OPL MANG

Eesti keele õpetamisest ja haridus­elust Riias

29. nov. 2013 Katri Krall Riia eesti põhikooli ja Põhjamaade gümnaasiumi eesti keele õpetaja - 1 Kommentaar

Katri Krall on lõpetanud Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe eesti keele erialal. Ülikooli kõrvalt tekkis tal võimalus hakata õpetama Kohtla-Järve Vahtra põhikooli keelekümblusklassis. Pärast viimase sulgemist õpetas Katri Krall eesti keelt ja kirjandust Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis. Otsus tulla tööle Riia eesti põhikooli sündis üsna ootamatult. Katri nägi ajalehes, et vabanevale ametikohale on välja kuulutatud konkurss, ja otsustas proovida. „Kaotada polnud mul midagi, kuid võita oli terve aasta jagu kogemusi,” ütleb Katri, kes on praeguseks Riias eesti keelt õpetanud kolm kuud.

Väike ja visa Riia eesti põhikool

Üle saja aasta vana Riia eesti kool on olnud mitu korda sulgemisohus, kannatanud rahapuuduse käes ning sattunud vandaalide rünnakute ohvriks. Sellest hoolimata tegutseb ta edasi – Riia eesti põhikool on väike, aga visa! Õpilasedki ütlevad, et koolikollektiiv on nagu üks perekond, ning on hea, et toimetatakse kohas, mis on eemal suurest linnakärast.

Riias on eesti keele õpetamisel pikk traditsioon. Rohkem kui sajand tagasi, 1908. aastal, avati Riia eesti hariduse ja abiandmise seltsi eestvedamisel samanimeline 6-klassiline algkool. Kool muudeti 1922. aastal 4-klassiliseks ja seal käis oma haridusteed sadakond õpilast. Eesti kool suleti pärast Teise maailmasõja puhkemist ning avati uuesti alles 1989. aastal, kui Nõukogude võim näitas nõrgenemise märke.

Taasavatud Riia eesti kool oli 2-klassiline, kuid kasvas järk-järgult üle põhikooliks. 2003/2004. õppeaasta oli kooli jaoks muutuste aeg: hakati tegutsema keskkoolina ning lõpetati tegevus Läti eesti seltsi majas. Kooli uueks koduks sai maja Atgāzene tänaval. Hoone on veidi ajahambast räsitud, kuid asub see-eest looduskaunis kohas. 2011. aastast ei avatud koolis enam keskkooliklasse ning jätkati taas põhikoolina.

Tänavu õpib koolis 173 õpilast, kellest umbes kolmandik on eesti juurtega. Samuti on Maarjamaalt pärit, kuid Lätis kanda kinnitanud kooli direktor Urve Aivare, algklassiõpetaja ja õppealajuhataja Aiva Plauča ning algklassi- ja kunstiõpetuse õpetaja Ivika Keisele. Kokku õpetab Riia eesti põhikoolis 21 õpetajat, kellest enamikule ei ole see ainuke kool, kus tööd teha. Sarnaselt Eesti õpetajatega töötatakse mitmes õppeasutuses, et vajalik koormus täis saada.

Riia eesti põhikool tegutseb Läti riikliku õppekava alusel. Seega on suur osa tunde läti keeles. Need õpilased, kes algklassides õpetaja Aiva või Ivika käe alt läbi käivad, võivad siiski kindlad olla, et eesti keelt õpivad ja kuulevad nad lubatust killukese rohkem.

1.–6. klassini on kolm eesti keele tundi nädalas, 7.–9. klassi õpilastel on üks keeletund lisaks. Mina õpetan eesti keelt 5.–7. ning 9. klassile, 8. klassile annab tunde Urve Aivare. Põhiõppematerjalina kasutame Eesti vene õppekeelega koolile mõeldud õpikuid ja töövihikuid. Nende soetamisel on võimaluste piires abiks Eesti haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Instituut. Tuleb siiski möönda, et õpikutekste on õpilastel nii mõnigi kord raske mõista. Neil puhkudel on õpetamisel abiks mitmesugune lisamaterjal ning elav fantaasia.

