Kas seksuaalharidus tasub ennast ära?
Milline on seksuaalhariduse mõju noorte tervisele ja käitumisele? Mis selle kavandamine ja elluviimine maksab? Kas see tasub end aja jooksul ära?
Nendele küsimustele vastuste leidmiseks korraldati Eestis 2011. aastal seksuaalhariduse (kulu)tõhususe uuring. Tegemist oli osaga laiemast uurimusest, millega hinnati kooli seksuaalhariduse andmisega kaasnevaid kulusid kuues erineva elatustaseme ja geopoliitilise asendiga riigis. Eestis viidi see uurimus läbi UNESCO, Hollandi Radboudi ülikooli ja Tartu ülikooli koostöös.
Praeguseks lõppjäreldusteni jõudnud uuringust selgus, et Eesti kooli inimeseõpetuse ainekavas olevad seksuaalhariduse teemad on vastavuses maailma terviseorganisatsiooni holistilise seksuaalhariduse kriteeriumidega ning aasta-aastalt on seksuaalhariduse teemad jõudnud meil järjest suurema osani õpilastest (vt joonis 1).
Joonis 1: Kas koolis käsitleti seksuaaleluga seotud teemasid? Joonisel on toodud 2672 naise vastused protsentides. Allikas: Eesti naiste tervise uuring, 2004.
Selgus ka, et seksuaalharidus Eesti koolis on mõjutanud õpilaste seksuaaltervise teadmisi positiivselt ja vähendanud noorte riskikäitumist: soovimatute raseduste arv on aja jooksul langenud (vt joonis 2), kondoomi jt rasestumisvastaste vahendite kasutamine on paranenud, HIV-i ja teistesse seksuaalsel teel levivatesse nakkustesse nakatumine vähenenud.
Joonis 2. Sünnitused ja raseduse katkestamised tuhande 15–19-aastase tütarlapse kohta Eestis, 1992–2011. Allikas: Eesti meditsiiniline sünniregister ja raseduskatkestuste andmekogu.
Mis seksuaalkasvatus maksma on läinud?
Niisiis tasub seksuaalharidusega tegelda, kuid mis see maksma läheb? Selle teadasaamiseks kirjeldati Eestis seksuaalhariduse ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevat tegevust alates aastast 1990. Selle tegevuse hulka loeti õppekavaarendus, õppevara koostamine, õpetajate taseme- ja täiendusõpe, tundide läbiviimine, mittetulundusühingute tegevus jms. Seejärel selgitati välja selle tegevusega seotud kulutused. Selgus, et seksuaalhariduse kulud moodustasid 18% inimeseõpetusega seotud üldkuludest.
Seksuaalhariduse kogumaksumuseks tuli Eestis perioodil 1991.−2009. a 5,66 miljonit USA dollarit. Sellest lõviosa moodustasid õpetamiskulud (perioodil 1997–2009 kokku 5,6 miljonit dollarit), millest omakorda suurima osa (75%) moodustas tööjõukulu, pluss õppematerjalid ning koolivälised seksuaalhariduse loengud noorte nõustamiskeskustes, õpetajate koolitus ja organisatoorne kulu.
Aastate lõikes on kulud seksuaalharidusele kuni 1999. aastani järk-järgult suurenenud, jäädes seejärel samale tasemele kuni 2003. aastani, mil aasta kulud vähenesid tundide arvu vähenemise tõttu (vt joonis 3).
Joonis 3. Kulutused seksuaalharidusele koolis. Viimase viie aasta kulude vähenemine on seletatav õpilaste arvu üldise vähenemisega koolis. Allikas: UNESCO seksuaalhariduse kulutõhususe uuring, 2011.
Juba neli protsenti paranemist tasub ära
Kokkuvõtteks võib öelda, et seksuaalharidusele tehtud kulutused (õppekavade väljatöötamisele, õppevara koostamisele, õpetajate taseme- ja täienduskoolitusele, seksuaalhariduse tundidele koolis) on kümneid kordi väiksemad, kui oleksid tänu seksuaalharidusele ärahoitud HIV-i juhtude ravikulud antiretroviirusravile, ambulatoorsele ja statsionaarsele ravile. Kui võrrelda perioodi 2001–2009 algust ja lõppu, siis lõpus oli 15–24-aastastel naistel 4280 soovimatut rasedust vähem, suguhaigustesse nakatumisi oli 7240 ja HIV-i nakatumisi 1970 võrra perioodi algusest vähem.
