Lasteaiaõpetaja ei ole kunagi liiga tark
Millised on professor Marika Veissoni (pildil) muljed ja mõtted Tallinna Ülikoolis peetud Euroopa alushariduse uurijate assotsiatsiooni (EECERA) aastakonverentsilt?
Marika Veisson: „Ma arvan, et see on kõige kõrgema tasemega ja laiaulatuslikem hariduskonverents, mis Eestis iial olnud. Olen hariduses töötanud 40 aastat ja ei mäleta meil teist nii suurt. Paar aastat tagasi korraldas Rein Raud Aasia kultuuri konverentsi, kus oli umbes sama palju osavõtjaid, aga riike vähem.
Kui lugeda kokku kõik esinejate nimed, saame 678 teadlast. Oli ka mitme esinejaga ettekandeid. Osalejaid kutsusime 50 riigist, kohale tuldi 48-st. Külalisi oli näiteks Lõuna-Aafrikast, Kolumbiast, USA-st, Alaskalt, Uus-Meremaalt, Austraaliast, Jaapanist, Hongkongist, Singapurist, isegi Alžeeriast.
Maailm koju kätte
Eesti õpetajaid konverentsi kuulamas väga palju polnud. Ligi 200 külalist avaldas soovi külastada meie lasteaedu, mida ka võimaldasime. Pakkusime kõigile kümnele külastatud lasteaiale võimalust tulla konverentsist osa saama, aga seda kasutasid vähesed.
Meie konverentsikeskus on tubli ja kõik läks nagu õlitatult. Olen väga tänulik ja kiitsin neid ka rektoraadile. Ka ligi 30 vabatahtlikku – meie üliõpilased-magistrandid või lasteaiainimesed – aitasid palju. Tagasiside järgi oli meie konverentsi korraldus parim.
Sisulise poole pealt aitasid EECERA inimesed. Näiteks soovitati sealt üht peaesinejat Nora Milotayd, kes on Euroopa Komisjonis hariduse ja kultuuri volinik. Tema ettekanne oli hariduspoliitiline – kuidas näeb alusharidus välja Euroopa Liidu eri riikides, millised on meie plussid ja miinused võrreldes teistega. Meil endal on küll mõned värskemad andmed Eesti kohta, aga muidugi mitte teiste riikidega võrdlevalt.
Praegune konverents oli 23. See toimub aastast 1991 igal aastal mõnes Euroopa riigis. Euroopa Liidu uutest riikidest on seda enne meid tehtud Tšehhimaal Prahas 2007. aastal. Muidu on seda korraldanud „vana Euroopa” riigid.
Oxfordi ja Moskva tipptegijad
Ettevalmistustega alustasime kolm aastat tagasi. Meile anti vabad käed peaesinejate kutsumiseks. Kuna oleme järginud Võgotski koolkonda, sotsiaalkultuurilist lähenemist lapse arengule, pöördusime Moskva Võgotski instituuti. Sealse isiksusepsühholoogia osakonna juht Gennady Kravtsov pidas ühe peaettekande kultuurilisest arengust ontogeneesis.
Kaks teise päeva peaettekannet täiendasid teineteist. Esimene oli Oxfordi ülikooli professorilt Kathy Sylvalt, kes ise nimetab end arengupedagoogiks. Erialalt on ta arengupsühholoog, kuid teda huvitab väga pedagoogikas toimuv. Gennady Kravtsov tegeleb samuti hariduse edendamisega, annab nõu õppekavade koostajatele ning juhib eksperimentaalset tööd lasteaias ja koolis. Nad on laia haardega inimesed, kes tegelevad psühholoogia rakendusega.
Teine kõnealune peaettekanne oli Nandita Chaudarylt Indiast Dehli ülikoolist. Chaudhary pole otseselt alushariduse inimene, vaid tegeleb pereuuringutega. Ta on ka kultuuripsühholoog. Kuna meie konverentsi teema oli „Väärtused, kultuur ja haridus”, sobis see suurepäraselt. Chaudary rõhutas India perekonna kokkukuuluvust, üksteise toetamist. India peredes on tavaliselt palju lapsi, ka vanavanemad elavad sageli noorema põlvkonna juures ning lapsi kasvatab kogu pere. Ettekanne täiendas Kathy Sylva uuringuid. Sylva vaatles, kuidas alushariduse kvaliteet mõjutab kooliharidust, nii lapse kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut, ning teemaks oli ka kodune kasvukeskkond. Nagu Sylva, rõhutas ka Kravtsov õpetaja rolli olulisust, öeldes, et koolieelses eas pole õpetaja see, kes jagab teadmisi, vaid et õpetaja ja laps õpivad koos mängides ja tegevuse, sotsiaalse suhtlemise kaudu. Kuna ka lapsed õpetavad üksteisele palju, soovitab Kravtsov võtta lasteaiarühma eri vanuses lapsi.
