KULTUUR

Teine vaade PISA edetabelile

4. okt. 2013 Jaan Mikk Tartu Ülikooli emeriitprofessor - 2 kommentaari

Innove avaldas tänavuste riigieksamitulemuste edetabelid. Mõnes koolis olid tulemused kõvasti tõusnud. Ajakirjanikud uurisid, mis on selle taga, ja nägid õpetajate ning õpilaste tublit tööd aastate jooksul.

Analoogiliselt riigieksamitega on võimalik õppetöö lõpptulemusi hinnata PISA testi järgi. Meil ei avalikustata koolide edetabeleid PISA järgi, aga mõnes teises riigis, näiteks USA-s, Austraalias, Ungaris, võivad koolid oma tulemuse teada saada. Serbias teatatakse koolidele mitte üksnes nende tulemused, vaid ka oodatavad tulemused, mis arvutatakse koolitüübi (üldhariduskool, kutsekool) ja õpilaste sotsiaalse staatuse järgi. Kui tegelikud tulemused on oodatavatest kõrgemad, on õpilastel ja õpetajatel põhjust rõõmu tunda – nad on töötanud paremini kui teised sama potentsiaaliga koolid.

Tavavaade PISA tulemustele

PISA oluline eesmärk on võrrelda riike haridustulemuste ja neid tulemusi kujundavate muutujate järgi. PISA tulemuste kohaselt on Eesti haridus Euroopa ja ka maailma riikide võrdluses väga hea (tabel 1). Me usume, et hariduse nii hea tase on saavutatud õpetajate, haridusjuhtide, kodude pingsa tööga.

PISA tulemus on seotud riigi arenguga

Koolide edetabeli koostamisel on informatiivne arvestada ka seda, millistest kodudest õpilased selles koolis valdavalt õpivad. Analoogiliselt on riikide haridussüsteemide efektiivsuse hindamisel huvitav arvestada, millistes majanduslikes ja üldkultuurilistes tingimustes kool riigis töötab. Need tingimused erinevad riigiti. Kui koolil on rohkem vahendeid ja ühiskonna väärtushinnangud ning inimeste käitumine toetavad haridust, on selles riigis oodata ka kõrgemaid PISA tulemusi.

Riikide majandusliku ja üldkultuurilise arengu summaarne näitaja on inimarengu indeks iga maa kohta. See arvutatakse kolme näitaja põhjal: elustandard, tervis ja haritus. Elustandardi indikaatorina kasutati sisemajanduse kogutoodangut (SKT) ühe inimese kohta (ostujõudu arvestades). Tervisetegurina kasutati keskmist oodatavat eluiga. Harituse näitaja oli kirjaoskajate täiskasvanute protsent ja eri tasemel õppijate osakaal. Kui inimarengu indeks on kõrge, on ka PISA tulemused üldjuhul head, madala inimarenguga riikides on PISA tulemused madalad.

Nende näitajate roll hariduse kvaliteedi kujundamisel on mõistetav ja mõju on ilmselt vastastikune. Suurema sisemajanduse kogutoodanguga riikides on võimalik haridusele eraldada rohkem raha õpetajate palkadeks, õppevahenditeks jne. Teisalt panustavad paremate oskustega inimesed lisandväärtuse tootmisse. Keskmine oodatav eluiga peegeldab inimeste töövõimet ja väärtushinnanguid, mille hulka kuulub ka hariduse väärtustamine. On tõestatud, et kõrgema hariduse ja paremate infotöötlusoskustega inimestel on parem tervis, sellised inimesed hindavad adekvaatsemalt tervisega seotud riske ning omavad suuremat ligipääsu tervist puudutavale infole. PISA tulemus näitab kõigepealt riigi arengutaset ja haridussüsteemi efektiivsust.

Teine vaade PISA tulemustele

Inimarengu ja PISA tulemuste tugeva seose põhjal saab inimarengu indeksi järgi prognoosida, milline võiks olla PISA oodatav tulemus ühel või teisel maal. Inimarengu keskmise tasemega seatakse vastavusse PISA keskmine tulemus ja kõrgema inimarenguga maadele prognoositakse kõrgemat oodatavat tulemust. Oodatavad tulemused ei lange aga täpselt kokku tegelike tulemustega, sest igal maal on oma eripära. Nende eripärade tõttu on tulemus mõnes riigis oodatavast parem ja teises riigis kehvem.

Tabelis 2 on riigid, mille tegelik tulemus ületas kõige rohkem oodatavat tulemust. Ületamist on väljendatud PISA punktides. Näiteks Eesti puhul prognoosisin inimarengu järgi funktsionaalse lugemisoskuse tasemeks 458 punkti, tegelikult oli 501, niisiis ületab meie laste funktsionaalne lugemisoskus 43 punkti võrra prognoositu.

Miks ühes või teises riigis ületas tegelik tulemus oodatud tulemuse või jäi sellest madalamaks, selle kohta saame esitada vaid ekspertarvamusi. Ja ilmselt erinevad need võimalikud põhjused riigiti.

