21. sajandi õpetaja Laur – müüt või reaalsus?

6. dets. 2013 Margit Timakov Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees - Kommenteeri artiklit

Kuigi kooli peetakse ühiskonnas suhteliselt muutumatuks, on elu koolis juba muutunud ja muutub veelgi. Nädal tagasi peetud Eesti õpetajate liidu, Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse ja Tallinna haridusameti 21. sajandi õpetaja konverentsil joonistus välja selge pilt, miks see nii on, milliseid küsimusi see tõstatab ja kuidas on võimalik muutustega sammu pidada.

Konverentsi peaesineja, Soome eduloo üks arhitekte Pasi Sahlberg võrdles teatud koolireforme kiiresti leviva viirusega, sest mitte kõik muutused ei vii paremuse suunas. Ta hoiatas, et standardiseeritud testimise ja hindamise tuhinas ei tohi unustada olulisimat – et iga õpilane on eriline. Võistluslikkus, mis turumajanduses end ehk õigustabki, ei õigusta end hariduses. Selle asemel on vaja suuremat koostööoskust. Kuigi koostöö ei sünni iseenesest ja võib alguses olla päris valuline protsess erinevaid isiksusi koondavas õppivas organisatsioonis, oli koolide näidete põhjal meeldiv tõdeda, et meil tehakse koostööd. Kuid mitte alati. „Meil on ju võimalik olla kas koos mängiv või koos hädaldav meeskond”, ütles Tartu Kivilinna gümnaasiumi juht Karin Lukk. Muutustele võibki läheneda kas kurtes või loovalt – illustreeriv näide ajakirjandusest (Priit Hõbemägi), kus muutunud ootused tingisid füüsilise keskkonna muutmise toimetustes selleks, et paremini toime tulla. See on eeskuju, mis paneb ka koolis (piltlikult) seinu maha võtma.

Avatud õpikeskkond

Muutuvas maailmas õpitakse kõikjal – kool ja klassiruum ei saa enam suletuna püsida. Õpilased, kes käivad maailmas palju ringi, otsivad ja loevad hulganisti põnevat internetiavarustes, vajavad võimalust oma teadmisi katsetada, rakendada ja uut luua. Mart Laanpere avatud õpiruumide näited ning mõte, et tänane õppematerjal võiks tekkida õpetajate-õpilaste koostöös, julgustab suruma end läbi sellest piiravast klaaslaest, mis meid kinni hoiab ja edasi liikumast takistab. Oleme oma mõtlemises liiga kinni õppeainete piirides ja traditsioonilises hindamises, õpikutes ja harjumuspärases keskkonnas. Sellest väljamurdmiseks tuleb aga teha midagi teisiti ja mõnikord ei luba seda mugavustsoon, kuhu me kinni jäänud oleme. Konverentsil kuuldu (nt Ingrid Maadvere näide) andis aga kinnitust, et on õpetajaid, kes näevad tervikut ning teevad oma tööd innustunult. Õpikeskkonna avamine ei ole nii hirmutav juba ainuüksi seetõttu, et õpilased on selleks valmis.

Muutunud õpilane

Tänased õpilased vajavad homses maailmas oskusi, mis on enamat kui kergelt ununevad või kiirelt muutuvad faktid. Õpilased peavad juhendaja käe all arendama oma info otsimise ja töötlemise oskust, nad peavad selles muutuvas maailmas hakkama saama. Kristi Vinter võrdles oma esitluses tänapäeva lapsi ja noori vanema põlvkonnaga. Millal saab traditsioonist takistus – sellele küsimusele ei ole kerge vastata, kuid kui peame meeles, milleks me kooli peame, siis mõistame, et õppijal on vaja aidata sulanduda tänapäeva, mitte eilsesse maailma. Tänapäeva noortel on vaja üha rohkem kriitiliselt mõelda, osata probleeme lahendada, suhelda ja koostööd teha. Kas nad ei peaks seda harjutama tänapäevases koolis 21. sajandi õpetaja juhendamisel?

Tänapäeva õpetaja Laur

Igaüks peab endalt küsima, millised on Eesti koolis need väärtused, mida tuleb hoida, ja millest peame vabanema, et mitte ajale jalgu jääda. Õpetaja Laur töötab ka täna meie koolis – ta on teadlik maailmas toimuvast ja oskab seda kriitiliselt hinnata. Ta teab häid näiteid meilt ja mujalt ning kasutab neid oma koolis õpikeskkonna muutmiseks. Ta on meelestatud koostööle, ei raiska oma energiat hädaldamisele, vaid otsib koos teistega lahendusi, leiab ning rakendab neid. Ta kaasab õpilased õpiprotsessi, ja lapsed õpivad. Nad tahavad õppida, sest on kaasatud, nad saavad ise luua. Ja kooli lõpetades on nad enesekindlad, sest on leidnud oma tugevused. Klassiruumis koos olles on nad õppinud suhtlema ja arvestama ka endast erinevatega.

Õpetaja Laur teab, et Eestis on teisigi temasuguseid, ja see annab talle julgust ning jõudu murda iganenud ning õpiteele jäävaid seinu, hoides alles toimivad lahendused.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!