Täna avatakse Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus

13. sept. 2013 Raivo Juurak - Kommenteeri artiklit

Tallinna ülikoolis avatakse täna, 13. septembril nüüdisaegse sisustusega haridusinnovatsiooni keskus. Esialgses tööversioonis nimetati in­novatsioonikeskust didaktika­keskuseks, selgitab innovatsioonikeskuse juhataja professor Mati Heidmets. Põhjus oli asjaolus, et just didaktikas olid probleemid kõige suuremad.

Nimelt väärtustasid instituudid ainult oma põhitegevust, jättes didaktikud suuremal või vähemal määral saatuse hoolde. Lisaks olid eri õppeainete didaktikud ka eri instituutides ega teinud omavahel koostööd. Sellele probleemile viitas ka EDUKO sõltumatute ekspertide hinnang õpetajakoolitusele Tallinna ja Tartu ülikoolis. Kuid tegevuse käigus otsustati siiski haridus­innovatsiooni keskuse kasuks, sest lisaks didaktikale on koolis tähtis see, kuidas kooli juhitakse, kas seal valitseb akadeemiline õhkkond, kuivõrd väärtustatakse klassijuhatajatööd jpm.

Keemialabor. Kuna ruumis on väga hea ventilatsioon, viiakse siin läbi ka kunstiprojekte, näiteks restaureeritakse ikoone.

Keemialabor. Kuna ruumis on väga hea ventilatsioon, viiakse siin läbi ka kunstiprojekte, näiteks restaureeritakse ikoone.

Lisaks ei saa hariduse puhul piirduda ainult kooliga, sest õpitakse ja õpetatakse ka väljaspool – ettevõtetes, mittetulundusühingutes, kursustel –, kusjuures nendelt on koolil nii mõndagi ka õppida. Nii peegeldab juba uue keskuse nimi – haridusinnovatsiooni keskus –, et kitsalt õppeainekeskne lähenemine jääb nüüd seljataha ja õpetajate ettevalmistamisel algab põhimõtteliselt uus, senisest avatum ja kaasavam etapp. Kusjuures rohkem hakatakse kaasama ka Tallinna ülikooli oma rahvast – lisaks kasvatusteaduste instituudi rahvale ka teiste instituutide inimesi, kes haridusega tihedalt kokku puutuvad.

Õpetajahariduse uus algus Tallinna ülikoolis

Uue innovatsioonikeskuse käsutuses on Tallinna ülikooli vanas peahoones terve neljas korrus, mis on saanud aasta aega kestnud renoveerimise käigus endale uue kujunduse ja sisustuse. Keskuse juhataja professor Mati Heidmets selgitab, et omalaadses kaheksa laboriga ettevõtlusinkubaatoris on olemas nii parimad tehnilised vahendid kui ka uusim teadmine õppimisest ja õpetamisest. Nendes laborites hakatakse katsetama didaktilisi võtteid ja meetodeid, õpitakse ise uut moodi, 21. sajandi ootustele vastavalt, et seejärel ka oma õpilasi uut moodi õpetada.

Võtmesõnaks koostöö

Üks suur ülesanne, mida innovatsioonikeskus täitma hakkab, on koostöö arendamine kõigi nende vahel, kes haridusega kokku puutuvad, märgib professor Heidmets. Esiteks tuleb üle saada instituutidevahelistest nähtamatutest barjääridest. Kui seni on eri õppeainete didaktikud töötanud enamasti üksteisest eraldi oma instituutides, siis nüüd hakkavad nad tegema projektide raames innovatsioonikeskuses koostööd, olgu siis tegemist ajaloo-, loodusteaduste või loometegevuse didaktikutega.

Teiseks viib innovatsioonikeskus ainedidaktikud ja kasvatusteadlased kokku ülikooli teiste haridusega seotud inimestega: psühholoogid, sotsioloogid, informaatikud, haridustehnoloogid, spordi- ja terviseinimesed, meediarahvas jt. Ühised projektid nendega hakkavad innovatsioonikeskusse kokku tooma väga erinevate teadusvaldkondade kompetentsust, toonitab Heidmets.

Vastamispult, millega õpilased saavad õpetajale kiiresti teada anda, kas kõik on arusaadav.

Vastamispult, millega õpilased saavad õpetajale kiiresti teada anda, kas kõik on arusaadav.

Kolmandaks oodatakse innovatsioonikeskuse tegevusse osalema erafirmasid, osaühinguid, mittetulundusühinguid, kus on õppimisel ja õpetamisel midagi uut kasutusele võetud. Nende jaoks on avatud eraldi ruum nimega Ideeait, kus igaüks saab oma boksis tutvustada seda, mis tal on hariduse vallas hästi õnnestunud. Kavas on korraldada töötubasid, kuhu tulevad ka üliõpilased, õppejõud, tegev­õpetajad, et siis üheskoos üle vaadata, mida uut on hariduses väljaspool ülikooli välja mõeldud ja ellu rakendatud. Esimesena astub Ideeaidas üles keelefirma Embassy of Education – õnneliku õppimise saatkond −, et tutvustada mängude ja simulatsioonide abil õppimist.

