Hoolsalt vaetud päikesesõnad

21. dets. 2013 Mari Klein - Kommenteeri artiklit

Lõpule on jõudnud üks tohutu töö. Eesti keeles ilmus pühade eel esmakordselt pärsia klassikalise luuletaja ja sufi müstiku Rumi (1207–1273) loomingu kogu.

Kuigi kogu pealkiri on „Päikese­sõnad”, näitab Rumi väärtust (ja tuntust) see, et kogu kaanel ei olegi pealkirja, vaid ainult autori nimi. Samuti tasub erilist tähelepanu pöörata tõsiasjale, et Doris Karevat pole selle raamatu puhul nimetatud lihtsaks tõlkijaks, vaid valijaks ja vahendajaks.

Kogu kirjastajad andsid salamisi teada, et nende tekstide kallal on meie esiluuletaja töötanud viimased 20 aastat. Kakskümmend aastat!? Kas kujutate ette. Seda on kauem, kui me keegi oleme koolis käinud. Kauem, kui enamik praegusi õpilasi (ja arvatavasti nii mõnigi õpetaja) on ilmas elanud.

Kuigi, mis on kakskümmend aastat 800 aasta taguste igavikuliste mõtete kontekstis, aga siiski – kui midagi nii väärtuslikku on saanud laagerduda nii kaua, saab tulemus olla just nii hõrk ja sügav, nagu see on.

Luule kõnetab igaüht kahtlemata isemoodi. Aga usutavasti kõnetavad praegusel perioodil peale minu veel teisigi just need sõnad Rumi kogust:

„Valgus, mis tarkade jaoks on elu,

pimestab nõrkade silmad.

Tuli, mis sulatab raua, ei sobi

ahjuõuntele; nemad vajavad

hellemat soojust.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!