Kuna mina läti keelt ei valda, valitseb mõnikord tunnis täielik keelte paabel: lisaks kehakeelele võtame appi inglise ja vene keele, et „sotid selgeks saada”. Õpilasedki on tunnis heatahtlikult itsitanud, kuidas neil tuleb korraga kasutada nii mitut keelt. Ei pääse ka keeleapsudeta. Kord rääkisime 9. klassiga õpetaja isikuomadustest, kui tuli ette sõna „range”, mille tähendust õpilased ei teadnud. Olin selle lätikeelset vastet varem sõnaraamatust vaadanud ning ütlesin tõsisel ilmel, et õpetaja on strings. Tekkinud naerupahvakut oli üsna raske vaigistada. Selgus, et mälu vedas mind tõlkimisel alt („range” on läti keeles stingrs) ning see, et õpetaja on stringid, tegi noortele kõvasti nalja. Minul jäi üle vaid loota, et omadussõna „range” tähendus on neil pikaks ajaks meeles.

Võimaluste piires pakub Riia eesti põhikool õpilastele huviringe. Pärast tunde on võimalik osa võtta näiteks inglise keele, kunsti- ja rahvatantsuringi ning laulukoori tööst. Kui kooli eelarves jätkub raha, on tunniplaanis ka valikained, mis on õpilasele vabatahtlikud. Õpilaste auks ja kiituseks tuleb öelda, et alternatiivtundides käib korrapäraselt terve klass ning õppetöösse suhtutakse täie tõsidusega.

—-

Kolm vaprat Riia Põhjamaade gümnaasiumis

Põhjamaade gümnaasium avati 1991. aastal. Kooli eesmärk on lisaks üldlevinud võõrkeeltele, s.o inglise, saksa, prantsuse ja vene keelele õpetada süvendatult ka Põhjamaade keeli. Praegu on koolis võimalik õppida eesti, soome, rootsi, norra ja taani keelt. Kooli õppealajuhataja sõnul tunnevad noored kõige rohkem huvi taani keele vastu. Kuna osa lätlasi jätkab haridusteed Taani ülikoolides, kulub keeleoskus neile marjaks ära.

Eesti keelt õpetatakse koolis teist aastat ning nädalas on viis eesti keele tundi ja üks konsultatsioon. Praegu õpib Põhjamaade gümnaasiumis eesti keelt kolm tütarlast. Pärisin kord oma kolmelt vapralt (nii ma neid mõttes kutsun), miks nad just eesti keele kasuks otsustasid.

Pärast hetkelist vaikust ütles Sabīne, et soovis alguses õppida eesti keelt, sest nii on tal tulevikus kergem soome keelt õppida. Valērija sõnas, et tema tahab eesti keele kandja olla, kuna selle kõnelejaid ei ole maailmas kuigi palju. Diānal tekkis soov eesti keelt õppida, kui kuulis, et õpetajaks on eestlane, kes oskab väga hästi läti keelt. Vahemärkusena olgu öeldud, et eelmisel õppeaastal õpetas Urve Aivare seal eesti keelt.

Kõige raskemaks pidasid tüdrukud eesti keele juures pöördelõppe. Samuti tundub neile, et lisaks kiirele kõnele räägivad eestlased ühtmoodi, kuid kirjutavad hoopis teisiti. Ükskord jäi Diāna pärast tundi klassi ja ütles: „Teate, õpetaja, aga ma nägin kord und, kus ma rääkisin eesti keeles.” Seda oli südantsoojendav kuulda.

—-

Õpetaja Läti koolis

Kui ma augusti lõpus Riiga saabusin ja oma tulevaste töökohtadega tutvust tegin, ei olnud üldse kindel, kas ja millise koormusega ma õpetada saan. Lätis on kindel nõue: õpetajal peab olema pedagoogiline haridus. Minu filoloogipaberid ja pisuke töökogemus olid siinse haridussüsteemi silmis teisejärgulised.

