Õpetajate Leht

Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb?

6. dets. 2013 Mati Heidmets Tallinna Ülikool - 1 Kommentaar

Kui paar aastat tagasi hakkas ringlema idee teha eestikeelne haridusteaduste ajakiri, olin veidi kõhklev. Põhjuseks kaks igihaljast küsimust: kes kirjutab, kes loeb?

Nüüd on Eesti Haridus­teaduste Ajakirja esimene number ilmunud. Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli koostöös väljaantava ja avatud platvormil (Open Journal Systems) ilmuva elektroonilise ajakirja eesmärgiks on seatud „kindlustada eestikeelse haridusteaduse kestvus, arendada omakeelset erialaterminoloogiat ning toetada kõrgetasemelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti pedagoogikateadlaste järelkasvu”. Ajakiri ilmub kaks korda aastas.

Peale esimese numbri lugemist võib autorite teemal kõhklused maha kanda. Ajakiri pakub heal tasemel teadusartikleid, mille sisu ja mõtte­viisi peegeldavad Eesti haridusteaduse praegust seisu. Esimene number on pühendatud õpetajale, käsitletakse õpetaja professionaalsust ja selle kujunemist, õpetaja õpetamisarusaamu ja õpikäsitlusi, kogenud ja algaja õpetaja võrdlust. Nagu Eesti haridusteaduses kombeks, domineerib kvalitatiivne vaade, nagu tavaks, on teoreetiline arutlus autoritele selgelt hingelähedasem kui empiiriline analüüs. Mis ei ole hea ega halb, vaid lihtsalt eripära.

Loodetavasti saavad hajutatud ka kõhklused lugeja teemal, selles julgeksin toimetajatele teha ka ühe ettepaneku. Et Eesti Haridusteaduste Ajakiri ei jääks pelgalt meie paari­kümne professionaalse haridus­uurija omavaheliseks asjaks, tasub ehk autoreid innustada mõnevõrra rohkem pingutama, kui traditsioonilise teadusartikli formaat eeldab. Esimene pingutus võiks sisaldada tavapärasest detailsemat ja põhjalikumat lahtiseletust selle kohta, miks seda kõike uuritakse, millistele küsimustele autor vastust otsib, miks see on oluline. Teine pingutus võiks paikneda artikli lõpus. Siit peaks lugeja saama tavapärasest selgema pildi selle kohta, mille poolest me nüüd targemad oleme ning kuidas see tarkus võiks ka praktilises hariduselus kajastuda. Loodetavasti aitavad need kaks pingutust kaasa, et ka tegevõpetajad, koolijuhid, haridusametnikud saabuksid EHA püsilugejate hulka. Saabuksid need lugejad, keda liiga akadeemilised küsimuseasetused ning järeldused teemal „tuleb edasi uurida” kipuvad külmaks jätma.

Üks tähelepanek veel. Kasuks tuleksid ühtlustatud nõuded artiklite ülesehitusele. Ajakirja esimeses numbris olevast seitsmest artiklist on kahel juhul artikli viimane osa pealkirjastatud „Järeldused”, kahes artiklis on sama asja nimi „Kokkuvõte”, veel kahes „Arutelu” ning ühes artiklis lausa „Soovitused edasiseks uurimistööks ja uurimuse praktiline väärtus”.

Kokkuvõtteks – siirad õnnitlused EHA tegijatele, kes pole lasknud ennast segada üleüldisest ajapuudusest ega skeptikute kõhklustest. Ja loomulikult on kõik Õpetajate Lehe lugejad oodatud uut ajakirja uurima, leiab selle aadressilt http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb?”

  1. yper ütleb:

    täiesti igav ajakiri,miks raisata raha

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!