Riigikaitse- ja kodanikuõpetus piirilinnas Narvas
Narva Vanalinna riigikoolis on õpetatud kaks aastat riigikaitseõpetust ja kolm aastat sisekaitse erialasid.
Tulemused on olnud head: vilistlased on huvitatud edasiõppimisest Tartu kõrgemas sõjakoolis ja neid juba õpib sisekaitseakadeemias. Seejuures peab Narva Vanalinna kool end eelkõige humanitaarkooliks. Kuidas jõudis Narva Vanalinna riigikool riigikaitseõpetuseni, seda meenutavad kooli direktor Tatjana Stepanova, õppealajuhataja Aleksandra Kuzmina ja riigikaitseõpetuse õpetaja Anton Pratkunas.
Kuidas kõik algas?
Tatjana Stepanova: Kaks ja pool aastat tagasi kutsus kaitseministeerium meid Rakveres koolijuhtkondade seminarile, kus tutvustati riigikaitseõpetust. Otsustasime õppealajuhatajaga osa võtta, et uurida, kas see meie koolile sobib. Mõnes Narva koolis pakuti siis juba riigikaitseõpetuse valikkursust.
Aleksandra Kuzmina: Rakverest naasnud, vestlesime õpilastega, tegime küsitluse ja selgus, et huvi riigikaitseõpetuse vastu oli olemas. Rääkisime kaitseministeeriumile, et meil on vaja riigikaitseõpetajat.
Anton Pratkunas: Jah, ühel riigikaitseõpetajate seminaril küsis kaitseministeeriumi esindaja, kas ma ei sooviks õpetada Narva Vanalinna riigikoolis. Võtsingi kooliga ühendust. Olin selleks ajaks õpetanud kolm aastat riigikaitseõpetust Narva Pähklimäe gümnaasiumis.
TS: Meie kooli tuli pikk sihvakas noormees, munder seljas, jättis 10. ja 11. klassi õpilastele väga esindusliku mulje. Rääkis neile riigikaitseõpetuse näitlikus tunnis nii emotsionaalselt ja huvitavalt, et kahe klassi peale kokku valis riigikaitseõpetuse valikkursuse 15 õpilast. Seda on palju, kui arvestada, et meil on sisekaitseakadeemiaga koostööleping, mille järgi enamik meie õpilasi juba õppis ja õpib praegugi vabatahtlikuks päästjaks, piirivalvuriks, politseinikuks. Osa neist valis endale teiseks valikkursuseks riigikaitse.
AP: Selgitan õpilastele, et see kursus ei tee õpilastest sõdureid, veel vähem sõjardeid. Riigikaitseõpetus näitab, kuidas Eesti riigikaitse on korraldatud, tutvustab põhimõtet, et riiki ei kaitse ainult sõdur, vaid see on iga elaniku ülesanne. Isegi need, kes kaitseväkke ei lähe, näiteks tüdrukud, saavad tänu riigikaitseõpetusele teada, mis kaitseväes toimub.
AK: Anton õpetab eesti keeles, sest meil on keelekümbluskool. Õpilastele on väga meeldinud tema korraldatud ekskursioonid. Anton kirjutas ise kaitseministeeriumile projektitaotluse ja viis eelmisel aastal õpilased Tartu kõrgemasse sõjakooli, kus ta ka ise omal ajal õppis. Õpilased mõtlesid, et kui Narva poiss Anton sai seal õppida, miks siis nemadki ei võiks proovida.
AP: Õpetan eesti keeles, aga kui märkan, et näiteks eestikeelsetest sõjalistest terminitest ei saada aru, siis selgitan vene keeles üle. Põhiline jutt käib siiski eesti keeles, sest militaarseid termineid on keeruline vene keelde tõlkida.
TS: Sisekaitseakadeemia valikkursused annavad õpilastele päris suure koormuse. 10. klassis on neil päästeeriala, 11.-s politseieriala ja 12.-s piirivalve. Narvas oleme meie ainus päästeameti partnerkool. Nii on meil juba kolmas aasta. Riigikaitsekursus läheb teist aastat. Kuna meil gümnaasiumiosas paralleelklasse pole, siis käivad 10. ja 11. klass riigikaitses koos ja kursus toimub üle aasta. Kui esimene kursus lõppes, otsustas üks õpilane, kes varem soovis õppida arstiks, et tahab minna siiski Tartu kõrgemasse sõjakooli. Loodetavasti lõpetab see noormees meie kooli kuldmedaliga.