Ülekvalifitseeritud eesti õpetajad?
Tegin ka ise peaettekande, et anda ülevaadet, mis toimub Eesti alushariduses ja milliseid uuringuid me teeme. Arvan, et alushariduse kvaliteet tervikuna pole Eestis sugugi halb. Meil on juba 46 aastat ülikooli juures õpetajate koolitus. 63 protsenti meie alushariduse õpetajatest on kõrgharidusega. Soomlastel on natuke üle 30 protsendi. Ka Rootsis ei ole see arv väga suur. Eestis on isegi leitud, et meil on palju ülekvalifitseerituid. Kathy Silva uuringust tuli aga selgelt välja, et kõrgema kvalifikatsiooniga õpetajad pakuvad paremat haridust. Lapsed, kes on saanud kõrgema kvaliteediga alusharidust, tulevad ka koolis paremini toime, neil on paremad teadmised emakeeles, matemaatikas, ka sotsiaalsete suhetega saavad nad edukamalt hakkama. Minu arvamus on sama, mida väidavad tänapäevased neuropsühholoogilised uuringud: alusharidus peab olema väga tugev. Laps areneb esimestel eluaastatel teatavasti väga ruttu, seepärast on oluline, et ta saaks selles eas võimalikult kvaliteetset haridust. See ei tähenda, et laps istub laua taga ja õpib, vaid ta omandab hea alushariduse mängides ja suheldes. Kui tal pole kõrval tarka õpetajat, kes temaga koos mängib, siis on ka haridus vilets.
Kooliea probleemide ennetamine
Uuringud näitavad, et meie õpetajad hindavad oma suhtlemisoskusi ja -teadmisi nõrgemaks. See on teema, millega tuleb tegelda. Samas on meil juba kaks doktoritööd õpetajate koostööst lapsevanematega. Karin Lukk tegi doktoritöö kooli ja lapsevanemate koostööst ning Silvi Suur, kes on eelkaitsmise läbinud, koostööst lapsevanematega lasteaias.
Mõni aasta tagasi tegime Tiina Petersoni ja Silvi Suurega uuringu erivajadustega laste kohta. Selgus, et vanemate ja õpetajate arvates on meil umbes 20 protsenti lapsi, kes vajavad eripedagoogilist lähenemist. Seda on väga palju. Koolis vajab mõnikord isegi üle 20 protsendi õpilastest näiteks logopeedi või psühholoogi abi. Olen veendunud, et kui alusharidus on kvaliteetne, kui lasteaias toimub aktiivne tegevus ja lastel on huvitav, on koolieas probleeme vähem.
Tegime Viive Ruusi, Loone Otsa ja teistega mõni aasta tagasi uuringu, mis näitas, et kõige olulisem lapse koolis toimetulekul on õpetaja pühendumus. Õpetaja ei saa olla ainult aine vahendaja, vaid ta peab olema kasvataja, isiksuse kujundaja. Kravtsov kinnitab, et kõige olulisem on isiksuse areng. Ta toob välja füüsilise, psüühilise, kultuurilise, sotsiaalse ja tahte arengu. Rõhutab, et laps peab tahtma tegutseda. Kui tal ei ole soovi midagi teha, pole tahe välja kujunenud. Kravtsov mainib, et tahe, valmisolek õppimiseks kujuneb välja seitsmendaks eluaastaks. Tänapäeval minnakse kooli juba kuue- ja isegi viieaastaselt, aga Kravtsov ei soovita sellega kiirustada. Tema teaduslikud tulemused väidavad, nagu ka Steineri pedagoogika, et inimese areng jaguneb seitsmeaastasteks perioodideks. Esimesed seitse aastat on koolieelne iga, kus põhitegevus on mäng. 14. eluaastaks saab lapsest nooruk, tal on kujunenud välja abstraktne mõtlemine. Küsimusele, kas pole liiga hilja lõpetada kooli alles 19-aastaselt, vastab Kravtsov eitavalt. Ta väidab, et inimene on täielikult välja kujunenud 21. eluaastaks.
