Archimedes

Ükski kool ei tohi maha jääda

18. okt. 2013 Raivo Juurak - 1 Kommentaar

10. oktoobril esines meie riigikogu konverentsikeskuses ettekandega Soome haridus- ja kultuuriminister Krista Kiuru.

Ettekande esimeses pooles selgitas minister Kiuru Soome haridusedu tagamaid, teises peatus probleemidel, millega Soomes hariduses praegu tegeldakse.

Mis on taganud Soomele edu?

PISA uuringutes on Soome olnud nii hea eelkõige põhjusel, et võrreldes teiste maadega on Soomes väga vähe nõrkade tulemustega õpilasi, märkis minister Kiuru. Ta lisas, et see ei tähenda, nagu tegeldaks ainult nõrkade õpilaste toetamisega. Needsamad PISA uuringud näitavad, et Soomes on ka tipptasemel õpilasi palju, isegi rohkem kui näiteks eliitkoolide süsteemiga maades. Samas iseloomustab Soome süsteemi kõige rohkem tõsiasi, et lootusi pannakse ka natukene nõrgematele lastele, sest nendegi hulgast võib tulla uus Sibelius, Mika Häkkinen, Teemu Selänne või peaminister. Õigus haridusele on iga inimese põhiõigus ning heast haridusest sõltuvad majanduse efektiivsus ja inimeste heaolu, lisas Kiuru.

Soomes väideldakse praegu alushariduse teemal. Parlamendi opositsioon leiab, et koolieelne kasvatus peaks toimuma peamiselt kodus. Minister Kiuru ei väitnud, et see oleks halb mõte, kuid leidis, et üldine koolieelne kasvatus aitab haridusliku võrdsuse põhimõtet edasi viia.

PISA heade tulemuste taga on õpetajate kõrge professionaalne tase. Seda Soomes teatakse, kuid siiski tullakse aeg-ajalt välja arvamusega, et näiteks põhikooliõpetajale piisab täiesti bakalaureusekraadist. Minister Kiuru kinnitas, et tema haridusministrina jääb lõpuni kindlaks – ka põhikooliõpetajad peavad olema magistrikraadiga tipptegijad.

Soome usaldab oma tipptegijatest õpetajaid sedavõrd, et nende taset iga nelja-viie aasta tagant ei kontrollita, sest tipptegija arendab oma oskusi ise kogu aeg, rõhutas Kiuru. Usaldus õpetaja ja ka õpilase vastu on nii suur, et Soomes üleriigilisi eksameid ja teste ei tehta, isegi üheksanda klassi lõpus mitte. Ainsad eksamid on kogu kooli vältel gümnaasiumi lõpueksamid.

Soome kooli edu üheks tagatiseks pidas Kiuru integreeritud õpperühmi. Tugevamaid õpilasi ei õpetata eraldi klassides ega koolides, vaid teistega koos. Sellise otsuse võttis Soome parlament vastu 1968. aastal ja PISA tulemused on näidanud, et niisugune praktika on märgatavalt parandanud nõrgemate õpilaste tulemusi. Sama on kinnitanud Poola kogemus. Pärast liikumist Soome mudeli suunas on hakanud Poola õpilased saavutama PISA uuringutes järjest paremaid tulemusi. Samal ajal on halvenenud olukord Rootsis, kus on mindud vastupidist teed: on asutatud palju erakoole, mis on toonud kaasa koolide kasvava kihistumise.

Hea haridus teeb rikkaks, toonitas minister Kiuru. Uurimustest on selgunud, et kõrgharidusega Soome mees teenib madalama haridusega mehest oma elu jooksul miljon eurot, naine aga 700 000 eurot rohkem. Hea hariduse nimel tasub igaühel pingutada, selgitas Kiuru – hoolimata tõsiasjast, et naise euro on mehe eurost seni veel väiksem.

Mis teeb muret?

