Heatahtlikkus on hinnas

Tallinna ülikooli teadlaste uuring on selgitanud välja koolieelsete lasteasutuste direktorite, õpetajate ja lapsevanemate väärtushinnangud.

Väärtused kuuluvad lahutamatult inimellu. Neist juhindudes tehakse elu tähtsad ja vähem tähtsad valikud, püstitatakse eesmärke, leitakse püsivam häälestus maailma asjade suhtes. Väärtusvalikutele toetudes kujundatakse oma elutee. Nii nagu muu kultuurikonteksti, leiab laps sündides eest ka selle väärtuste mustri, mille järgi ühiskonnas juhindutakse. Väärtuskasvatus tähendab sellega kohanemist täiskasvanute toel. Seetõttu on oluline teadvustada, mida lasteasutuste õpetajad, direktorid ja lapsevanemad ise väärtustavad.

Mis on elus tähtis?

Tallinna ülikoolis läbi viidud uurimuse eesmärk oligi selgitada välja Eesti koolieelsete lasteasutuste õpetajate, direktorite ja lapsevanemate alusväärtused.

Uurimistöö teoreetiline käsitlus lähtub Jeruusalemma Heebrea ülikooli emeriitprofessori Shalom H. Schwartzi alusväärtuste teooriast, milles alusväärtusi käsitletakse inimelu juhtivate printsiipidena. Alusväärtusi tunnustavad inimesed igas kultuuris. „Kui me mõtleme väärtustest, siis mõtleme sellest, mis on elus tähtis. Näiteks turvalisus, hoolivus, sallivus, usaldusväärsus, tervis jne.” Väärtused on erinevate inimeste jaoks erineva tähtsusega. Mõni väärtus võib olla väga oluline ühele inimesele, samas teise inimese jaoks vähem tähtis. Schwartzi järgi on alusväärtusteks enesejuhtimine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, kooskõla, traditsioon, heasoovlikkus, universalism, maine ning alandlikkus. Iga alusväärtus hõlmab mitut üksikväärtust, mida ühendab jagatud motivatsiooniline eesmärk.

12 alusväärtust Schwartzi väärtusteooriast lähtuvalt

1. Enesejuhtimine – oluline on iseseisev mõtlemine ja tegutsemine. Konkreetsed väärtused on loovus, vabadus, oma sihtide seadmine, uudishimulikkus, sõltumatus.

2. Stimulatsioon tuleneb inimese vajadustest mitmekesisuse ja stimulatsiooni järele. Motivatsiooniline eesmärk on seotud põnevuse, uudsuse ja elu väljakutsega. Olulisteks väärtusteks on mitmekesine elu, põnev elu, uljus.

3. Hedonism – antud väärtustüüp on seotud vajaduste ning nende rahuldamisega kaasneva naudinguga.

4. Saavutus – tähtis on isikliku edu saavutamine. Konkreetsed väärtused on auahnus, edukus, võimekus, mõjukus, intelligentsus.

5. Võim – keskseks eesmärgiks on sotsiaalse staatuse ja prestiiži saavutamine ning kontroll või domineerimine inimeste ja ressursside üle. Konkreetsed väärtused on otsustamisõigus, jõukus, võim, sotsiaalne tunnustus.

6. Turvalisus – antud väärtustüübi juures on motiveeriv eesmärk turvalisus, harmoonia ja stabiilsus ühiskonnas, suhetes ja iseeneses; on seotud nii isiklike (nt tervis) kui ka kollektiivsete huvidega (nt turvalisus ühiskonnas).

7. Kooskõla – selle väärtustüübi motiveeriv eesmärk on vähendada tegevusi, soove ja impulsse, mis võivad teistele ärritavalt või kahjustavalt mõjuda ning olla vastuolus sotsiaalsete ootuste ja normidega. Konkreetsed väärtused on kuulekus, enesedistsipliin, viisakus, austus oma vanemate ja vanade inimeste vastu.