Riigikaitsekursus lihvib sotsiaalseid oskusi
AP: Õpilastele meeldivad ekskursioonid. Kevadel käisime lennusadamas, sügisel kavatseme minna Tartu kõrgema sõjakooli avatud uste päevale. Tahame külastada lennundusmuuseumi ja lennuakadeemiat. Kevadel tuleb koostöös 1. jalaväebrigaadiga laager Tapa väeosas. See huvitab õpilasi samuti väga. Sõduritoit, telgis elamine, maskeerimine, laskmine, orienteerumine, laagriala patrull – kõik on neile põnev. Kaitsevägi toetab laagri läbiviimist täies mahus: sealt saame instruktorid, riided, varustuse, relvastuse, telgid, toidu ja kõik muu, mida on kolmepäevases laagris vaja. Kaitseministeeriumi toel on ostetud ka meie õhkrelvad, GPS-id, kompassid, binoklid, esmaabivarustus, sõjaajaloo raamatud ja palju muud.
TS: Riigikaitse välilaager Tapal oli veel selle poolest huvitav, et üks meie kooli vilistlane teenis seal aega. Tal polevat tänu meie kooli keelekümblusele kaitseväes eesti keelega mingit probleemi. Liigutav kokkusaamine oli.
AP: Ühel aastal olime laagris koos sõduritega ja see meeldis õpilastele eriti. Nad elasid kõrvuti telkides, käisid koos sõduritega söömas, vaatasid, kõrvaklapid peas, suurtükiväe laskmisi.
TS: Karjäärikursuse raames oleme käinud ka Jõhvi jalaväepataljonis. Karjääriõpetusega alustame aktiivselt juba 7. klassis. Tutvustame muuhulgas ka sõjaväelase karjääri.
AP: Laagrites saab alati nalja ka. Näiteks üllatab õpilasi sõduri välikäimla. Tüdrukud küsivad, kas nad tõesti peavad seda kasutama. Kus on elekter? Kus saab telefoni laadida? Kas õhtuks kohvi pakutakse?
TS: Ükskord läksid õpilastel sõduririided vahetusse, nii et kõige väiksemal oli liiga suur vorm ja kõige suuremal väike. Pärast lõbustasid nad selle looga oma klassijuhatajat.
AP: Koolis räägivad noored, et on kõik suured sõbrad, neil on väga üksmeelne klass, kuid laagris, kui elatakse pikalt ühes telgis, tuleb ikka ütlemisi ette. Aga nad õpivad siis ennast tagasi hoidma ja meeskonnana tegutsema.
TS: Laagris on vastutus suurem kui koolis. Üks õpilane jäi ahjuvalves magama, tuli kustus ära ja telk läks hommikuks külmaks. Tuli pahastele telgikaaslastele aru anda. Võtsime kõigilt lapsevanematelt enne nõusoleku, et nende laps võib külmal ajal telgis ööbida. Kõik olid nõus.
AK: Mina kui poisi ema ütlesin kohe, et las proovib. Need asjad tuleb läbi teha.
AP: Üks probleem on õpilaste häbelikkus. Ühel aastal tulid tüdrukud mulle ütlema, et Natašal on hallutsinatsioonid – ta näeb hobuseid, päikest ja muid asju, mida pole olemas. Viisime ta kiiresti Rakvere traumapunkti. Seal tunnistas tüdruk üles, et on juba üle 48 tunni üleval olnud, sest ei suuda võõras kohas uinuda. Kartis seda teistele öelda. Teisel tüdrukul oli tolmuallergia, aga ta läks ikkagi autokasti ja pärast köhis pikalt, silmad jooksid vett. Oleksin ma teadnud, oleksin ta auto kabiini pannud.
AK: Kui me räägime sotsiaalsetest oskustest, siis riigikaitsekursus on üks koht, kus neid vaja läheb: julgus oma probleemist teistele rääkida, oskus koostööd teha, oma ülesandeid täita.
Peamine rõhk on turvalisusel
TS: Eelmisel aastal tegi kaks 11. klassi õpilast uurimistöö, kus nad uurisid meie kooli õpilaste suhtumist tulirelvadesse.
AP: Riigikaitseõpetuses toonitame, et relvadesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult. Enne relva kättevõtmist räägime läbi kõik ohutusnõuded. Meie õpilased igatahes relvaga ei vehi. Välilaagri laskmiste ajal on nad väga ettevaatlikud, isegi pabistavad. Kõigepealt harjutame laskmist õhkpüssidest, sest see on ohutum. Kui õhkrelvadega on kõik ohutusreeglid käe sees, alles siis hakkame laskma päris padrunitega.