Esimese murekohana tõi Kiuru välja, et Soomes pole 110 000 alla 30-aastast käinud gümnaasiumis ega kutsekoolis. Nad on otsustanud juba 16-aastasena õppimisest loobuda ja tööle minna. Aga neil on kolmekordne risk töötuks jääda, hoiatas Kiuru, sest Soome töötutest on 40% just põhiharidusega. Praegustele 16-aastastele tuleb selgeks teha, et nende tööelu on kümne aasta võrra pikem, kui nad lähevad õppima gümnaasiumi või kutsekooli. Kui nad lähevad aga ülikooli, pikeneb nende tööelu isegi 15 aasta võrra, kinnitas Kiuru. Inimesele ja ka ühiskonnale on kasulik pärast põhikooli edasi õppida ja seepärast hakatakse Soomes tähelepanelikult jälgima, et ükski põhikoolilõpetaja ei jääks haridussüsteemist väljapoole, ütles Kiuru.

Teiseks tegi Kiurule muret, et Soome õpilaste ja noorte hariduslik ebavõrdsus on hakanud kasvama. Esimest korda pandi seda tähele pärast 2009. aasta PISA uuringut. Viimane PISA näitas, et Soome 9. klassi õpilaste tase erineb juba kahe ja poole aasta võrra. Kui aga vaadata viit protsenti kõige tugevamaid ja viit kõige nõrgemaid õpilasi, on nende vahe kuni seitse aastat. „Kujutage ette, et need lapsed on teil ühes klassis! Isegi viis aastat vahet oleks liiga palju,” ütles Kiuru.

Olukorra parandamiseks on leitud Soomes 60 miljonit eurot tagamaks, et koolides oleksid piisavalt väiksed klassid. Parempoolse valitsuse ajal oli see summa 30 miljonit, märkis sotsiaaldemokraadist haridusminister.

Minister on mures, et Soomes on hakanud koolide ebavõrdsus suurenema. On tekkinud koole, kus õpivad põhiliselt madala haridustasemega inimeste (töötud, immigrandid jt) lapsed. Mõned koolid on teistest nõrgemad. Samas on teada, et mida vähem on õpilaste ja koolide ebavõrdsust, seda tasuvam on riigi haridussüsteem.

Soomes pole kihistumine koolide süü, sest kõikides koolides õpetavad väga hästi ette valmistatud ja pühendunud õpetajad ning õppekavadki on neis samad. Erineb õpilaste kontingent, märkis minister Kiuru, kes on ka ise ühes taolises koolis õpetanud. Soome haridusministeerium on leidnud 23 miljonit eurot toetamaks taolisi suuremate väljakutsetega koole.

Probleemiks pidas Kiuru ka olukorda, kus kõrgharidusega vanemate lapsed lähevad peaaegu kõik ülikooli, kuid madalama haridustasemega vanemate lastest pääseb sinna vaid 15 protsendi ringis. Minister Kiuru märkis, et tema ise on üks nendest, kelle vanemad ei ole ülikoolis käinud. Ta küsis, kas ei tuleks olukorra parandamiseks hakata õpetama lapsevanemaid. Nimelt on teadlased avastanud, et kui lapse ema on lõpetanud gümnaasiumi, on tema laps matemaatikas tugevam kui lapsed, kelle ema gümnaasiumis käinud ei ole. Kas pakkuda kõigile emadele vähemalt gümnaasiumiharidust, kui soovime, et rohkem noori astuks gümnaasiumi, kutsekooli ja ülikooli? Soomes peab kindlasti praegusest rohkem inimesi ülikooli astuma, toonitas haridusminister Kiuru. Et seda soodustada, lihtsustatakse Soomes ülikooli pääsemise reegleid.

Kõrghariduse kättesaadavuse parandamiseks on Soome väiksemates linnades avatud ülikoolide konsortsiume ja ülikoolikeskusi, ehkki mõne poliitiku meelest peaksid ülikoolid asuma ainult suurtes linnades. Need konsortsiumid on väiksematele linnadele aga palju kasu toonud: töökohti on rohkem, töötuid vähem, majanduskasv kiirem, lisaks elab nendes linnades rohkem kõrgharidusega inimesi.