Müüt ihnsast ja võimukast eestlasest
Õpetaja ei ole kunagi valmis. Räägime elukestva õppe tähtsusest. Mina õpin kogu aeg, ka selle konverentsiga. Olin doktorantide ettekannete kaasautor. Tiina Petersoni ettekanne oli õpetaja professionaalsusest, Pärje Ülavere oma väärtustest, millest ka peaettekandes rääkisin. Mul on hea meel, et meil on lasteaias väärtused paigas. Tuli välja, et heatahtlikkus ja hoolivus on kõige olulisem nii õpetajate, direktorite kui ka lapsevanemate meelest. Mõned väärtused olid õpetajatel, lapsevanematel ja juhtidel ka natuke erinevad. Näiteks traditsioonid olid juhtide ja õpetajate jaoks olulisemad kui lapsevanemate jaoks. Kõige vähem oli väärtustatud võim. Väidetakse, et eestlased pole sõbralikud ega hoolivad, on võimukad ja ihkavad raha, aga uuringust see välja ei tulnud. Ju on see müüt. Oleme heatahtlikud inimesed, vähemalt alushariduse rahvas. Olen 25 aastat töötanud üliõpilastega ja kinnitan, et alushariduse tudengid ongi kõige sõbralikumad. Meile tulevad inimesed, kes tahavad seda eriala õppida ja kes sobivad sellele oma isikuomaduste poolest.
Vanemad otsivad lasteaiaõpetajatelt tuge. Vähe on neid, kes lükkavad lapse väravast sisse, nii et õpetaja vanemat ei näegi. Silvi Suure uuringust selgus, et kõige tähtsam on, et vanemad saaksid iga päev õpetajaga nelja silma all rääkida – mida laps hästi tegi, mis olid vajakajäämised. Uuringus erivajadustega laste kohta tuli välja, et vanemad hindavad kõrgelt arenguvestlust, kus nad saavad õpetajaga rääkida kord või kaks aastas lapse arengust.
Vanaema asemel kõrgelt haritud pedagoog
Kathy Silvalt, kes pidas ka meie doktorantidele kahepäevase seminari, jäi kõlama õpetaja olulisus – kuidas ta töötab, kaasab lapse tegevusse, püüab võimalikult palju lastega suhelda. Ja et koolitulemused sõltuvad alusharidusest. Mõju avaldavad ruum ja mööbel, inimeste hoolivus, keelekasutus, tegevused, interaktsioon, milline on õppekava või programm ning loomulikult vanemad ja õpetajad ning nende koostöö. Tuli välja, et lugemisoskuses, matemaatikas ja kõigis muudeski aspektides mõjutavad lapse tulemusi koolis lasteaiaõpetaja kvalifikatsioon ja keskkond. Eriti mõjutab tulemusi kõrge kvaliteediga keskkond. Sotsiaalsed probleemid, näiteks hüperaktiivsus, eneseregulatsiooni probleemid, antisotsiaalne käitumine, on aga vastupidises korrelatsioonis varajase haridusega. Mida kõrgem on varajase hariduse kvaliteet, seda vähem sotsiaalseid probleeme. Ja vastupidi.
See on selge tõestus, et alusharidus on tähtis, ja me ei saa rääkida, et vanaemad hoidku lapsi, vaid peame soodustama, et lapsed läheksid teatud eas lasteaeda ning saaksid seal korraliku hariduse mängu ja huvitava tegevuse ning suhtlemise kaudu. Selleks on vaja tarka õpetajat. Igaüks ei saa sellega hakkama. Ka minu seisukoht on, et hästi koolitatud õpetajad suudavad laste arengut paremini suunata, teavad teoreetilist baasi ja oskavad seda praktikas paremini kasutada. Tõdeme ülikoolis, et praktikal on väga suur roll. Anname üliõpilastele palju teoreetilisi teadmisi, aga peame suunama neid praktika ajal kõiki teadmisi ka kasutama.
Oluline on, millest laps on huvitatud ja mida ta tahab teha, aga oluline on ka õpetaja, kes juhib kogu tegevust ja õpetab selle kaudu lastele uusi asju. See peab tal olema targalt läbi mõeldud. Mängul peab olema eesmärk. Õpetaja on nagu lavastaja ja sellepärast on ka draamamäng lasteaias oluline ning seda õpetatakse meie üliõpilastele.
Konverentsil kõlas palju lapsest lähtuvat lähenemist – mida lapsed ise välja pakuvad, kuidas nende ideesid rakendada. Lasteaed on ju laste maailm. Õpetaja peab lapse tasemele minema, säilitades oma elutarkuse. Nii Võgotski teoorias kui ka Kravtsovi ettekandes on kirjas, et õpetajal tuleb laskuda lapse juurde tema arenguastmele ja minna sealt koos edasi.”
Kõrgema kvaliteediga alusharidust saanud lapsed tulevad ka koolis paremini toime. Neil on paremad teadmised emakeeles, matemaatikas, ka sotsiaalsete suhetega saavad nad hõlpsamini hakkama. Foto: Raivo Juurak