Kuna inimarengu indeks võtab arvesse riigi üldise arengu, siis võime lihtsustatult väita, et Eesti haridussüsteemi efektiivsus on nende arvutuste kohaselt maailma edetabelis kolmandal kohal loodusteaduslikus kirjaoskuses ja kuuendal kohal funktsionaalses lugemises ning matemaatikas. Eesti haridussüsteem annab lisand­väärtuse, mis on suurem kui PISA testis osalenud Euroopa riikides, välja arvatud Liechtenstein, matemaatilises kirjaoskuses. Eesti õpetajad teevad väga head tööd!

Tabelis on praegu riigid, milles kooli panus on suurim. Teiste riikide koolide panus on väiksem ja osal negatiivne. Näiteks Eestiga enam-vähem sama inimarenguga riikidest on kooli panus funktsionaalse lugemisoskuse arengusse Ungaris 28, Leedus 10, Tšiilis 12 ja Argentiinas 64 punkti.

Kokkuvõte

Üldlevinud on riikide võrdlemine PISA tulemuste järgi. Kas see on piisav? Kuna inimareng näib olevat PISA tulemuse tugev mõjutegur, ei piisa haridussüsteemi hindamiseks PISA lõpptulemusest.

Lõpptulemuste võrdlemine on nagu võidujooks, kus mõne riigi õpetajatel ja õpilastel tuleb läbida 100 meetrit, teiste riikide õpilastel 120 meetrit jne. Eesti on selles võidujooksus oma inimarenguga keskmisel stardipositsioonil, aga ikkagi võrdleme end nendega, kellel on sootuks parem stardipositsioon. Näiteks Soomel on inimareng kõrgem kui Eestis ja see võib tõsta Soome PISA tulemust funktsionaalses lugemisoskuses meiega võrreldes 50 punkti võrra. Soome koolide panus funktsionaalsesse lugemisoskusesse oli 28 punkti meie 43-ga võrreldes.

Erinev inimareng seab riikide haridussüsteemid eri lähteasendisse. Lähteasendit arvestades saame tulemused, millest osa on tabelis 2. Ilmselt peaks vaatama ka neid andmeid lisaks PISA üldtulemustele.

Inimarengu ja haridustaseme tugevast seosest tuleneb, et üksnes haridussüsteemi arendamisest ei piisa, et oskuste taset tõsta. Edendada tuleb elu kõiki valdkondi: arendada tootmist, soodustada tervislikke eluviise, toetada õpinguid kõigil haridusastmetel, vähendada korruptsiooni jne. Selles ühiskonna üldises arendamises võiks koolile kuuluda oluline roll. Ei piisa sellest, et koolis mõeldakse vaid õpilaste headele ainetulemustele. Head õpetajad valmistavad õpilasi ette elu arendamiseks kõikides valdkondades ja löövad ka ise selles töös kaasa.

Esitatud arutlused on esialgsed selles mõttes, et me ei tea täpselt, mis siis ikkagi riikide koolisüsteemi erilise panuse tekitab. Hindan seda eripära eelkõige meie õpetajate väga tubli tööna. Aga ka siis, kui me selle eripära algete üle arutleme, jääb tõsiasjaks, et meie haridussüsteem on tunduvalt efektiivsem, kui võiks meie riigi inimarengu põhjal arvata. Eestimaa õpetajate ja koolide panus PISA tulemustesse on tõepoolest maailma tipus.


2 kommentaari teemale “Teine vaade PISA edetabelile”

  1. õpetaja ütleb:

    Kahjuks on põhjust arvata, et praegusi arenguid (kõrghariduses) silmas pidades pole see Eesti kooli panus lähitulevikus enam nii suur ning prognoosin, et Eesti koht seas PISAS langeb- kahjuks. Praegu on koolides veel palju n.ö. pühendunud, “vana kooli” õpetajaid, noori tuleb vähe ning paljudel pole ju vastavat haridustki. Kahjuks õpetaja panust ning tööd alahinnatakse endiselt ning inimesed ei jaksa enam lihtsalt entusiasmist töötada- noorem põlvkond seda pole nõus tegemagi. Ja kurb on kõrvalt vaadata vildakaid otsuseid, mida pidevalt ning jõupoliitikaga tehakse ilma, et mingit vatutust tunnetetaks või kantaks.

  2. Karin ütleb:

    Hea lugeda positiivset artiklit. Enesetunne paraneb veidikenegi. Samas pole PISA tulemuste järgi koolide pingeridadesse seadmine hea mõte. PISA teste teeb suhteliselt väike osa kõikidest koolidest (juhuslik valik) ja igal aastakäigul on väga erinevad võimekuse näitajad, mis sõltuvad paljudest teguritest, mida on ka selles artiklis nimetatud. Pingeridade avalikustamise eesmärgid jääksid selgusetuks, nende tõlgendamine nõuab palju eelteadmisi/kompetentsust.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!