Septembri keskpaigas sain Läti haridus- ja teadusministeeriumilt vedamisi loa siin aastakese õpetada. Juhul kui soovin kauemaks jääda, tuleb mul Eestis läbida õpetajakoolitus. Kooli direktor Urve Aivare nimetab sellist suhtumist tohutuks bürokraatiaks ning juuksekarva lõhki ajamiseks. Ühest küljest on küll arusaadav, et iga inimest ei saa klassi ette lubada. Teisalt jääb mõistetamatuks, miks ei võiks oma ala asjatundjad, kel pedagoogilist haridust pole, oma teadmisi edasi anda, kui neil on selleks vajalikud eeldused ning õpetajavaist.

Minagi olen veendunud, et heaks õpetajaks saab ainult kogemustega, pelgalt koolipingis seda õppida ei saa. Veelgi olulisem on aga õpetaja oskus aine vastu huvi sütitada ning võime õpilastega ühine keel leida. Arvan, et kui õpetaja usub oma ametisse ja töötab südamega, ei ole hüvad tulemused mägede taga.

Hinded vaid kontrolltöö eest

Lätis hinnatakse õpilasi kümnepallisüsteemis, kus 10 on kõige parem hinne ning 1 siis vastavalt halvim. Esiti võttis selline hindamiskorraldus silme eest kirjuks, kuid inimene, õpetajast rääkimata, harjub kõigega. Hindeid saab panna aga ainult mahukate kontrolltööde eest. Kui nädalas on 3–4 ainetundi, tuleb ühe veerandi jooksul teha sama arv hindelisi töid.

Tunnikontrolle, rühmatöid või muid väiksema kaaluga ülesandeid numbritega ei hinnata. Need tööd kas arvestatakse või mitte. Samuti ei tohi õpilasi jooksvalt hinnata, sest kõigil õpilastel peab hinde saamiseks olema võrdne alus. Kui keegi on tunnis teistest parem ja teeb tublilt tööd, siis hindega teda premeerida ei saa. Hindeid pannakse välja kord poole aasta jooksul ning hoolsust ja käitumist eraldi ei hinnata.

Tasulised konsultatsiooniminutid

Sarnaselt Eestis kasutusel oleva e-kooli või Stuudiumiga on Lätis elektrooniline keskkond E-klase. Lisaks tavapärasele tundide sissekandmise, koduste tööde ja puudujate sisestamise lehele on eraldi päevik näiteks selleks, et märkida, kas õpilane on teinud oma koduse töö või mitte. Sarnaselt saab anda tagasisidet õpilase käitumise kohta. Poolaasta lõpus saab tehtud / tegemata jäetud kodutööde arvu ka õppeaine hindamisel abiks võtta. Konsultatsioonid tuleb E-klases samuti kirja panna.

Iga õpetaja konsultatsiooniaeg arvutatakse välja minutilise täpsusega. Näiteks minul on Riia eesti põhikoolis 18 keeletundi nädalas ning selle eest on ette nähtud 46 minutit tasustatud konsultatsiooniaega. Konsultatsioonide sissekandmisel E-klasesse tuleb sinna iga kord märkida ka koormus, minul on see 0,76.

Läti õpetaja saab põhipalka vastavalt tööstaažile:

• kuni viis aastat koolis töötanud õpetaja brutopalk on 384,18 eurot;

• viie- kuni kümneaastase staažiga õpetaja brutopalk on 391,29 eurot;

• rohkem kui kümme aastat töötanud õpetaja brutopalk on 398,40 eurot.

Lisaks põhipalgale saab õpetaja lisatasu klassijuhatamise, tundide ettevalmistamise, tööde parandamise ja konsultatsioonide eest. Ometi ei ole lisatasu suurus kindel summa, vaid sõltub õpetaja töökoormusest ja olemasolevast rahast. Klassijuhataja tasu määrab õpilaste arv klassis.

