aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Agressiooni ohjamine on üle ilma alles lapsekingades

5. dets. 2014 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - 2 kommentaari

Agressiivse käitumise ohjamise rahvusvahelisele konverentsile Dublinis olid esmakordselt kutsutud ka Eesti esindajad, Verge meetodi Maarjamaale toojad Airiin Demir ja Martin Kallavus.

Kui Verge peakorter soovitas oma tublidel Eesti esindajatel konverentsile minna, vastas kaks aastat koolitusi korraldanud Airiin Demir ambitsioonika inimesena, et niisama vaatamise asemel tuleb näidata, mida oskame. Korraldajad olid algul skeptilised, lasid kirjutada pikki selgitusi, aga läks õnneks ning Demir ja Kallavus valitigi esitlema teemat „Turvalisuse tehnikad laste agressiooni ohjamiseks”.

Esimeste idaeurooplastena konverentsil viibinud Demir ja Kallavus rääkisid osalejaile, miks nad on valinud Eestis õpetamiseks-kasutamiseks just Verge meetodi. Peapõhjusi on kaks: see pakub lahendusi eri olukordades ja asutustes (haridus-, sotsiaal- ja teenindusasutused, kiirabi) ning on kergelt õpitav. Igaüks saab midagi selgeks, ilma et enne aasta otsa võitluskunste õpiks. Ja mis kõige tähtsam − sekkudes jääd ise terveks ega tee ka lapsele haiget.

Oleme õigel teel

Dublinisse olid kogunenud teadlased, eri valdkondade praktikud ja koolitajad. Igast ettekandest tuli välja, et agressiivse käitumise ohjamine on terves maailmas üha aktuaalsem. Paraku on paljude elukutsete esindajate osaks saanud vägivaldseks kiskuvad olukorrad, eriti töötades erivajadustega inimestega, ja igaüks peab nendega võimalikult hästi hakkama saama.

Euroopas on turvalise sekkumise maailmas mitu arvestatavat suunda: Maybo, Verge, CPI, Terma, STUDIO3 on kõige tuntumad. Ühisjoon on, et kõik need tehnikad on kasutatavad haridus- ja sotsiaalvaldkonnas ja panevad rõhku turvalisusele.

Demiri sõnul oli Eesti esindajaile kõige tähtsam, et konverentsilt saadi kinnitust: oleme õigel teel.

„Paljudest ettekannetest jäi kõlama: me ei pea võitlema, et maailmas ühte meetodit kasutataks, on hea, kui lähenemised on erinevad. Kedagi ei tehtud maha ega kiidetud ülemäära,” ütles Demir.

Konverentsil sai näha eri meetodite võtteid. Mõned tundusid ka ohtlikud. Näiteks see, kui tuleb pea ees hüpata vägivallatseja jalgadesse.

„Pead ikka tohutult harjutama, et julgeks seda teha,” sõnas Demir, kes on ametis ka Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, kus aidatakse õigele teele sõltuvushäiretega noori.

Teadmine annab rahu

Töötubades tekkisid teadlaste-praktikute vahelised vaidlused. Kui teadlased arvasid, et kunagi füüsiliselt ei peagi sekkuma, siis meedikud tegid neile selgeks, et see pole reaalne. Neil tekib igal nädalal olukordi, mida peab lahendama füüsiliselt.

Teadusuuringuid on maailma mastaabis esialgu vähe. Konverentsi eestvedaja, Stirlingi ülikooli õppejõud Brodie Paterson alustas oma tegevust paarkümmend aastat tagasi.

„Arvasin senini, et see on vaid Eestis uus teema, aga konverentsil veendusin, et samad lood on paljudes riikides,” lausus Demir. „Mujalgi ei teadvustata rasket probleemi − vägivalda tööl −, kus töötaja peab hakkama saama olukordades, milleks pole valmis. Nii tekibki hirm, ka Eesti koolides. Inimene läheb ju närvi, kui ei tea, mida teha, ega suuda rahulikult mõelda. Sekkumismeetodite oskaja suurim eelis ongi, et teades, mida ohtlikus olukorras teha, suudab ta jääda rahulikuks, et lahendada tüliküsimuse sõnadega.”

Seda peaks teadma igaüks

Verge meetodi Eesti koolitustel osalenud on öelnud, neid võtteid peab igaüks teadma enne tööleminekut. Sama mõte jäi kõlama konverentsi diskussioonides. Paraku pole ülikoolide programmides selliseid koolitusi meil ega mujal. Vaid Norra on erand.

