Väärtuskasvatus läbi draamaõppe

20. mai 2013 Eda Maasik Tallinna Kiisupere Lasteaia õpetaja - Kommenteeri artiklit

Iga õpetaja unelmaks-missiooniks on kujundada oma kasvandikes hoiakuid ja arusaamu selliselt, et nemad kui tulevikutegijad muudavad elu me ümber paremaks ja turvalisemaks.

Olen tutvunud aastate jooksul erinevate väärtuskasvatuse metoodikatega. Enam kasutanud ja südamelähedased on olnud väärtuskasvatus läbi muinasjutu, „tarkuste hoidiste”- metoodika ja draama aktiivõpe. Viimasel tahaksingi isiklike kogemuste põhjal peatuda.

Juba koolis muusikaõpetaja ja klassijuhatajana töötades tõdesin, et parim vahend meeskonnatöö õpetamiseks ja ühtselt toimiva kollektiivi kujundamiseks on lavastada ja õpetada selgeks näidend (muusikal).

Sama olen kasutanud Tallinna Kiisupere Lasteaias, kus juba kuus aastat on meie rühma näidenditesse sisse kirjutatud mõningad rollid vanematele – põhitegijateks ikka ja alati lapsed, aga kaasatud on ka isasid-emasid, vanemaid õdesid-vendi. Sellest on kujunenud koostöös toimiv traditsioon. Tulemuseks on soojad suhted vanematega ning õnnelikud ja oma vanemate üle uhked lapsed. Kaks aastat tagasi tekkis uus mõte, lavastada isadepäevaks isadega näidend. Kui „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” oli esimene arglik katsetus, siis „Väikesest nõiast” kujunes juba suursündmus, mida nautisid nii lapsed, vanemad kui ka õpetajad.

Etendused olid vahvad, aga tähtsamad on väärtused, mida lapsed nii erilisel moel õpivad.

Lasteaialapse väärtushinnangud on veel kindlalt välja kujunemata. Lapsele, kes vaatab „Tomi ja Jerry” filmi või mängib ninja-sõdalastega, saavad draamakunsti (kunstide süntees) abiga paljud asjad selgemaks ning avaldavad väga sügavat muljet.

Üks näide.

Nii koolis kui lasteaias õpetame terviseõpetust (põhikoolis eraldi õppeainena, lasteaias valdkonna „mina ja keskkond” osana).

Nii suured kui väikesed teavad teoreetiliselt tervisest päris palju. Kas ka väärtustavad?

Kibe tõde on, et meie, täiskasvanudki, kipume tõeliselt hindama seda, mida juba kaotanud oleme…

Ajendatuna ühe šveitsi noorsootöötaja (nime olen unustanud) ettekandest, sündis lihtne, lastepärane näidend, tänapäevane muinasjutt õest ja vennast, kes igavusest lähevad pööningut „avastama”.

Muu kila-kola hulgast leitakse kinnine aardelaegas. Ootamatult ilmub välja laeka omanik: haldjas, kelle sõnul on võlulaekas maailma suurim varandus. Laste palumise peale kingib haldjas laeka koos võluvõtmega lastele. Kuid oh häda, võti ei keera! Tuleb ära mõistatada viis kõige tähtsamat asja elus. Iga kord, kui öeldakse õige vastus, kõlab haldja võlukepi sillerdus. Asutakse koos pealtvaatajatega mõistatama. „Raha” – vaikus, „perekond” – sillerdus jne. Kõik õiged vastused kirjutatakse tahvlile.

Lõpuks ometi on kõik viis tähtsamat asja laste abiga tahvlil kirjas.

Saabub pingeline hetk. Laegas avaneb ning selle sees on suur sätendav muna. Õde-venda avavad ja leiavad vaid koltunud paberirulli, millel on üks sõna. Lapsed loevad „TERVIS”. Pettunult nõutakse haldjalt selgitust: „Sa petsid meid!” Haldjas: „Kuidas nii? Te saite ju teada, mis on maailma suurim varandus. Mis kasu oleks mäekõrgusest kullahunnikust, kui te oleksite voodihaiged ega suudaks kunagi tõusta?” jne.

Näidend lõpeb regilaulu põhimõttel räpiga, kus on kaasaegses ja lasteaialapsele arusaadavas vormis ära toodud kõik tervislike eluviiside ning elu põhitõed.

„Võlulaegast” etendasid Mängukasside ja Rõõmukasside rühmaõpetajad. Mõlema rühma lapsed aga osalesid koos Jaaniussikeste rühma külalistega Paekaare Lasteaiast (ammused koostööpartnerid) algul pealtvaatajatena, siis aktiivsete mõistatajatena, ekspertidena kirjutamise alal, lõpuks räpparite ja tantsijatena.

Suur, suur tänu kõikidele õpetajatele, külalistele ja lastele!

Vaid koostöös sünnib midagi nii ilusat, haaravat ja loodan, et ka meeldejäävat!

… paar päeva hiljem kuulsin pealt laste omavahelist juttu.

1. laps: „Minu isa ostis uue auto… Kuule, kas sul ka on auto?“

2. laps: „Ei. Tead, tervis on palju tähtsam! Ja ma käin trennis ka…“

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!