo- ja ehitusspetsialistidele, vaid ka kõrvaltvaatajast uudistajale rohkesti uudsusi.

Pumba juures: 7. mail 2013 avati Kuressaare linnuses Saaremaa ainsa linna juubelisünnipäevaks muuseumi kogudest kokku seatud mahukas väljapanek „Kuressaare – 450”. Muuseumi direktor Endel Püüa (vasakul) ning kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe vahetult enne näituse avamist. Foto: Jürje Koert

Pumba juures: 7. mail 2013 avati Kuressaare linnuses Saaremaa ainsa linna juubelisünnipäevaks muuseumi kogudest kokku seatud mahukas väljapanek „Kuressaare – 450”. Muuseumi direktor Endel Püüa (vasakul) ning kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe vahetult enne näituse avamist.
Foto: Jürje Koert


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!