8. Traditsioon – traditsioonide austamine, vähenõudlikkus, mõõdukus, privaatsus.

9. Heatahtlikkus – see väärtustüüp on seotud eelkõige nende inimeste heaolu säilitamise ja tõstmisega, kellega ollakse tihedas isiklikus kontaktis. Konkreetsed väärtused on hoolivus, usaldusväärsus, abivalmidus, lojaalsus, andestavus, ausus, vastutusvõimelisus, tõeline sõprus, küps armastus.

10. Universalism – selle väärtustüübi motiveerivaks eesmärgiks on kõigi inimeste ja looduse heaolu mõistmine, hindamine, sallimine ja kaitsmine.

11. Maine – väärtustüübile on oluline hoida ja kaitsta oma avalikku mainet.

12. Alandlikkus – väärtustüübile on oluline mitte otsida avalikku tähelepanu või kiitust. Konkreetsed väärtused on alandlikkus ja tagasihoidlikkus.

Pole üldse minu moodi

Uurimismetoodikana kasutati Shalom H. Schwartzi küsimustiku „Personal Value Questionnaire” (PVQ-R3) autoriseeritud eestikeelset tõlget. Personaalsete väärtuste küsimustik koosneb 57 lühikesest sõnalisest portreest, millega kirjeldatakse inimese eesmärke, püüdlusi või soove. Vastajal on vaja iga portree puhul anda hinnang, kuivõrd tema moodi kirjeldatu on. Vastused antakse kuuepallisel skaalal: „pole üldse minu moodi”, „pole minu moodi”, „vaid pisut minu moodi”, „mõõdukalt minu moodi”, „minu moodi”, „väga minu moodi”. Iga portree sisaldab endas kindlat väärtustüüpi. Küsitluse läbiviimine kooskõlastati isiklikult Shalom H. Schwartziga.

Uuringus on esindatud kõik Eesti maakonnad. Valimisse kuulusid nii linna- kui ka maalasteaiad. Neisse edastati paberil ankeedid õpetajatele, lapsevanematele ja direktorile. Ankeetidele vastamine oli anonüümne, saadud andmed analüüsiti ning tulemused leiti üldistatult. Tagastati 978 ankeeti, neist 163 vastanut olid koolieelse lasteasutuse direktorid, 425 õpetajad ning 390 lapsevanemad. Empiiriline uuring viidi läbi tänavu märtsist maini ning tulemuste analüüsimisega alustati sel suvel.

Hoolivus ja jõukus väärtuste skaalal

Uuringu tulemuste analüüs jätkub. Esialgsed tulemused näitavad, et lasteaiadirektorite kõige tähtsamad alusväärtused on heatahtlikkus (hoolivus ja usaldusväärsus), sallivus, traditsioonid, enesejuhtimine ning enda hea maine.

Keskmiselt oluliste väärtuse hulka kuulusid neil muretsemine teiste pärast, loodushoid, personaalne turvalisus (tervis), kooskõla (viisakus, austus ja kuulekus) ning reeglite järgimine. Vähem väärtustasid direktorid saavutust, stimulatsiooni (põnev, mitmekesine elu), alandlikkust, hedonismi, võimu (domineerimist inimeste üle) ja jõukust.

Õpetajate kõige tähtsamad väärtused olid samuti hoolivus ja usaldusväärsus, personaalne turvalisus (tervis), enesejuhtimine (iseseisev tegutsemine), traditsioonid ja maine.

Keskmiselt tähtsad olid õpetajatel järgmised väärtused: loodushoid, muretsemine teiste pärast, enesejuhtimine (iseseisev mõtlemine), kooskõla (viisakus, austus ja kuulekus) ning reeglite järgimine.

Vähem väärtustasid õpetajad saavutust, stimulatsiooni (põnev, mitmekesine elu), hedonismi, alandlikkust, võimu (domineerimist inimeste üle) ja jõukust. Võrreldes direktorite ja õpetajate väärtusi, võib väita, et õpetajad väärtustasid kõrgemalt personaalset turvalisust, direktorid aga enam sallivust.

