Lasteaiajärjekordadest Tallinnas ja Tartus
Augusti alguses sündinud Inge panid tema vanemad lasteaiajärjekorda kolmepäevaselt. Ühes lasteaias on laps järjekorras umbes neljasajas, kahes teises paarisaja koha võrra eespool. Nüüd tuleb oodata ja loota, et veab.
Kesklinnas elav Jaana talitas paar aastat tagasi samuti ja tal läks hästi. Lapsele pakuti kaheaastaselt kohta sõimerühma, kuid Jaana ei raatsinud poega veel sõime panna, vanaemade ja hoidja abiga saadi hakkama. Nüüd käib novembris kolmeseks saav Rasmus teist nädalat lasteaias. Tõsi küll, mitte selles, mis kodule kõige lähemal ja kuhu vanemad kõige rohkem oleksid kohta soovinud, vaid tükk maad kaugemal.
Jaana tuttavatel nii hästi ei läinud. Üks kolleeg sai lapsele koha linna teise otsa, teine valis eralastehoiu, sest emapalk lõppes ja muud võimalust polnud.
Lasteaiakohtadega kaasas käiv ebamäärasus ja teadmatus väsitab ja kurvastabki lapsevanemaid kõige rohkem, arvab Jaana.
Sõimekohta on kõige raskem saada
Pirital on ainult neli lasteaeda ja lasteaiajärjekorrad pikad. „Sõimekohti on kõige rohkem puudu,” räägib Pirita lasteaia direktor Terje Laanemets. „Pirita kasvab, siia kolivad just noored lastega pered. Kui ma kümme aastat tagasi tööle tulin, oli järjekorras 76 last, praegu on üle 300.” Sel aastal sai lasteaed vastu võtta 35 last: 24 vanemasse ja üksteist sõimerühma.
Nõmmel asuva Rännaku lasteaia direktor Pille Siimpoeg pole kindel, kas kõik kolmeaastasedki järgmisel aastal lasteaiakoha saavad – augusti lõpu seisuga oli järjekorras 358 last: alla aastaseid 110, aastaseid 127, kaheseid 96, kolmeseid 12. „Meil on järjekord liikunud väga aeglaselt, sest 2009. aastal alustasime tööd kolme sõimerühma ja ühe liitrühmaga; 2010. aasta alguses avasime veel kaks sõime. Kõik vahepealsed aastad lapsed kasvasid. Sel kevadel saatsime 16 last kooli ja sama palju saime ka vastu võtta.” Järgmisel aastal on lasteaias ees aga suurem pereheitmine: kooli läheb üle 50 lapse, mis kindlasti järjekorras olevaid vanemaid rõõmustab.
„See, kui Nõmmel elavale lapsele Lasnamäele lasteaiakohta pakutakse, on vanema ja lapse jaoks üsna suur väljakutse, eriti kui peres autot pole,” arvab Pille Siimpoeg. „Olgugi et ühistransport on tasuta, pole lapse teise linna otsa viimine ja toomine lihtne.” Tema ise eelistab praegusele süsteemile, kus lasteaia teeninduspiirkonnaks on kogu linn, varasemat piirkondlikku vastuvõttu. „Kui me lähtume lapsest, peab laps saama käia kodu lähedal lasteaias. Lasteaiatee ei tohi olla meeletult pikk, lasteaeda võiks laps tulla vanema kõrval ka jalgsi või jalgrattaga. Praegune süsteem võimaldab mõnel lapsevanemal tõepoolest valida, aga kuna kohti napib, on see pigem erand kui reegel.”
Männimudila lasteaia direktori Malle Sookruusi sõnul liigub järjekord õnneks siiski mitu korda kiiremini, kui järjekorranumber näitab, kuna lapsevanemal on õigus taotleda lapsele kohta kolmes lasteaias ja kolmes lastesõimes. Enamik nii teebki. Kohe, kui laps ühes lasteaias koha vastu võtab, kustub ta automaatselt teistest järjekordadest. Malle Sookruusi hinnangul on kohe pärast sündimist järjekorda pandud lapsed peaaegu kõik kolmandaks eluaastaks ühes või teises lasteaias koha saanud, hoolimata tõsiasjast, et Nõmme lasteaedadesse pannakse ka Tallinna lähivaldade lapsi. Seaduse järgi tuleb laps vastu võtta, kui vähemalt üks vanematest on pealinna sisse kirjutatud. Kauaaegse lasteaiajuhi arvates on lasteaiakohtade teemal juures poliitiline kõrvalmaik, miskipärast on nii, et lapsed tulevad poliitikutele meelde ikka enne valimisi.
