OPL MANG

Kuidas saada rikkaks VII: Kas õpetaja võib rikkaks saada?

17. okt. 2014 Jaak Roosaare investor - 12 kommentaari

Oleme oma eelmistes lugudes pannud paika nii rikkaks saamise eesmärgi (katta elamiskulud passiivse sissetulekuga) kui ka vaadanud, kuidas rahaasjad kontrolli alla saada. Nüüd on aeg asuda rikkaks saamise plaani ellu viima. Nagu mainitud, on esimene samm 50% klubiga liitumine. Kas see on võimalik ka keskmisel õpetajal ja mida selleks teha?

Tuleval aastal on haridusminister lubanud õpetajate keskmiseks brutopalgaks 1050 eurot. Arvestades 1% tulumaksumäära langust, teeb see kätte veidi vähem kui 836 eurot. 50% klubiga liitumiseks tuleks keskmisel õpetajal seega iga kuu investeerida 418 eurot. Kuidas see raha leida?

Laias laastus on kaks võimalust: kas tuleb vähemaga hakkama saada või lisaraha juurde teenida. Arvestades, et keskmine kättesaadav palk tõuseb uuel aastal võrreldes käesoleva aastaga umbes 73 eurot kuus, võiks esimene samm olla lisaraha suunamine säästudesse. Argument, et kõik läheb poes muudkui kallimaks ja juba praegu on raske hakkama saada, tänases olematu inflatsiooniga keskkonnas ei kehti.

Jääb üle leida kusagilt veel 345 eurot kuus ehk veidi enam kui 11 eurot päevas. Kuidas selline summa säästa? Esmalt tasub kriitilise pilguga üle vaadata harjumused, mis üksnes ei võta raha, vaid mõjuvad halvasti ka tervisele. Näiteks suitsetamine. Või liigne autosõit. Hea mõte on ka iga päeva lõpus rahakotti kogunenud mündid eraldi purki panna. 3−4 eurot päevas on niiviisi kärpides võimalik leida küll. Puudu jääb veel 7 eurot päevas ehk 210 eurot kuus. Kui säästuruumi enam pole, siis ehk on võimalik see raha teenida n-ö haltuurat tehes? Info mõttes, et Õpetajate Leht maksab selle sama artikli eest mulle kätte 53,09 eurot ehk kuuga teenin umbes-täpselt vajaliku summa. Loomulikult ei peaks kõik Eesti õpetajad igal nädalal lehtedesse lugusid vorpima, kuid lisateenistuse võimalusi on teisigi. Näiteks rahateemalist blogi (moneyisyourfriend.eu) pidav inglise keele õpetaja Kristi Saare teeb lisaks õpetamisele vahest tõlketöid. On võimalik pakkuda eratunde, abi eksamiteks valmistujale või kas või pikal suvevaheajal käia Soomes marju korjamas. Või ehk kirjutada midagi „Matemaatika õhtuõpiku” sarnast? Muidugi on ka võimalik, et võtad eeskuju oma pensionärist emast-isast ja saad veelgi väiksemate kuludega hakkama (keskmine vanaduspension oli 2014. aasta II kvartalis 350 eurot kuus).

Oleme jõudnud olukorda, kus igas kuus on võimalik investeerida 418 eurot ja meie elamiskulud kuus on 400−600 eurot (sõltuvalt lisasissetulekust). Et saavutada esimese taseme rikkus, peaksime kuus teenima vähemalt 400 eurot passiivset sissetulekut ehk 4800 eurot aastas. Selle loomiseks on üks parimaid viise dividendiaktsiad. Alustada võib siit samast Tallinna börsilt.