Neljandaks on innovatsioonikeskusel kavas tutvustada maailma parimat hariduskogemust. Kogu maailmas käib ju praegu totaalne otsimine, kuidas kooliharidust digimaailma ja avatud maailma ootustega kohandada, leitud on kümneid, sadu ja isegi tuhandeid lahendusi, selgitab professor Heidmets. Innovatsioonikeskus kogub teistest maadest huvipakkuvat kokku ning näitab ja soovitab ka meie koolidel millegi samasugusega katsetada. Näiteks Arizonas on koole, kus ei õpita klassis, vaid hoopis metsas, võib-olla on meil sellest midagi õppida.

Viiendaks hakkab innovatsioonikeskus pakkuma kooliõpilastele valikkursusi, mida koolides kohapeal valib vähe õpilasi: eksootilised keeled, maailma religioonid jms. Eri koolide õpilased õpiksid neid aineid üheskoos TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses.

Kaheksa katsepolügooni

Innovatsioonikeskuse kaheksa laborit on noorte ja hingelt noorte särasilmsete didaktikute ühendused, mis katsetavad uusi ideid, selgitab Mati Heidmets. Katsetatakse ajaloo ja võõrkeele uut moodi õpetamist, loodusainete uusi õppevahendeid jms. Laborites proovitakse, kas head ideed ikka töötavad.

Esimesena tegid TLÜ haridusinnovatsiooni keskusega tutvust loomulikult kasvatusteaduste instituudi õppejõud. Eelmisel reedel toimunud õppuse teema oli IT-vahendite kasutamine õppeprotsessis.

Esimesena tegid TLÜ haridusinnovatsiooni keskusega tutvust loomulikult kasvatusteaduste instituudi õppejõud. Eelmisel reedel toimunud õppuse teema oli IT-vahendite kasutamine õppeprotsessis.

Ajaloolabor juba tegutseb. Seal on valminud 90 elektroonilist tunnikava, mida saavad kasutada kõik Eesti ajalooõpetajad. Teemaks on ülikooli, muuseumi, arhiivi ja kooli koostöö ajaloo õpetamisel. Tunnikavasid presenteeritakse 14. septembril. Keelelabor on samuti juba tööd alustanud – seal on uuritud, mida 5−7-aastased lapsed loevad. IT-koolitusele on ennast registreerinud 40 õpetajat.

Laborites on väga tähtsal kohal koostöö tegevõpetajatega, kes aitavad laborites sündinud uusi ideid koolis ellu viia. Heast ideest üksinda ei piisa, innovatsioonist saame rääkida alles siis, kui uus idee on koolides rakendust leidnud, rõhutab Mati Heidmets.

Koostööd tehakse Tartu ülikooli ja selle Narva kolledži inimestega. Ning laborid teevad ka omavahel koostööd. Professor Heidmets märgib, et kevadel on innovatsioonikeskusel kavas korraldada haridusuuenduste ideekonkurss, kuhu oodatakse osalema õpetajaid, õpilasi, täiskasvanukoolitajad, ettevõtteid jt. Parimad saavad stardiraha oma idee realiseerimiseks.

Didaktika, hindamine, juhtimine

TLÜ haridusinnovatsiooni keskus toimib ka omalaadse uurimisasutusena. Põhjaliku vaatluse alla võetakse siin tänase kooli kõige põletavamad teemad: didaktika, hindamine, juhtimine, aga ka inimeste sotsiaalsed oskused ja õppekavad.

Didaktikat on Eestis ikka uuritud ja uuritakse ka innovatsioonikeskuse laborites. Samal ajal on hindamisega tegeldud tunduvalt vähem. Ometi on hindamine võtmeteema: mida hindad, seda saad. Keskus võtab vaatluse alla hindamise ideoloogiad, maailmapraktika, instrumendid, meetodid. Kaasa löövad kasvatusteadlased, psühholoogid, õpetajad, üliõpilased jt.

Innovatsioonikeskuse logo

Innovatsioonikeskuse logo

Kool kui organisatsioon ja selle juhtimine vajab analüüsi ja toetust ning Tallinna ülikoolis on olemas spetsialistid, kes saavad koolile selles appi tulla ja kooli juhtimisel toeks olla, uue koolikultuuri väljakujundamist nõustada.

Kesised sotsiaalsed oskused on Eesti inimeste, sealhulgas ka koolirahva üks probleeme. Ollakse liiga tagasihoidlikud, ei julgeta alati oma mõtteid välja öelda, jäädakse hätta konfliktide ja kriisiolukordade lahendamisel. Nendegi küsimuste lahendamise spetsialistid on Tallinna ülikoolis olemas ja neidki kaasatakse innovatsioonikeskuse tegevusse.

Omaette teemaks kujunevad õppekavad – mis suunas need arenevad Hiinas, USA-s, Euroopas. Kas on kavas mahtu kaks korda vähendada?

Iga uus projekt eeldab teatud rahasummade olemasolu. Innovatsiooni­keskuse kulud on katnud Archimedes, õla on alla pannud haridus- ja teadusministeerium, samuti kultuuriministeerium ja teised.

Samas märgib Mati Heidmets, et loodetavasti hakkavad edaspidi ka ettevõtjad mõningaid projekte toetama. Eestis juba on sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtjaid ja miks nad ei võiks siis haridusinnovatsioonikeskuses kokku saada, et haridusrahva uute projektide väljatöötamises kaasa lüüa.

Ideeait. Siin saavad ettevõtted, mittetulundusühingud jt oma hariduses tehtut   tutvustada. Fotod: Raivo Juurak

Ideeait. Siin saavad ettevõtted, mittetulundusühingud jt oma hariduses tehtut tutvustada. Fotod: Raivo Juurak


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!