Kellelegi erandit ei tehta
Kristiine linnaosa Lepatriinu lasteaia direktori Tiiu Parbuse arvates on võimalus lasteaeda valida vanemate seisukohalt hea lahendus. „Mäletan hästi aega, kui linn koosnes teeninduspiirkondadest – tänavad olid ära jagatud, mõni tänav lausa pooleks: maja number 20 kuulus ühe, 21 juba teise lasteaia alla. Kristiine ja Haabersti piiril elavad lapsed pidid tingimata käima Õismäe lasteaias, kuigi meie oma oli lähemal.”
Lepatriinu lasteaias oli augusti lõpu seisuga järjekorras 308 last, kõik alla kolmeaastased. „Võtsime vastu 56, neist sõimerühmalapsi 36. Järgmisel aastal, kui kooli läheb kolme rühma jagu lapsi, saame võtta veel rohkem.” Direktor loodab, et saab siis vastu võtta ka oma laste nooremad õed-vennad, kes praegu olid järjekorras liiga taga ja peavad seniks teise võimaluse leidma, kuni Lepatriinu lasteaias koht vabaneb.
Kelmiküla lasteaia direktor Riina Läll arvab, et kodulähedus ei pea olema lasteaia valimisel ainus kriteerium. „Meie lasteaias käib lapsi kõikidest linnaosadest, suurem osa töökohti asub kesklinnas ja lasteaed jääb vanematele tööle sõites teele ette. Järjekord on pikk. Lapsed jõuavad peaaegu neljaseks saada, enne kui koha saavad. Aga paljud on nõus ootama, et just meie lasteaeda koht saada – ühtpidi on see suur tunnustus, teistpidi hakkab järjekorda pidurdama”.
Sel aastal sai direktor koos osaajaga käijatega vastu võtta 22 last. Tema arvates on ainuõige, et koha saamise aluseks on järjekorda panemise aeg ning kellelegi erandit ei tehta.
Kesklinna lasteaedades liigubki järjekord aeglaselt seetõttu, et enamasti on need kõik väikesed lasteaiad, kus ongi vähe rühmi. Mardi lasteaias said tänavu siiski kõik lapsed alates kolmandast eluaastast koha, järjekorda on jäänud ainult väiksemad, räägib direktor Triinu Kotkas. Ülejärgmiseks aastaks kavandatud lasteaia juurdeehitisega tuleb kaks rühma ehk 44 kohta lisaks.
Vanemad helistavad ja küsivad
Tallinna suurimas elamurajoonis Lasnamäel oli Asunduse lasteaias eelmise nädala seisuga järjekorras 167 last, räägib direktor Reet Ellermaa. „Sel sügisel saime erandkorras võtta vastu väga vähe lapsi, sest kooliminejaid oli napilt. Aga vastu võtame aasta ringi.” Direktori sõnul tuleb küsimustele, mitmes laps järjekorras on ja millal talle on võimalik kohta pakkuda, praktiliselt iga päev vastata. „Kohe, kui koht vabaneb, pakume seda järjekorras esimesele lapsele.”
Rohkem lapsi, 294, oli kirjas Lasnamäe Mustakivi lasteaias – direktor Svetlana Hruštšova toob põhjuseks, et Mustakivi elamurajoonis elab palju lastega peresid. „Kahte sõimerühma saime võtta 36 last, soovijaid oleks olnud muidugi rohkem, aga ruume sõimerühmade avamiseks ei ole, avasime sel aastal hoopis tasandusrühma. Kuna teised Lasnamäe lasteaiad on avanud uusi rühmi, on vanematel võimalus olemas.”
Suur-Pae lasteaias alustasid septembri alguses kaks sõimerühma ja üks noorem rühm. Direktor Tatjana Požogina räägib, et paarkümmend aastat lasteaia ühes tiivas tegutsenud Eesti-Ameerika äriakadeemia enam koolitusluba ei saanud, ruumid jäid vabaks ja linn remontis need lasteaia tarvis. „Võtsime tänavu vastu 56 last, välja jäi kümmekond. Praegu on kõik kohad täis.”
Direktor ütleb, et lasteaiakohtadega on olukord parem, kui oli kaks aastat tagasi. Probleemiks on, et kui pere kolib, on teise lasteaeda kohta vahetada väga raske.