Nimelt soosib Eesti maksusüsteem passiivselt dividendidesse investeerimist, kuna eraisikute jaoks on laekunud dividendid maksuvabad. Mida vanemaks saad sina, seda vähem jaksad töötada. Mida vanemaks saab aga sinu raha, seda töökamaks ta läheb. Keskmiselt läheb 50% klubis (samal ajal kõik dividendid reinvesteerides) esmase rikkuse saavutamiseks aega 8−15 aastat. Mida rohkem ja järsemaid langusi vahepeal aktsiaturgudel tuleb, seda kiiremini rikkaks saad. Siit hea õppetund kõigile, kes aktsiate langust kardavad – dividendiportfelli ehitavale investorile on börsikrahh parim, mis juhtuda saab. 2009. aastal oli võimalik soetada dividendiaktsiaid mitu korda odavamalt kui täna. Näiteks 2008. aastal Tallinna Vee aktsiasse investeeriv 50% klubi liige oleks tänaseks juba rahaliselt vaba – pensionisamba oleks võinud endale luua kõigest kuue aastaga. Nii, et loodame, et suured rahutused ja krahhid aktsiaturgudel on veel ees.

Sammud dividendiaktsiatega rikkaks saamisel:

• Kuluta vähem, kui teenid, ja investeeri ülejääk regulaarselt Tallinna börsi dividendiaktsiatesse, näiteks iga kahe kuu tagant.

• Valik on väike – ja alustavale investorile on see hea. Laias laastus on Tallinna börsil 4−7 dividendifirmat – kõige stabiilsemad nendest on Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus ja Harju Elekter. Väikeste mööndustega võiks investeerida ka Olympicu, Tallinki ja Silvano Fashion Groupi aktsiatesse.

• Igal hiliskevadel laekub sinu kontole ettevõtetelt dividend – osta selle eest uusi aktsiaid. Ideaalis võiks sul portfellis olla vähemalt 4−5 ettevõtte aktsiaid.

• Kui oled rahalise vabaduse saavutanud, võid ka dividendid jagada kaheks: 50% investeeri uutesse aktsiatesse ja 50% eest osta näiteks puhkusereis.

Eespool mainitud Kristi Saare on veidi enam kui kahe aastaga suutnud luua endale passiivse sissetuleku, mis katab ära ühe kuu õpetaja palga. Lisaks dividendiaktsiatele investeerib ta ka ühisrahastuse abil väikelaenudesse ja kinnisvarasse. Nendest aga räägime järgmisel korral.


12 kommentaari teemale “Kuidas saada rikkaks VII: Kas õpetaja võib rikkaks saada?”

  1. Tartu õpetaja ütleb:

    Lugesin mitu korda läbi, et aru saada, kas on tegemist irooniaga. Aga tundub, et autor mõtleb seda kõik tõsiselt. Milline mõnitamine õpetajate kulul!
    1. Statistika võib ju näidata, et õpetajate keskmine brutopalk on varsti 1050 EUR kuus. AGA: Reaalselt teenivad min kolleegid täiskoormusepuhul pigem 800-880 EUR kuus. Järgneva aasta alammäär saab olema 880 EUR (bruto), ja nii palju kõige suurem osa õpetajatest saabki!
    2. Perele on praegune õpetajapalk väga väike. Kuidas veel säästa?
    Nii et: Ebaõnnestunud artikkel. Tundub, et autor ei tea õpetaja elust eriti midagi.

    • Even ütleb:

      Kas lugupeetud Tartu õpetaja on ainuke, kes leibkonnas tulu teenib?
      Kui mitte, siis peaks ju suutma ühtteist kõrvale panna.

      Nagu artiklis viidatud, siis Kristi suudab investeerida ja julgustab ka teisi õpetajaid seda tegema.

      Kui ise ennast aidata ei taha, siis võibki halama jääda ja teisi süüdistada.

      Enne, kui mind süüdistama asute. Teenin isiklikult alla keskmise Eesti. Elukaaslane ei teeni pooltki keskmisest. Suudame säästa ja investeerida 20-25% oma sissetulekust. Läheb võibolla aastaid 10, kui minimaalsed kulud saab passiivse rahavooga katta. Kas õpetajad on tõesti meist kehvemad?

  2. Jaak ütleb:

    Ei plaaninud lugu küll kuidagi mõnitavas toonis, väga vabandan kui selline mulje jäi. Ma pole vaidlustanud fakti, et õpetaja palk on väike ja säästa on raske. Aga ilmselt oleks olnud üsna mõttetu kirjutada järjekordne lugu, et õpetajatel on palk väike. Seda teame niigi. Samas kasvades üles pedagoogide peres, väidan, et õpetajal on keskmisest liinitöötajast lihtsam – puhkus on pikem ja ka lisatulusid ehk kergem välja mõelda.

