Eesti kool vajab rohkem kultuuri ja kirge

6. sept. 2013 Mare Rossmann - 4 kommentaari

Jälle algab kõik, algab uuesti. Kooliaeg on kõigi aeg ja sellepärast puudutab algav kooliaasta kõiki Eesti inimesi. Vastuoluliste tunnetega alustavad kooliaastat õpetajad, kellest enamik on juba aastates, mille kohta öeldakse, et parim enne möödas. Aga noori peale tulemas ei ole, sest kes ikka tahaks omandada elukutset, mille kohta loed lehest ja kuuled raadiost, et palk on väike, tööd on palju, lapsed mõnitavad ja lapsevanemad süüdistavad.

Ehk aitaks selle elukutse hea nime ja maine taastamisele kaasa, kui õpetajad ise räägiksid ja kirjutaksid rohkem õpetajatöö helgemast poolest. Meil on õpetajaid, kes väsimusest ja tüdimusest hoolimata teevad oma tööd isetu pühendumise ja kirega. Iga töö, mis on nii tehtud, kannab head vilja.

Kui Eesti sai vabaks, tulid kooli väljastpoolt inimesed, kes rääkisid õpilastele, et nüüd on uus aeg, et meil on turumajandus, mis tähendab seda, et õpilane on klient ja õpetaja klienditeenindaja. Kuna klient on selle loogika järgi alati kuningas, siis tema soov tuleb täita. Te olete nüüd vabad ega pea enam õpetajatele kuuletuma. Vanemad õpetajad jälgisid seda kõike imestusega ja olid veendunud, et kaua see pidu nii kesta ei saa. Praeguseks on veast aru saadud, aga kahju on juba tekkinud. Ja mis puutub vabadusse, siis selle olemust kirjeldab kõige täpsemalt noor luuletaja Mari-Liis Müürsepp.

Sul pole tõkkeid

vaba kui lind oled siis

kui puudub sul süda ja hing

Tänapäeval on tulnud uued tõekuulutajad, kes väidavad, et on tekkinud täiesti uus õpilase tüüp Homo virtualis, keda endiste õpetamis- ja kasvatamisvõtetega üldse enam mõjutada ei saa. Minge vaadake Rakvere Vallimäel „Hamletit” ja veendute, et vähemalt viimase 400 aasta jooksul ei ole inimese põhiolemus muutunud: ta allub endiselt massipsühhoosile, on natuke arg ja natuke kade, veidi edev ja otsib tähelepanu, armastab oma lähedasi ja tundelistel hetkedel poetab pisara.

See kõik ei tähenda, nagu poleks muutused koolielus vajalikud. Kuna eluiga pikeneb ja tervelt elatud aastaid kujuneb rohkem, tuleb nüüdsel noorel arvestada, et tal tekib 65.–90. eluaastani tervelt 25 aastat lisaaega, mis tuleb täita sisuga. Sinna mahub nii mõõdukat töötamist ja hobidega tegelemist kui ka täiendus- ja ümberõppimist. Nii et kui Juku ei viitsi õppida, siis tuleb Johannes ja õpib selle asja ise ära.

Üks kirjanik teatas hiljuti, et tema juba kirjutab erootilist romaani, mille peategelasteks on 70-aastane tantraseksi jumalanna ja 80-aastane elumees.

Lugesin hiljuti uurimust, kus väideti, et Euroopa Liidu õpetajate seas on teiste riikide kultuuri tundmine väga madal. Pole põhjust arvata, et Eestis on asjad oluliselt teisiti. Vene ajal räägiti, et kui sul tekib küsimus, kuidas õpetada teistele seda, mida sa ise ei tea, siis tuleb pöörduda pedagoogika poole. Nali naljaks, aga eesti kool vajab rohkem kultuuri, siis on lootust, et jääb vähemaks neid noori, kes peale ajuvaba nillimise ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata.