Meelespea lasteaed Haaberstis sai sel aastal vastu võtta isegi teiste piirkondade lapsi, omadel on kõigil lasteaiakoht olemas. „Kuna avasime kolm sõimerühma, pääsesid lasteaeda kõik, kes tulla tahtsid, kokku üle 60 lapse. Meile tuli ka kesklinna ja Nõmme lapsi, kes oma kodu lähedal kohta ei saanud.” räägib õppealajuhataja Ülle Pais. Järjekorras on praegu ainult alla pooleteiseaastased ja lapsed, kelle lasteaeda toomist on vanemad ise otsustanud veel edasi lükata.
Tallinna suurim lasteaed
Ka Mustamäe Lepistiku lasteaias sai sel aastal enamik soovijaid lasteaiakoha. „Lepistiku lasteaias avatakse 11. septembril kaks moodulrühma,” räägib direktor Ülle Põld. „Tänu sellele saime vastu võtta 80 last, tuldi üle Tallinna. Kõik kohad läksid täis ka. Oleme oma neljateistkümne rühmaga nüüd Tallinna suurim lasteaed.”
Direktor kiidab moodulmaja avaraid ruume – ainuüksi rühmaruum ise on üle saja ruudu, sama suur kui saal. Nõudepesumasinad, kuivatuskapid – rohkem nii heade tingimustega rühmaruume tema arvates praegu Mustamäel polegi. Omaette küsimus on see, et uutesse rühmadesse tuleb ka õpetajad leida.
Neljateistkümne rühmaga Lepistiku lasteaiast saab Tallinna suurim lasteaed. 11. septembril avatakse siin kaks moodulrühma, kus hakkab käima üle neljakümne lapse. Foto: Tiina Vapper
——-
Tallinna tuleb 4000 uut lasteaiakohta
Tallinnas oli õppeaasta alguses puudu 1044 lastesõime- ja lasteaiakohta. Rahvastikuprognoosi järgi kuni seitsmeaastaste laste arv lähiaastatel kasvab ning 2017. aastaks on pealinnas vaja 4000 uut lasteaiakohta.
Tallinna 128 munitsipaallasteaias käib üle 22 000 lapse ja olukord lasteaiakohtadega on linnaositi erinev. Haridusameti alushariduse peaspetsialist Marika Pettai räägib, et suhteliselt lihtsam on lasteaiakohta leida Mustamäel, kus on hea lasteaiavõrk ning elanike arv väheneb. Kõige keerulisem on olukord nooreneva elanikkonnaga Pirital, Nõmmel ja kesklinnas. Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele” raames on linn lubanud ajavahemikus 2013–2021 ehitada Tallinna 14 uut lasteaeda, teha 23 lasteaiale juurdeehitise, luua vabade ruumide arvelt rühmi juurde 31 lasteaias (kokku 36 rühma) ning püstitada seitsmesse lasteaeda kokku 14 moodulrühma.
Selle kõigega on juba algust tehtud. Tänavu lisandub Tallinnas 744 lasteaiakohta. Oktoobris avatakse Lasnamäel Kihnu lasteaed, mis võtab vastu 264 last. „Lasteaed asub Pirita-Kose nõlval ja peaks leevendama ka Pirita laste olukorda,” usub Marika Pettai. „Uus lasteaed komplekteeritakse nii, et üheks hetkeks pannakse kokku kõikide lasteaedade järjekorrad ja hakatakse järjest kohti pakkuma.”
Lepistiku lasteaias avatakse 11. septembril kaks moodulrühma, kus saavad koha 44 last. Samasugused tulevad veel sel aastal ka Merivälja ja Männimudila lasteaia juurde. Vabade ruumide arvelt on uusi rühmi üle linna juurde tehtud kaksteist. Järgmisel aastal algab Kadriorus Koidula lasteaia ja Haabersti linnaosas Õismäe lasteaia ehitus.
Marika Pettai ütleb, et linn püüab koha leidmisega hätta jäänud vanemaid igati aidata. „Teeninduspiirkond on Tallinna linn ning enamasti leiame lahenduse.”
——-
Tartu linna haridusosakonna registrite peaspetsialist Riina Voore: murelapsed on sõimeealised
Tartus jääb tänavu ca 700 last, kelle vanemad on soovinud kohta 2013/14. õppeaastaks, munitsipaallasteaia kohata. Järjekorras ootajate seas on ka lapsed, kes kasutavad erasektori teenust. Õppeaasta alguse seisu statistika praegu ses osas puudub, andmed teenuse kasutajate kohta veel laekuvad. Seega võib oletada, et mitte kõik ootele jäänud lapsed ei ole hoiuvõimaluseta.
