FKB õpikojad − hooga edasi!
27. septembrini registreeritakse õpilasi ja ka õpihimulisi õpetajaid füüsika, keemia ja bioloogia õpikodadesse aadressil www.fyysika.ee/opikojad. Samast leiab kontaktid ka küsimuste-probleemide puhuks.
Kallid õpetajad, informeerige palun oma õpilasi. Tugikoolid on selleks aastaks küll valitud, aga rühmade uksed on registreerimiseks avatud ka tugikoolide naabruses asuvate koolide ja lähipiirkonna lastele.
Iga registreerunud õpilane peab liituma soovitud kursuse ja rühmaga, misjärel hakkavad tema e-postkasti potsatama kutsed järjekordsesse õpikotta. FKB õpikojad on Eesti füüsika seltsi, TÜ füüsika instituudi ja TÜ teaduskooli ühisprojekt, finantseerib haridus- ja teadusministeerium. Kordan veel: oodatud on ka õpihimulised õpetajad! Ja osalemine õpikodades on kõigile tasuta.
Kuidas kõik algas
FKB õpikojad sündisid tõdemusest, et praeguses olukorras − reaalainete tundide maht õppekavas on vähenenud, koolipidajad ei muretse koolidesse katsevahendeid või uuendavad neid harva, õpetajad kannatavad ajapuuduse ja suure koormuse all või pole neil vajalikke kogemusi – ei korralda suur osa reaalainete õpetajatest õppelaboreid ja/või demonstratsioonkatseid või teevad seda väga vähe.
Seega oli meie eesmärk pakkuda demonstratsioonkatseid ja eksperimendi baasil reaalainete lisaõpet motiveeritud õpilastele üle kogu Eesti. Ja kuna heal õpilasel on vähe aega, siis teha seda tema kodukoha lähedal ning kindlasti regulaarselt.
Mis on osutunud lisaboonusteks?
• Paljud õpikodasid juhendanud üliõpilased, magistrandid ja doktorandid on saanud loodetavalt hea õpetamiskogemuse ja nakatunud vahest praegu veel peiteperioodis õpetamisnakkusesse.
• Õpikodades osalenud õpetajad on saanud nippe, võtteid, sidemeid, näinud uuemat ja keerulisemat ning ka seda, kuidas pea olematute vahenditega saab katseid teha.
• Huvitavate õpikodadega on külvatud ka reaalainepisikut programmiga liitunud koolides ja nende ümber.
Ka on meie esimeste aastate õpilased hakanud ringiga õpikodadesse tagasi pöörduma juba tudengitest juhendajatena. Selgunud on uus probleem: Tartu ülikoolis on loodusteaduste tudengite vabale ajale liiga palju pretendente ja õpikodadel tuleb tudengite ajale konkureerida teaduslaagri, olümpiaadide komisjonide, teadusbussi, teaduskeskus AHHAA tööpakkumiste, tudengisatelliidi ja ka õppetööga.
Tüüpiline õpikoda
Tüüpiline õpikoda näeb välja nii, et kokkulepitud päeval vurab kohale auto 1−2 õpikoja õpetajaga (mõni auto korjab peale ka mõne teise kooli õpikojahimulise) ja 50–200 kg katsevahenditega
• Asjad viiakse klassi, kuhu peagi saabub ka 5−25 õpilast (ideaalrühmaks loeme 16) ja loodetavasti ka 1–4 (ka neli on olnud!) õpetajat.
• Pärast edukat tööd lahkub auto umbes 4−6 tunni pärast (sõltub, kui kaua pakkimine, koristamine ja tassimine aega võtavad) ja vurab oma koju tagasi. Lapsed vabanevad siiski juba nelja tunni pärast, kui soovivad.
• Õpikoja auto lahkub, jättes maha säravad silmad, uued teadmised ja emotsioonid ning mõnikord ka mõne katsevahendi kingituseks (aeg-ajalt ka kogemata).
Ja nii toimub õpikoda 7–8 korda ühe kursuse (õppeaasta) jooksul.
Praegu on õpikodadel neli kursust
• Bioloogia õpikojas uuritakse elunähtuste omavahelisi seoseid ning üritatakse mõõta ja uurida kõike, mis elutegevusega seotud.
• Keemia õpikojas tutvustatakse uusimaid analüüsimeetodeid ja tehnoloogiaid ning katsed on tavaliselt sellised, mida katseks kuluva aja ja vahendite tõttu koolitundi ei mahuta.
• Füüsika põhikoolikursuse õpikoda tegeleb baasmõistetega ja võlub lihtsatest asjadest palju füüsikat välja.