Lõpetuseks tõi minister Kiuru esile sama mure, mis vaevab Eestitki: PISA uuringu tulemused kinnitavad, et Soome õpilaste arvates ei ole koolis kuigi huvitav. Kui Krista Kiuru sai pool aasta tagasi haridusministriks, pani tema 11-aastane vennapoeg kirja mõned punktid – kooskõlastades neid ka oma klassikaaslastega –, mida koolis tuleks muuta. Ühes punktis nõuti, et matemaatikas saaks mängida matemaatikamänge. Küsimus on seega, kuidas pakkuda õpilastele tänapäevaseid õppimisvõimalusi, nii et õppida oleks huvitav, ütles Soome haridus- ja kultuuriminister Krista Kiuru.

————–

Keda Soome haridus huvitab!

Kuna Krista Kiuru esinemine oli algselt kavandatud riigikogu suurde saali, seal aga resoluutselt ära keelatud, siis oli oodata inimeste elavat huvi Soome ministri ettekande vastu konverentsikeskuses. Paraku olid kohtumisel kohal üksnes sotsiaaldemokraadid.

8_Indrek_SaarIndrek Saar, SDE juhatuse liige, kohtumise üks korraldajaid (pildil): „Ühegi teise erakonna saadikuid peale sotsiaaldemokraatide Soome ministri ettekannet kuulama ja järgnenud arutelule ei tulnud, kuigi lisaks Krista Kiurule pidasid mõtlemapanevad ettekanded ka professor Aaro Toomela ja riigikogu liige Mart Meri. Teiste erakondade esindajad ei tulnud kohale, hoolimata sellest, et Soome ministri ettekande ja järgnenud arutelu ajal riigikogu suures saalis istungit ei olnud ja kõigil oleks olnud väga lihtne tulla sealsamas läheduses asuvasse konverentsikeskusse. Ei mõjunud ka see, et Soome haridusminister Krista Kiuru pidas oma ettekande selges eesti keeles.

Kas Soome haridus lihtsalt ei huvita riigikogusse kuuluvaid erakondi? Või huvitab küll, kuid Soome ministri kutsus külla nende arvates „vale” erakond, sotsiaaldemokraadid?

Meile heideti ette, et laseme Soome ministril sekkuda Eesti siseasjadesse. Tegelikult Soome minister Krista Kiuru lihtsalt selgitas oma ettekandes, tänu millele on Soome saavutanud hariduse alal nii häid tulemusi, nagu seda näitavad nii PISA kui ka PIAAC. Ta peatus ka probleemidel, mis võivad Soome senist haridusedu ohustada. Kui temalt küsiti arvamust Eesti haridusprobleemide kohta, vastas ta, et ei tunne Eesti olukorda piisavalt, et hinnanguid anda.

Mis Krista Kiuru ettekandest kõige rohkem kõlama jäi, oli see, et Soomes aidatakse raskesse olukorda jäänud koolid teistele järele ega jäeta neid saatuse hooleks nagu meil. Vajadusel suurendatakse hätta jäänud kooli eelarvet, leitakse sellele uus juhataja või võetakse midagi muud konstruktiivset ette. Samal ajal lähtutakse Eestis põhimõttest, et nõrgad koolid peavad pika ja valulise kriisi lõpuks lihtsalt välja surema. Kui kujundlikult öelda, siis lähtutakse meil antiikse Sparta põhimõttest, et nõrgana sündinud lapsed tuleb lihtsalt kaljult alla heita. Samas rõhutas Krista Kiuru korduvalt, et igast lapsest tuleb mõelda kui tulevasest riigijuhist või Nokia loojast ning et iga lapse andekus tuleb üles leida ja seda edasi arendada.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ükski kool ei tohi maha jääda”

  1. Anne ütleb:

    Nagu see on olnud juba aastakümneid – Eestis ei väärtustata inimest. Kes on nõrgem, on seda omal süül ja peab ise sellega toime tulema. Soome elanik ei pea ennast selle pärast süüdi tundma, et ta on just selline nagu ta on. Quo vadis, Eesti riik?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!