Jah, kooli murevaba aeg on otsas. Lapsevanematele tähendab see, et tuleb võtta senisest rohkem aega, et oma lapsega rääkida. Kui erimeelsustest hoolimata jõutakse kokkuleppele, et tegelikult aetakse üht ja sama asja, on pool võitu juba käes. Vanavanemate roll võiks olla arutada elu filosoofilisemate probleemide üle, sest vahel saabub mõistmine just üle põlve. Üks isa rääkis mulle, et tema esimesse klassi minev poeg teatas, et läheb esimesel päeval küll kohale, aga kui seal midagi põnevat pole, hakkab hoopis jalgpalluriks. Isa ütles, et selleks on vaja tunda matemaatikat, sest muidu ei oska arvutada, millise nurga all löök sooritada. „Tead, paps, seni kuni mina arvutan, tuleb teine mees ja lööb värava ära. Üks-null minu kasuks,” lõpetas poeg jutu.

Mina küsisin ühelt abituriendilt, mida tema uuelt õppeaastalt ootab. Ta vastas, et tema kooli võiks tulla mõni uus õpetaja. „Ma mõtlen muidugi – päris õpetaja, mitte mõni õpetajalaadne toode,” lisas ta.

Mihkel Mutt on arvanud, et tulevikus ei ole õpetajaamet enam üldse massielukutse. Seda ametit peavad vaid kõige paremad ja targemad inimesed ning õpetajat saavad endale lubada vaid vähesed rikkad inimesed, sest selle töö eest tuleb maksta väga kõrget tasu.

Mis tulevik toob, seda ei tea keegi. Aga sellel õppeaastal tuleb tuhandetel õpetajatel minna klassi ette ja anda endast parim, saada pea 700 euri puhtalt kätte ja uskuda koos luuletajaga, et elu kõik on ajalik ja lastele jääb tulevik.

Olgu uus õppeaasta kõikidele edukas ja kaunis ning väärigu me laste unistusi.


4 kommentaari teemale “Eesti kool vajab rohkem kultuuri ja kirge”

  1. sirje ütleb:

    Aasta oli 1964.Õpetaja Mare Meigas astus ühes väikeses maakoolis geograafia tunnis 7.klassi ette,seljas efektne fuksia-roosa kleit,v-kaeluses valge šaboo,jalas kõpskingad-see oli tase.Jutt oli kaasakiskuv,vaimukas,teravmeelne.Tahvlile kirjutades kriiditükid lendasid,bravuur ja temperament!See oli vaimustav ja see õpetaja on jäänud mulle kogu eluks meelde ÕPETAJANA.Aitäh!

  2. sirje ütleb:

    Tegelikult oli siiski aasta 1963,aga see pole tähtis.Tõelised õpetajad olid ja on kindlasti Aime ja Olev Köösel,keda meenutan ka väga tihti.

  3. Martin Saar ütleb:

    Eesti gümnaasiumihariduse üks päästerõngaid on isikupärased õpetajad! Paraku ei ole võimalik selliseid inimesi kuidagi standardiseerida (või veel hullem, nivelleerida). Aga igasugused ISO-standardid ja GOSTid meeldivad kõikidele suursüsteemidele, kus inimene on pigem süsteemi osa, mutter. Ma arvan, et õpilasena oleksin nautinud pigem kirevat pedagoogilist kaadrit, kus on erinäolised õpetajad, oma tugevuse ja nõrkustega, pahede ja voorustega, mitte ühetaolised ametnikud. Midagi pole teha. Ma andestaksin vabalt kirjandusõpetajale võhiklikkuse Exceli tabelarvutustes või matemaatikule ideealteaduslikkuse ja looduskauguse või muusikule absoluutse ettevõtluspädevuse puudumise. Aga mulle ei meeldiks, kui neil puuduks kirg õpetatava ja õpetamise ning õppimise suhtes.

  4. Juta ütleb:

    Lp. Mare Rossmann,
    Te olite minu bioloogiaõpetaja kunagi ammu Tartu tänava koolis. Me kõik imetlesime Teid, sest Te olite noor, ilus, tark ja lõbus. Ja kui Siluetis ilmus uus välklõige, siis oli see kleit Teil paari päeva pärast seljas.
    Aitäh Teile, mäletan Teid alati soojade tunnetega. Te oskasite panna ka põhikooli lapse oma ainet armastama.
    Juta Rünk

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!