• Gümnaasiumi füüsika õpikoda läbib füüsikakursuse seinast seina, üritades katta kogu füüsika ilu ja valu.
————
Õpikojad aastatel 2010−2013
• Läbi viidud on üle 1500 õpikoja.
• Õpilasi on igal aastal olnud üle 1000.
• Õpikodade autod on olnud oodatud külalised juba pea saja Eesti kooli ees.
• Õpikodade autod on läbinud üle 500 000 km.
• Õpikodade meeskond on õpetajate, mentorite ja abijõududena kaasanud üle 60 inimese.
• Õpikodade kursusi on külastanud üle saja õpihimulise õpetaja.
——–
Tegijal juhtub …
Lähipäevil alustavad füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad (FKB õpikojad) oma neljandat õppeaastat. Senised kolm aastat on füüsikas, keemias ja bioloogias kokku läbi viidud üle 1500 õpikoja ligi sajas koolis. Targemaks on aidatud saada ligi 3000 õpilasel ja tuge on pakutud ka suurele hulgale õpetajatele. Õpitud on palju, kuid juhtunud on samuti nii mõndagi. Alljärgnevalt meenutavad oma vahejuhtumeid õpikodade vilistlane Rain Neemlaid ning õpetajad Liivi Plumer, Jaan Paaver ja Eero Uustalu.
Kummikommi katse
Rain Neemlaid
gümnaasiumi füüsika, keemia ja bioloogia õpikoja õpilane 2010/2011,
Tallinna 21. kooli vilistlane, mehhatroonika tudeng Lõuna-Taani
ülikoolis.
Tallinna reaalkoolis tegime keemia õpikojas „kummikommi katset” – kuumutasime katseklaasis kaaliumkloraati ning Haribo kummikaru. Kõrgel temperatuuril hakkavad kaaliumkloraat ning suhkur kummikarus tormiliselt reageerima, põledes ereda lillaka leegiga ja eraldades suures koguses tossu.
Meie katse õnnestus täielikult, paraku paiknes katseklaas, kust suitsu eraldus, täpselt suitsuanduri all. Üks juhendajatest hüppas kähku lauale ning proovis suitsu raamatuga laiali ajada, aga oli juba hilja … Andur tegi mõned piiksud … Paar sekundit olime kõik tasa, ent siis lämmatas vaikuse tuletõrjealarm, mis undas üle terve reaalkooli.
Tuletõrjealarmi ei saanud kinni lülitada − süsteem otsustas just tol hetkel streikima hakata ega võtnud kooli turvamehe sisestatud paroole vastu. Ei jäänudki muud üle, kui oodata tuletõrje saabumist. Koos tuletõrjega tuli ka üks Tallinna reaalkooli asjapulk, kellel oli meie juhendajatele paar kurja sõna öelda. Kõike seda poleks juhtunud, kui füüsika- ja keemiaklassis lubataks katsete ajaks signalisatsioon välja lülitada.
Mis on tõeline, mis näiv
Jaan Paaver
füüsika põhikooli õpikoja õpetaja 2010 ja 2011
Värskas uurisime lähemalt peeglit. Vaatasime, kas peeglist vastu vaataval kujutisel on parem ja vasak pool vahetuses. On küll. Aga miks siis ülemine ja alumine pool vahetuses ei ole? Kui panna parema ja vasaku käe kindad lauale ja keerata vasak teistpidi, kas ta muutub siis parema käe kindaks? Ei muutu. Kui aga vasaku käe kinnas pahupidi pöörata, muutub see küll parema käe kindaks. Pahupidi pööramisel on märkimisväärne sarnasus peegeldamisega, aga lihtsal ringipööramisel ei ole. Lisaks arutasime selle üle, miks lennukid on suured, kui nad lennuväljal seisavad, aga pisikesed, kui nad seal üleval lendavad. Mida teevad silmaläätsed, kui pilk maastikult raamatusse pöörata? Siis vaatasime jälle peeglitesse, seekord kõverpeeglitesse. Mis on tõeline, mis näiv?
Õpilased olid õpikoja vaatlustest sedavõrd haaratud, et ei tahtnud vaheaegagi pidada. Paraku pidid mõned varem lahkuma − Saatse tüdrukute viimane buss läheb kell viis. Mis parata, saatsime nad teele heade soovidega ja andsime kodus nuputamiseks mõned küsimused kaasa. Muusikakoolgi tõmbas mõne õpilase poole ürituse pealt ära.
Kevadeks käisin Värskas seitse korda ja võin seda kindlasti oma õpikoja lemmikkooliks nimetada.
Kuidas töötab süda?