TS: Turvalisuse seisukohast on tähtis ka see, et õpilased oleksid ühtne sõbralik pere. Meil on keelekümbluskool, kus õpilased õpivad sageli rühmadena, see tekitab ühtekuuluvustunnet. Keelekümblustundides on ka palju rollimänge, kus õpilased on kordamööda õpetaja ja õpilaste rollis. Pinginaabrid kontrollivad teineteise töid. Kasutame ka kujundavat hindamist, mille puhul õpilane õpib ennast adekvaatselt hindama ja tal ei teki seda tunnet, et teda hinnatakse ebaõiglaselt. Kõik need meetodid teevad õpilasest aktiivse tegutseja ning see mõjub tema mõtlemisele ja ka käitumisele hästi.
Vilistlased õpivad edasi Eestis
TS: Meie lõpetanud astuvad enamasti Eesti kõrgkoolidesse. Kevadel lõpetab esimene lend, kes on teinud läbi sisekaitse valikkursused. Aga kaks meie lõpetanut astus juba varem edukalt sisekaitseakadeemiasse, üks päästja, teine politseiniku erialale. Aasta varem astus samuti kaks vilistlast sisekaitseakadeemiasse. Nad on seal vabastatud nii eesti kui ka vene keele tundidest, sest oskavad mõlemat hästi.
AK: Meie õpilased on astunud ka Tartu ülikooli, mere- ja lennuakadeemiasse. Kui sinna ekskursioonile läheme, kohtume loodetavasti oma vilistlastega. Meil on gümnaasiumiosa lõpetanud kolm lendu ja ainult kolm lõpetanut õpib välismaal: üks Rootsis, üks Inglismaal ja üks Eesti stipendiaadina Venemaal, mis tähendab, et ta tuleb tagasi. Meie õpilased soovivad elada Eestis. Küllap on selles oma osa nii meie kooli keelekümblusel kui ka hästi läbi viidud riigikaitseõpetusel ja sisekaitsekursustel.
TS: Pean rõhutama, et meil on humanitaarkool, mitte sise- või riigikaitsekool. Kõrgel tasemel on meil just vene keele ja kirjanduse õpe ning meie õpilased esinevad sellel alal väga edukalt riiklikel olümpiaadidel ja maakonna tõlkekonkurssidel. Varsti tuleb meie koolis traditsiooniline Puškini ball, kus on olnud külas Tallinna muusikakeskkool, Kiviõli gümnaasium, kõik Narva koolid. Eelmisel aastal esines sellel Puškini-aegse menuetiga 48 tantsupaari.
AK: Samal ajal teevad meie õpilased eesti keele riigieksamit emakeele eksamina, mitte kui teise keele eksamit nagu tavalised vene koolid. Eesti keele riigieksami tulemused on meil Eesti keskmised.
TS: Kindlasti julgustab meie õpilasi Eestis edasi õppima tõsiasi, et meie koolil on palju kontakte eesti koolidega. Näiteks oleme ainus kool Narvas, kes osaleb tugiõpilaste liikumise TORE tegevuses. 6. veebruaril peetakse TORE üleriigiline konverents meie koolis. Möödunud aastal oli meil Viljandi gümnaasiumiga õpilasvahetus, tänavu oleme rääkinud sellest Nõo gümnaasiumiga. Meie algklassid kasvatasid kevadel koos teiste Eesti koolidega aknalaual tomateid. Osaleme koos eesti koolidega ka Comeniuse projektides ja GLOBE’i võrgustikus.
—
Juba õpilasena kaitseliidus
Sõjandus on huvitanud Anton Pratkunast (pildil) lapsepõlvest alates. Narva Pähklimäe gümnaasiumis õppides astus ta kaitseliitu ja pärast seda läks Tartu kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetamise järel teenis kaitseväes kolm aastat ohvitserina. Praegu on ta leitnandi auastmes reservohvitser, kes kuulub endiselt kaitseliitu ning õpetab riigikaitseõpetust Pähklimäe gümnaasiumis ja Narva Vanalinna riigikoolis. „Põhikohaga töötan rahanduse alal, kuid riigikaitseõpetus ja kaitseliit aitavad mul hoida end värskena ka reservkaitseväelase ning ohvitserina,” ütleb Anton Pratkunas.