Netopalk 571 eurot

Toongi siinkohal näite õpetaja keskmise palga kujunemisest. Õpetaja, kel on 22 ainetundi nädalas, kes juhatab 21 õpilasega klassi ning on koolis töötanud 5–10 aastat, saab brutopalka umbes 857 eurot kuus. Kuna Lätis läheb kolmandik maksudeks, kujuneb õpetaja keskmiseks netopalgaks umbes 571 eurot. See summa on naeruväärselt väike, kui võtta arvesse üha kallinevat elatustaset.

Oma rahulolematuse väljendamiseks toimus 24. oktoobril Läti seimi ees haridustöötajate miiting õpetajate palgamäära tõstmiseks. Valitsus on lubanud järgnevast õppeaastast tõsta õpetajate töötasu umbes 21 euro võrra. Haridustöötajad nõuavad, et see summa vähemalt kahekordistataks. Valitsuse väitel ei ole palgatõusuks rohkem raha kusagilt võtta ning tuleb leppida olemasolevaga. Õpetajad on aga ähvardanud tööseisakuga, kui nende soovidele vastu ei tulda.

Minule on siiski jäänud mulje, et osa õpetajaid lööb palgatõusule juba eos käega. Kui kohalikus meedias levisid esimesed kuuldused, et õpetajad hakkavad senisest valjuhäälsemalt oma nõudmisi esitama, uurisin ka oma koolis selle kohta.

Minu üllatuseks kuulsid õpetajad, keda kõnetasin, protestiaktsioonist esimest korda. Päev pärast miitingu toimumist küsisin veel kord ühe õpetaja käest, mida ta ettevõtmisest arvab ning millised on ootused. Vastus oli minu jaoks selgi korral ehmatav. Nimelt ütles õpetaja, et ta ei saa üldse aru, kes sellel miitingul käisid, pealegi pole palgatõusuks nii või naa mingit lootust. Rääkisin siis veidi Eesti õpetajate (julgustavast) kogemusest palgatõusu nõudmisel. Ka selle peale kuulsin ebalevat: „Nojah, võib-olla …” Loodan, et Läti õpetajatel ikkagi jätkub meelekindlust enda eest seista ning valitsus leiab võimaluse rahakotti veidi rohkem avada.

Tasuta vihikud, tasuline lõuna

Eesti alg- ja põhikooliõpilastel on oma lõunanaabritega võrreldes vedanud. Nimelt saavad Läti koolis tasuta süüa ainult 1.–2. klassi õpilased, nende sooja kõhutäie eest hoolitseb riik. Ülejäänud õpilastel tuleb oma lõunasöögi eest ise maksta. Ja mis seal salata, puhvetis müüdavate saiakeste või krõpsude peale raatsivad õpilased tihtilugu rohkem raha kulutada kui korralikule kõhutäiele …

Alates sellest õppeaastast võeti Lätiski vastu seadus, mille kohaselt ei pea ükski õpilane endale töövihikuid ise ostma. Nende soetamise eest vastutab kool. Loo teeb kentsakaks aga tõsiasi, et kui koolil raha ei ole, võivad mõned õppevahendid ka ostmata jääda. Lapsevanematelt ei saa töövihikute ostmist nõuda, seda saab teha ainult kooli nõukogu otsuse korral.

Eesti ja Läti koolisüsteemid võivad ju erineda, kuid õpetajate rõõmud ja mured riigipiire ei tunne. Iga õpetaja tuju tõuseb, kui ta näeb, et tehtud töö vilja kannab. Samuti valutab õpetaja südant, nähes nahavedajaid.

Riia eesti põhikooli tegemistel võib silma peal hoida internetiaadressil eestikoolriias.blogspot.com, kuhu aeg-ajalt mõni postitus potsatab.

Riia eesti põhikooli 6. klass. Tagumises   reas keskel õpetaja Katri Krall. Fotod: erakogu

Riia eesti põhikooli 6. klass. Tagumises reas keskel õpetaja Katri Krall. Fotod: erakogu


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Eesti keele õpetamisest ja haridus­elust Riias”

  1. […] Katri Krall, Õpetajate Leht, 29.11.2013  […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!