Suuta olla paindlik: 45 aastat eripedagoogika õpet Eestis
Sügisese koolivaheaja esimesel päeval, 21. oktoobril tähistas Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond oma 45. sünnipäeva, korraldades päevakajalise vilistlaskonverentsi.
Konverentsi avaettekanded pidasid sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan prof Jaanus Harro, emeriitdotsent Karl Karlep, haridusteaduste instituudi juhataja prof Jaan Kõrgesaar ja riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Esimesed kaks esinejat vaatasid pigem ajas tagasi ning analüüsisid muutusi, mis eripedagoogika valdkonda on mõjutanud. Jaanus Harro sõnum oli, et evolutsiooni käigus saavutavad edu mitte tugevamad või targemad, vaid need, kes on kõige rohkem muutusteks valmis, ehk teisisõnu – suudavad olla paindlikud.
Kes maksab?
Jaan Kõrgesaar selgitas alanud õppeaastast käivitunud õpetajakoolituse reformi, mille käigus eripedagoogika valdkonna teavet püütakse jõuliselt levitada kõikidele tulevastele õpetajatele. Nagu iga uue asjaga, on siingi esialgu segadust ja probleeme, kuid kaasava hariduse üks alustalasid on eripedagoogilist kompetentsust omav õpetaja. Õhku jäi küsimus, kuidas teavitada õpetajaid erivajadustega õppijate toetamise võimalustest, külvamata alusetut optimismi. Hetkeolukorda riigis tervikuna harutas lahti Urmas Klaas, kes seostas oma ettekande eelnevate esinejatega ning vaatas optimistlikult ka tuleviku suunas. Kaasav haridus eeldab ministeeriumide senisest suuremat koostööd, riigi ja omavalitsuse rollide täpsustamist, paindlikke lahendusi ning vastust küsimusele „Kes maksab?”.
Käesoleval õppeaastal õpib eripedagoogika osakonnas 385 üliõpilast ning õppe- ja teadustegevusega on seotud 14 akadeemilist töötajat. Õpetatakse bakalaureuse- ja magistritasemel tulevasi eripedagooge ja logopeede, alates 2006. aastast pakutakse rakenduskõrgharidust ka eesti viipekeele tõlgi erialal. Konverents jätkuski kolmes töötoas. Fotosid ja ettekannete slaide on võimalik tagantjärele vaadata konverentsi koduleheküljel http://sisu.ut.ee/ep-konverents.
Töötubades
Eripedagoogide töötoas arutati erivajadustega õppijate teemasid alates lasteaiast kuni kutseõppeni, samuti püüti tunnetada eripedagoogi kutsealast rolli õpetajate hulgas laiemalt. Töötoa ja ühtlasi osakonna juhataja Kaja Plado sõnul on 2013. aastal muuhulgas eripedagoogika osakonna töötajate kaasabil valminud uued kutsestandardid nii eripedagoogidele, logopeedidele kui ka viipekeeletõlkidele. Kutsestandardite üldist olemust ning otstarvet tutvustas lähemalt prof Margus Pedaste. Õppenõustamise minevikust, olevikust ja pisut ka tulevikust pidas haarava ettekande Tartu piirkonna õppenõustamise süsteemi looja Ana Kontor.
Logopeedide töötoas heideti Marika Padriku juhtimisel pilk logopeedia kui eriala ja teadusharu kujunemisele Eestis alates 20. sajandi 20. aastatest ja keskenduti muutustele 2000. aastatel. Tõdeti, et logopeed on Eestis nõutud ja hinnatud spetsialist nii lasteaias, koolis kui ka kliinikus. Viimasel aastakümnel on oluliselt laienenud hariduse vallas töötava logopeedi tööülesanded, millega toimetulek eeldab kahte tugevat pädevust: nõustamis- ja meeskonnatöö oskust. Tendents on senisest suurem spetsialiseerumine, mis kätkeb endas ka kliinilise logopeedia arengut. Nimetatud valdkonna puhul räägiti uutest arengutest neelamis- ja häälehäirete diagnostikas ja teraapias ning dementsete inimeste kommunikatsioonivõime toetamises.
Viipekeeletõlgi eriala vilistlased, õppijad ja õppejõud kogunesid omaette väikese grupina ning arutlesid töötoas võimalike muudatuste üle õppekavas, mis tulenevad viipekeeletõlkide uuenenud kutsestandardist, üleeuroopalise viipekeeletõlkide foorumi koostatud viipekeeletõlkide standardõppekavast ning erialale õppima asunud kurtidest tudengitest. Kurdid andsid ülevaate sellest, kuidas on õppida ja õpetada Tartu ülikoolis ning milline peaks olema viipekeeletõlk kurdi vaatenurgast. Töötuba juhatas Liivi Hollman.
Lisaks tudengite ja tegevõpetajate (avatud ülikooli, täiendus- ja ümberõppe vormis) koolitamisele on eripedagoogika osakond algusest peale tegelnud ka erivajadustega õppijat toetava õppekirjanduse ja õpetaja juhendmaterjalide koostamisega.
Käesoleva õppeaasta uudis on seegi, et eripedagoogika osakond kolis ära oma seniselt aadressilt Tiigi tänavas ning asub nüüd imekaunil Toomemäel värskelt renoveeritud õppehoones Näituse 2. Huvilised said tutvuda uute ruumidega ning meenutada, kuidas selles majas kunagi ammu näiteks anatoomialoenguid sai kuulatud.
———-
Koostöös HTM-i ja praktikutega 2013. aastal ilmunud:
- „Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele” (autorid P. Häidkind, K. Palts, J. Pillmann, K. Ennok, K. Villems, T. Peterson)
- „5–6-aastaste laste kõne test” (autorid M. Padrik, M. Hallap, R. Mäll)
- „Eesti keele tööraamat 6. klassile” (autorid K. Plado, A. Kontor)
- „Eesti keele lugemik-tööraamat 7. klassile” (autorid K. Plado, K. Sunts)
- loodusõpetuse tööraamatud 1. ja 2. klassile koos õpetajaraamatuga (autorid K. Pastarus, H. Öövel).
- Konverentsi puhul ilmus ühtlasi Eesti eripedagoogide liidu järjekordne ehk 42. number ajakirjast Eripedagoogika, kus artiklite autorid vaatavad juubelimeeleolus ajas tagasi ning analüüsivad hetke, kuhu eripedagoogika praeguseks on jõudnud.