Lapsevanemad peavad samuti kõige tähtsamateks väärtusteks hoolivust, usaldusväärsust ja personaalset turvalisust ( tervist). Samuti olid lapsevanemate arvates olulised enesejuhtimine (iseseisev tegutsemine ja mõtlemine) ning enda hea maine. Keskmiselt oluliste väärtuste hulka kuulusid neil muretsemine teiste pärast, sallivus, loodushoid, traditsioonid ja kooskõla. Kõige vähem oluliste väärtuste hulka kuulusid saavutus, stimulatsioon, hedonism, alandlikkus, domineerimine ja jõukus.

Eestlased ei väärtusta hedonismi

Schwartz jt (2012) rahvusvahelise uuringu järgi reastusid väärtused järgmiselt. Kõige olulisemad väärtused olid hoolivus, usaldusväärsus, hedonism, enesejuhtimine (tegevus), enesejuhtimine (mõtlemine). Keskmiste väärtuste hulka kuulusid kooskõla, personaalne turvalisus (tervis), tolerantsus, ühiskonna turvalisus, muretsemine teiste pärast, stimulatsioon ja maine. Kõige vähem tähtsad väärtused olid saavutus, alandlikkus, loodushoid, reeglite järgimine, traditsioonid, domineerimine ja jõukus.

Võrreldes Eestis läbi viidud uurimuse tulemusi rahvusvahelise uurimuse omadega, võib väita, et nii meie lasteaiadirektorid, õpetajad kui ka lapsevanemad ning rahvusvahelises uurimuses osalenud peavad kõige tähtsamaks hoolivust ja usaldusväärsust ning kõige vähem tähtsaks domineerimist ja jõukust.

Samas võib täheldada, et hedonism on rahvusvahelise uuringu järgi tähtsuselt kolmas väärtus, eestlaste jaoks aga üks vähem oluliste väärtuste hulgast. Kui mujal peavad inimesed oluliseks naudinguid, siis Eestis pole see nii oluline. Samuti võib väita, et eestlaste jaoks on võrreldes rahvusvahelise uuringu tulemustega olulisemad enda hea maine, traditsioonid ja ühiskonna turvalisus. Eestlastele on ka loodushoid ja reeglite järgimine olulisemad kui rahvusvahelises uurimuses osalenutele.

Täname Indrek Tarti ja Carmen Sood panuse eest uurimuse läbiviimisel! Suur aitäh ka kõigile uuringus osalenud lasteaedadele!

Allikad:

Lilleoja, L (2012). Sünnikohortide alusväärtused ja nende muutumine nullindate Eestis. Rmt. A. Aarelaid-Tart. (Koost). Nullindate kultuur II: põlvkondlikud pihtimused. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 247–265.

www.ccsr.ac.uk/qmss/seminars /…/ Shalom_Schwartz_1.pdf 10.06.2009 – Basic Human Values. Shalom H. Schwartz.

The Hebrew University of Jerusalem.

Schwartz, S. H., Cieciuch, J., Vecchione, M., Davidov, E., Fischer, R., Beierlein, C., Ramos, A., Verkasalo, M., Lönnqvist, J.-E., Demirutku, K., Dirilen-Gumus, O. ja Konty, M. (2012). Refining the Theory of Basic Individual Values. Journal of Personality and Social Psychology.

http://www.zora.uzh.ch/66833/1/Schwartz_etal_in_press_JPSP.pdf

Schwartz, S. (1992). Universals in the

content and structure of values: Theoretical advances and empirical tests in 20

countries. Toim M. Zanna. Advances in experimental social psychology 25, 1–65.

Veisson, M. Kuurme, T. (2010). Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. Rmt. M. Veisson (Koost). Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: Tartu ülikooli eetikakeskus, 9–26.