Liivi Plumer
TÜ bioloogia doktorant,
bioloogia õpikoja õpetaja alates 2010
Broileri südant on päris põnev uurida, sest inimese süda on samasuguse ehitusega. Kord Tartust Eesti teise otsa sõites meenus meile aga alles poolel teel, et südamed jäid kaasa võtmata. Käisime siis väikeses maapoes, kus meie õnneks oli külmutatud toodete lett rikkalik. Õpikojas sulatasime südamed üles ja … ohoo, tegu oli hoopis − lihasmagudega. Esimesest üllatusest üle saanud ja huumorit õpilastega jaganud, lahkasime siis hoopis neid. Seetõttu jäi südame ehituse õppimine tollel korral küll teoreetiliseks, aga lihasmao ja pugu erinevad funktsioonid jäid kõigile hästi meelde.
Kala lahkamine tekitab alati tugevaid emotsioone: mõni paneb mitu kummikinnast üksteise peale, et kalaga mitte kokku puutuda, mõni keeldub kala katsumast, mõni ei jõua ära oodata, millal saab skalpelli kasutama hakata. Kui aga kaaslased julgelt organeid uurivad, saavad häbelikumadki hirmust üle ja klaaskeha üritavad juba kõik kala silmast kätte saada.
Taimeteemalises õpikojas tuleb eraldada taimepigmente. Selleks otstarbeks on meil kaasas atsetoon. Üks poiss teatas katse ajal, et jõi pigmentide lahustamiseks mõeldud atsetooni ära. Kuna rühmas oli palju õpilasi, ei märganud juhendajad, kas juhtus tõesti nii või valas noormees selle hoopis kusagile mujale. Edaspidi mainisid juhendajad õpikoja alguses alati, et atsetoon on palju parem katsevahendi kui janukustutajana.
Bioloogia õpikojas esitame õpilastele palju küsimusi, et ühiselt arutledes vastustele lähemale jõuda. Ühes toredas väikese õppegrupiga koolis oli alati kohal ka usin bioloogiaõpetaja, kes küsimustele meelsasti vastas. Ainult et pedagoog kippus suure õhinaga küsimustele vastama kõige esimesena ja õpilastele sõna ei andnud.
Milleks meile lumelabidas?
Eero Uustalu
füüsika gümnaasiumi õpikoja õpetaja
Oli kolmas õpikoda Rakvere reaalgümnaasiumis. Kõik sujus kenasti, kuni ühel hetkel kadus vool. Mõningase ootamise järel saatsime õpilased koju, kuid katsete kraam jäi laudadele laiali. Kuna klassis oli kottpime, arvas õpetaja Kadri Trahv, et katsevahendid võib kokku panna hommikul, kui valgeneb. Üritasin siiski asjad käsikaudu kokku pakkida. Poolteist tundi hiljem, kui pakkida oli vaid viimane kast, saime elektri tagasi. Asjad õnnelikult koos, jätsime õpetaja ja valvuriga hüvasti.
Sekkus aga Monika-nimeline lumetorm, kes oli enne juba elektri kallal ragistanud. Enne pea puhtal asfaldil seisnud auto oli nüüd umbes 20 cm paksuse lumekihi all. Asju autole tõstes märkasin, et sõidetavast teest lahutas mind 150 meetri laiune kohati juba üle 60 cm kõrguste hangedega kaetud lumeväli. Kuna mul lumelabidat kaasas polnud, otsustasin ööbima jääda. Helistades selgus aga, et läheduses asuvad hotellid olid täis ja kaugemateni tuli poolteist kilomeetrit läbi hangede sumbata. Üritasin minema hakata, kuid loobusin – lumes sumpamine tundus olevat auto väljakaevamisega võrdväärne pingutus.
Leidsin naabruses olnud ehituselt suure vineeritahvli ning asusin sellega teed lahti ajama. Kolm tundi hiljem sain auto hooga lumevabale teele. Puhastatud tee tundus sedavõrd hea, et tekkis ketserlik mõte üritada Tallinna välja jõuda, ning kolm ja pool tundi ning sada kilomeetrit hiljem peatusingi kodus, olles sõidu ajal loendanud teekraavidest kokku 14 autotagumikku. Oli 9. detsember 2010, Padaorus jäi pea ööpäevaks lumevangi üle 150 sõiduki. Ja lumelabidas on nüüd kõikides FKB autodes kaasas novembrist aprillini.
[…] Tallinna 21. Kool tähistab juubelit kontserdiga lauluväljakul (opleht.ee) 20.09.2013 – FKB õpikojad − hooga edasi! (https://opleht.ee) 02.09.2013 – “Terevisiooni” uut hooaega alustas muusikaline […]