Eelkõige on koha kättesaadavusega probleeme lastel vanuses poolteist kuni kolm ehk sõimeealistel.
Lastele alates 3. eluaastast on kohapakkumised lasteaedadesse tehtud, kuid kõigile ei ole suudetud kohta pakkuda lapsevanemate soovitud lasteaeda. See on põhjus, miks järjekorras on ka aiaealised lapsed. Tartus on lasteaia teeninduspiirkonnaks Tartu linn tervikuna, seega järjekord on üldine, mitte lasteaiapõhine. Kohti pakutakse vanusegruppide kaupa avalduse laekumise aega arvestades.
Tartus ei ole veel suudetud lasteaiajärjekorda täielikult likvideerida, ehkki alates 2004. aastast on loodud täiendavaid kohti 970, sealhulgas on ehitatud kaks uut lasteaeda ja täielikult rekonstrueeritud üks lasteaed, kokku 396 lapsele. Käesoleval aastal on loodud 196 uut kohta olemasolevatesse lasteaedadesse. (Toodud arvud kajastuvad üldise numbri 970 sees.)
Alates 2007. aastast alustati lapsehoiuteenuse toetamist ning seda teenust kasutavate laste arv on tõusnud viimase seitsme aastaga 55 lapselt 656-ni. Lapsehoiuteenuse osutajaid on 30. augusti seisuga 57.
Tartu linn maksab tegevustoetust tegevusluba omavatele lapsehoiuteenuse osutajatele ning koolitusluba omavatele eralasteaedadele ning lepingu alusel ühekordset investeeringutoetust eralasteaedadele uute lasteaiakohtade loomisel.
Eralasteaedu on Tartus praegu kaheksa, kohti kasutab 343 last, kelle alaline elukoht on registreeritud Tartus. Erahoidu toetab linn kuni kolmeaastaste laste puhul täispäevahoiu korral 141 eurot kuus, 3–7-aastaste puhul täispäevahoiu korral 94 eurot kuus.
Siiski on just sõimekohtade ebapiisavus Tartus jätkuvalt probleem ja seetõttu on Tartu linna arengukavas aastateks 2013–2020 kavandatud meetmed ja tegevused uute lasteaedade ehitamiseks. Nende plaanide realiseerimine sõltub aga ühelt poolt linnaeelarve võimalustest, teisalt riigi või Euroopa Liidu tõukefondide toetustest uute lasteaiakohtade loomiseks.
Linna prioriteet järgnevatel aastatel on Rukkilille lasteaia juurdeehitus (kuus rühma, projekt on olemas) ja uue lasteaia rajamine kesklinna Pepleri tänavale (kuus rühma). Linnaeelarve strateegias on 2014. aastaks arvestatud uue lasteaia projekteerimiskuludega. Kui riigi toetusmeetmed lasteaiakohtade loomiseks avanevad, siis ehitamine jääb suure tõenäosusega siiski 2015. aastasse.
——–
Lotte lasteaia direktor Viive Vellemaa: laps võib lasteaiakohata jääda ka lapsevanema hajameelsuse tõttu
Meie lasteaiakohad on täidetud. Kindlasti on lapsi, kes kohta ei saanud, aga nende üle peab arvestust linnavalitsus. Ma tean oma maja lapsevanemaid, kes on küsinud meil lasteaiakohta nooremale lapsele, kellel õde või vend käib juba siin, nemad on saanud küll eitavaid vastuseid. Kas nad said kuskile mujale, selle kohta mul info puudub. Meil on päris palju õdesid-vendasid, kes sooviksid samasse lasteaeda tulla, aga kuna kohta pakutakse üldise ülelinnalise järjekorra alusel, ei saa arvestada seda, kus teine laps käib, alati ei pruugi saada kohta ühte lasteaeda. Nagu on võimalik sättida, nii linnavalitsuses ka sätitakse.