    Ehk siis, artikli eesmärk ei olnud väita, et õpetajal peaks olema kuidagi eriti kerge säästa või rikkaks saada, vaid pigem seda, et KUIDAS seda suure tahtmise korral ette võiks võtta.

    • Tartu õpetaja ütleb:

      Selge. Saan Teist aru ja usun, et Te tahate head. Aga kas meil on ikka veel see aeg, et õpetaja lepitagu oma väikese palgaga ja mingu puhkuse ajal marju koorjama? Kas see on tõesti meie ühiskonna areng?

      • Birgit ütleb:

        Mina pole küll õpetaja. Aga marju korjata metsast on vägagi nauditav tegevus. Teen seda aastaid oma põhitöö kõrvalt olen 700 EUR kuus mustikate eest teeninud. Seal juures ei käinud ma metsas päevad läbi vaid üle päeva 10 liitrit 3 tunniga 🙂 Sel aastal oli muidugi kasin saak. Aga on nii palju võimalusi lisa raha teenida! Ma nüristuks ära. Kui teeniksin raha ainult ühte tegevust tehes!

      • Janar ütleb:

        hmm…nii nagu mainiti, et enda asi nagu, kas ei või ja. Investeerimise kui sellise mõtteviisi eesmärk ju seisnebki selles, et elan praegu alla oma võimete ja hiljem kasutan seda millest hoidusin, nii et marjade korjamine mõni suvi pole ju paha mõte, kui see aitab eesmärki saavutada või nii

      • Tallinna õpetaja ütleb:

        Õpetaja palk ei ole nii väike, et sellest ära elada ei saa ja on võimalik isegi säästa. Kuid samas on õpetaja palk tänasel päeval parajsti nii väike, et isiksused ja targad inimesed mujale tööle lähevad. Tartu õpetaja annab siin oma tekstiga hea näite sellest, millised inimesed õpetajaks sattuda ei tohi, aga kuna paremat võtta pole, siis peab leppima sellisega.

  3. Õpetaja poeg ütleb:

    Tere. Huvitav artikkel. Natukene arusaamatuks jäi see arutluskäik, kuidas 50% klubi liige oleks 2008.aastal investeerides juba rahaliselt vaba. Paluks mingi konkreetne näida. Tänud.

    • Jaak ütleb:

      Siia ei saa tabelit hästi kopeerida, aga mängi excelis läbi. Lihtsuse mõttes olukord, kus inimene saab kätte 1000 eurot kuus ja investeerib sellest poole (ehk kulud on 500 eur). Seega aastas investeerib 6000 eurot ja kulutab elamiseks samuti 6000 eurot. Kui dividendide eest uusi aktsiaid osta, siis on olukord järgmine:

      AASTA SÄÄST SÄÄSTUDE EEST AKTSIAID DIV EEST AKTSIAID AKTSIAID KOKKU

      2008 6000 496 33 529
      2009 6000 732 112 1373
      2010 6000 652 352 2377
      2011 6000 784 331 3492
      2012 6000 857 522 4871
      2013 6000 1188 522 6581
      2014 6000 458 484 7522

      Ehk siis praeguseks hetkeks oleks Sul 7522 aktsiat, mis samasuguse dividendiga nagu 2014 (0,90 eur) annavad Sulle 2015. kevadel tulu 6770 eurot ehk veidi rohkem kui 500 eurot kuus ehk oledki saavutanud esimese astme rikkuse.

      • Jaak ütleb:

        Vabandused, tabelis oli viga sees – panen õige nüüd siia:
        2008 6000 496 33 529
        2009 6000 732 112 1373
        2010 6000 652 352 2377
        2011 6000 784 331 3492
        2012 6000 857 522 4871
        2013 6000 594 471 5936
        2014 6000 458 439 6833

        Ehk siis 6833 aktsiat ja dividend 6150 eurot.

  4. Triinu ütleb:

    aga kus on garantii,et ma oma aktsiatesse pandud raha(ise samal ajal väga kasinalt elades,kuna pool palka koguaeg ära annan)ikka mingi 7-10-15 aasta pärats tagasi hakkan saama?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!