„HEV-lastega töötades on neid teadmisi vaja,” nentis Demir. „Eduko programmis korraldatud õpetajate täienduskoolitusel oleme juba õpetanud ja saanud väga head tagasisidet. Kui ülikoolid on koostööst huvitatud, võtku julgesti ühendust.”

Kuigi Verge ja teised meetodid nõuavad pidevat harjutamist, et võtted salvestuksid lihasmällu, saab igaüks kaasa ka põhimõtteid, mida ei pea harjutama. Näiteks hoia distantsi, ära lase end riietest tirida ega pastakaga enda pintsakule sodida.

„Näita, kus on sinu piir, millest ei tohi üle astuda. Kui olukorrast eemalduda pole enam võimalik, siis tuleb minna inimesele nii lähedale, et tal on raske sind lüüa. Oma töös jälgin seda alati. Või mõtlen, kus on väljapääs, et vajadusel kas väljuda või abi kutsuda,” selgitas Demir.

Demir ja Kallavus soovitavad koolituse läbinutel kasutada harjutamiseks nädalavõtte meetodit. Õpetajate toas on kirjas üks võte, mida töötajad üksteise peal igal nädalal paar minutit harjutavad. Meeldetuletus on osa töökultuurist ja sisaldab ka ennetust.

Demir tõi konverentsilt kaasa rootslaste püramiidi − vägivallaennetuse põhimõtted. „Hakkan sellega kohe tegelema, selle saab ka meil kasutusele võtta,” sõnas Demir.

Füüsiline agressioon on väljakutse

Brodie Paterson

Brodie Paterson

Konverentsi eestvedaja Brodie Pater­son on Stirlingi ülikooli õppejõud, kelle uurimisvaldkond on toimetulek agressiivse käitumisega kõigil tasanditel (ennetustegevus ning sekkumised, ka füüsilised sekkumisstrateegiad).

Mis olid sinu jaoks konverentsi kõrghetked?

Mul ei olnud kõrghetke, terve konverents, kus teadlased, praktikud ja koolitajad olid koos ühiste lahenduste leidmiseks, oli kõrghetk.

Mida peavad õpetajad teadma füüsilisest agressioonist?

Õpetajad peavad teadma, et agressioon on üks kommunikatsioonivahend. Mida see laps mulle öelda tahab? Mis on agressiooni funktsioon, mis tähendus sellel on? Oluline on teada, kuidas olukord turvaliselt lahendada. Kindlasti peab teadma füüsilise sekkumise riske ja juriidilisi aspekte. Põhiline küsimus on, kuidas tagada turvalisus füüsiliselt sekkudes. Peab teadma, et valesti sekkudes võime lapsele viga teha või seda võidakse tajuda kui õpetaja rünnakut ja lapse alandamist.

Kas konverentsil räägiti, mil moel õpetaja võiks sekkuda?

Jah. Oli juttu sekkumistest, kus on kõikide oluliste aspektide peale mõeldud.

Eestis nagu ka paljudes teistes maades on fookus eelkõige agressiivse käitumise ennetamisel. Millised on efektiivsed vägivalla ennetuse strateegiad koolis?

Kõige efektiivsemad on positiivse käitumise toetamisel põhinevad süsteemid (positive behavior support), mis on maailmas kõige rohkem tõenduspõhist tunnustust leidnud. Fookus on käitumisel, mida soovime näha, ning kooliterviklikud süsteemid, mis prosotsiaalset käitumist toetavad.

Lisaks on ennetuses olulised konkreetsed juhised väljakutsuvas olukorras toime tulemiseks, see annab õpetajatele suurema turvatunde. Me koostame Šotimaal just õpetajatele mõeldud soovitustega dokumenti, kuidas rasketes olukordades käituda. See on lõppjärgus ja meil oleks väga hea meel, kui ka sina selle dokumendi üle vaataksid ning oma kommentaarid saadaksid. Selle võiks ka Eestis avaldada, koostöös.

Küsitles Airiin Demir


2 kommentaari teemale “Agressiooni ohjamine on üle ilma alles lapsekingades”

  1. […] “Agressiooni ohjamine on üle ilma alles lapsekingades” – Õpetajate Leht (detsember 20… […]

  2. […] “Agressiooni ohjamine on üle ilma alles lapsekingades” – Õpetajate Leht (detsember 2014) […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!