Archimedes

Tartus avati ülikooli füüsikahoone

26. aug. 2014 - Kommenteeri artiklit

Esmaspäeval, 25. augustil avas Tartu ülikool (TÜ) Maarjamõisa tehnoloogia-linnakus Ida-Euroopa nüüdisaegseima füüsikahoone Physicum, kus asub regiooni moodsaim materjaliuuringute keskus ning on kõrgetasemelised võimalused nanotehnolooga alasteks uuringuteks. 13 000 ruutmeetri suuruses hoones hakkavad tegutsema Eesti teaduse neli tippkeskust ja 14 füüsikalaborit.

„Teadus ja andekad teadlased aitavad Eestil saada palju suuremaks ja nähtavamaks, kui meie rahvaarv laseb esmapilgul arvata. Tugev teadus aitab Eestil kesta, aitab meil olla targa ja tänapäevase elukorralduse ning majandusega riik, mis on oma pilgu tulevikku suunanud,” ütles president Toomas Hendrik Ilves Physicumi avamisel. „Meie füüsikud on kõrgelt hinnatud ja teevad ülimalt head rahvusvahelist koostööd ning nende säravaid jälgi on ka meie kultuurimaastikul.”

Uus hoone viib ühe katuse alla õppe- ja teadustöö. Tudengitele on loodud õppetööks ja katsete tegemiseks nüüdisaegsed tingimused avarate auditooriumite ning kaheksa õppelabori näol, mis on varustatud kogu vajaliku inventariga praktikumide läbiviimiseks.

„Füüsika instituudis tehtavate materjaliuuringute ülikõrgele tasemele annab muu hulgas kinnitust see, et meie materjaliuuringute keskus valiti ainsa keskusena Baltimaades Euroopa grafeeniprojekti,“ ütles TÜ füüsika instituudi direktor Jaak Kikas.

Kikase sõnul viib majas tehtava füüsikateaduse uuele tasemele ka täienenud laboripark, mille kalleimaks ja uusimaks teadusaparatuuriks on kaks miljonit eurot maksnud läbivalgustav elektronmikroskoop (TEM). Samuti on Physicumi uues hoones materjali sisestruktuuri uurida võimaldav skaneeriv elektronmikroskoop (FIB-SEM) ning füüsikud saavad enda käsutusse ka ISO 5 ja ISO 6 klassi puhasruumid. „Füüsikute jaoks on tolm üks suurimaid vaenlasi,“ selgitas Kikas, viidates tolmuvaba keskkonna vajalikkusele teaduseksperimentide läbiviimisel.

Physicumi katusele tuuakse üle Tähe tänava hoone katusel asetsenud meteoväljak, kus jätkatakse meteoroloogiliste vaatlustega, ning Eesti esimese tudengisatelliidi ESTCube-1 juhtimisantennid.

Majas on kaks suurt konverentsiruumi, mis mahutavad kokku 300 inimest. Auditooriumid on varustatud kõige moodsamate multimeedialahendustega, mis võimaldavad ristkasutust, s.t ühte konverentsi saab paralleelselt pidada ja jälgida mõlemas ruumis.

Füüsikahoone ehitus läks maksma üle 16 miljoni euro, millest 13,5 miljonit kaeti SA Archimedes vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Maja ehitas Astlanda Ehitus OÜ ja arhitektuurse osa projekteeris Kadarik Tüür Arhitektid OÜ (arhitektid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Villem Tomiste, sisearhitekt Kadri Tamme).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!