Kokkuvõttes selgus, et aastatel 2001–2009 osutus kooli seksuaalharidus kulutõhusaks juba siis, kui selle mõjul vähenesid HIV-i juhud vaid 4% ulatuses. Seejuures ei võetud uuringus arvesse seksuaalharidusest saadavat laiemat tulu, nagu seksuaalvägivalla vähenemine, parem enesekehtestamis- ja suhtlemisoskus ning nauditavamad seksuaalsuhted. Uuring näitab meile selgelt, kui oluline on noorte tervise kaitsmisel haridus- ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning et seksuaalhariduse temaatika riiklikus õppekavas annab ühiskonnas märkimisväärset kokkuhoidu.
Siiski tuleb meeles pidada, et teismeliste raseduskordajad on Eestis küll märkimisväärselt vähenenud, kuid endiselt Euroopa keskmisest kõrgemal tasemel ning endiselt on Eestis ka HIV-i nakatumine kõrge. Seetõttu on äärmiselt oluline jätkata jõupingutusi kooli seksuaalhariduse edendamisel.
Seksuaalharidus projektidena või õppeainena
Euroopas on 19 riiki, kus seksuaalharidus on kohustuslikuna kooli õppekavas, millel on loogiliselt võttes mitmeid eeliseid, võrreldes lühiajaliste nn sekkumisprogrammidega, mis on populaarsed näiteks USA-s. Koolis antav seksuaalharidus jõuab kindlamini iga õpilaseni; seda uuendatakse regulaarselt; see on majanduslikult efektiivsem; koolis on võimalik olulisi teemasid õpilaste vanuse kasvades järjest süvenenumalt üle korrata; koolis saab arendada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi, mis toetab ka teiste riskikäitumise liikide (nt uimastite kasutamine) ennetamist.
Lühiajaliste programmide kohta on juba tehtud uuringuid ja nendest on selgunud, et programmid aitavad vähendada seksuaalset riskikäitumist ega soodusta, vastupidiselt levinud eelarvamustele, senisest varasemat seksuaalelu alustamist. Paraku on seni puudunud piisavad uuringud koolis õppekavasse lõimitud seksuaalhariduse tõhususe kohta. Selle põhjuseks on olnud sobiva metoodika puudumine: pikka aega kestvaid longituuduuringuid on keeruline korraldada; õpetuseelse ja -järgse teadmiste taseme hindamine ja kõrvutamine pole õpilaste suure vanusevahe tõttu informatiivne ning kooli seksuaalharidust rakendatakse tavaliselt üle riigi (puudub kontrollgrupp). Seetõttu leidub mõnikord tänapäeva seksuaalharidusele vastuseisu või kaheldakse, kas seksuaalharidusest koolis on käegakatsutavat kasu. Nüüd, 2011. aastal läbi viidud põhjalikum uuring siiski kinnitab, et koolis antav seksuaalharidus toob kasu nii õpilastele kui ka ühiskonnale.
———–
Seksuaalhariduse teemad:
• seksuaalsuse olemus ja tähendus
• keha ja areng
• viljakus ja lastesaamine
• tunded ja suhted
• seksuaaltervis ja eluviis
• seksuaalõigused
• seksuaalsust mõjutavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid, sh meedia
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon, 2010
Kai Part: „Seksuaalharidusest on nii noorele endale kui ka ühiskonnale tervikuna käegakatsutavat kasu.”
Käesolev artikkel põhineb 2013. aastal Eesti teadusagentuuri kasvatusteaduslike tööde konkursil eestikeelse artikli kategoorias autasustatud artiklil: Kai Part, Kai Haldre, Eva Palm, Rob Baltussen, Evert Ketting, Jari Kivelä, Kristi Kõiv, Merike Kull, „Kooli seksuaalhariduse mõjust Eestis”, Haridus 2011/4, lk 39–47.