Ajakirjanduses on palju infot, et lapsed tuleb varakult lasteaiajärjekorda panna, nii et üldiselt seda ka tehakse aegsasti. Lasteaiakoha pakkumist raskendab pigem see, et kui laps on pandud järjekorda juba paar aastat tagasi, siis selle aja jooksul, kui tema järjekord kätte jõuab, on vanema avalduses märgitud kontaktid – postiaadress, meiliaadress, telefoninumber – muutunud. Jälitustegevusega me ei tegele. Kui telefon ei vasta, saadame kirja, kui kiri ka tagasi tuleb, siis me lapsevanemat edasi ei otsi ja koha saab laps, kelle vanematega õnnestub ühendust saada. Tahan lapsevanematele meenutada, et kui kontaktandmed muutuvad, saab neid registris jooksvalt muuta.
———-
Annelinnas asuva Triinu ja Taavi lasteaia direktor Asta Kakk: kolmeaastast ju koolieelikutega kokku ei pane
Meie maja rühmad on kenasti täis nagu alati. On küll olnud mõned aastakäigud, eelmisel aastal ka, kus koolieelikute rühma oleks mõni laps veel mahtunud, aga Tartu linnas ei olnud enam nii vanasid lapsi. Tendents on minu meelest ülelinnaline, vanemates rühmades on vabu kohti. Väikestele kohti napib, aga kõige vanemasse rühma ei saa ju kolmeaastast juurde võtta. Siis läheks rühm liitrühmaks ega sobiks laste arvu poolest seadusega.
Sõimerühmadesse pole kogu aeg nii suurt tungi olnud. Hulk aastaid tagasi muudeti projekti järgi sõimerühmi aiarühmadeks, siis ei olnud neisse nii palju soovijaid. Nüüd tahetakse rohkem lapsi sõime panna. Aiarühmade kohasoovid saab Tartu linn minu teada üldiselt rahuldatud.
——–
Tartlasest lapsevanem Piret Ehrenpreis: sõimekoha asemel erahoid pluss lapsehoidja
Nii kui haiglast välja sain ja lapse nime registreeritud, panin ta lasteaiajärjekorda. Kui laps sai pooleteiseaastaseks ja emapuhkus ära lõppes, siis me linna lasteaeda kohta ei saanud, kuigi laps oli sünnist saati järjekorras olnud. Mõtlesin, et pean siis eralastehoiu leidma. Hakkasin otsima võimalikult kodulähedast ja toredat hoidu. Tuli välja, et ka erahoidu on sabad. Mul läks õnneks. Soovitud ajaks tuldi mulle vastu ja sain koha. Tore väike koht eramajade vahel, liitrühmaga hoid ja väga kodune miljöö. Mulle meeldis ja tundus, et lapsele ka. Kohanemisega tal erilisi raskusi polnud. Aga kui sügis kätte jõudis ja minu tööaeg samuti, hakkasid last kimbutama igasugused haigused nagu lasteaias esimese aasta jooksul ikka. Esimesed kuud läksid veel „hästi”, kaks nädalat lastehoius ja ülejäänud kuu kodus. Pärast läks hullemaks, kaks päeva lastehoius ja ülejäänud aeg kodus. Vastu kevadet oli suisa nii, et üks päev hoius ja ülejäänud kuu kodus.
Ei julgenud kohta ära ka anda, et äkki on teinekord ikkagi vaja. Mul läks ka ses mõttes hästi, et sain lapsehoidja. Tuttavate tuttavate kaudu leidsin ühe hästi toreda vanaema, kes oli nõus mu last vaatamas käima. Eks seal tulid jälle omad tasud, nii et lõpuks läks lapsehoiu peale kuus ligi kakssada eurot. Maksad umbes 60 eurot lastehoiu kohatasu ja ülejäänu maksad hoidjale, et ta poole päeva kaupa käiks ja lapsel ikka silma peal hoiaks, et saaksid ise tööl käia.
Nüüd käib laps esimesi päevi Kivikese lasteaias aiarühmas. Ta ootas juba pool suve lasteaeda minekut ja käis seal aia taga piilumas. Oli, mida oodata.
Tere!
Hea võrdlus Tallinna ja Tartu vahel on võtta omast perest.
Poeg sündis Tartus 2009 maikuus, lasteaia järjekorda panime juunis.
Pojapoeg sündis Tallinnas 7 kuud hiljem, pääsedes juba poolteist aastat hiljem sõime.
Poeg Tartus oli samal ajal jõudnud järjekorras “juba” 2000. koha kanti. Mis teha, tuli poeg Tallinnasse sisse kirjutada (abikasa töökoht Tallinnas). Ja kohe juhtus ühes aias ruumi olema.