Teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine

16. jaan. 2015 - 1 Kommentaar

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski tutvustas 5. jaanuaril teaduse rahastamise töörühma vastvalminud ettepanekuid süsteemi ümberkorraldamiseks, millest peamised on teaduse rahastamissüsteemi lihtsustamine ja stabiilsuse suurendamine.

Minister Jevgeni Ossinovski sõnul on teadusringkondades tekkimas konsensus, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine. „Praeguse rahastamismudeli puhul on konkurentsipõhise rahastamise osakaal ligikaudu 80%. Liiga terav konkurents raskendab teadusasutustes pikemate arengueesmärkide seadmist ja ohustab teaduse valdkondlikku mitmekesisust. See kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda negatiivselt kõrghariduse kvaliteedile,” sõnas minister Ossinovski. „Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele ja teadusasutustele suuremat kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust,” rõhutas minister.

Töörühma ettepanekute kohaselt peaks senise institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise „kolmikjaotuse” asemel olema „kaksikjaotus”, mis koosneb teadusasutuste stabiilsest tegevustoetusest ja konkurentsipõhistest uurimistoetustest. Nende omavaheline suhe peaks olema praeguse 20:80 asemel 50:50.Uuele rahastamissüsteemile üleminek eeldab teaduse riigieelarvelise rahastamise suurenemist. Muudatuste elluviimiseks on vaja tõsta teaduse riigieelarvelise rahastuse iga-aastast mahtu ca 30 miljoni euro võrra. Lisarahata pole täidetav ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast tulenev eesmärk tõsta teaduse riigipoolset rahastamist ühe protsendini SKP-st alates 2015. aastast ning hoida seda taset.

Ettepanekuid teaduse rahastamise ümberkorraldamiseks tegid 2014. aasta jooksul mitmed teadusasutused ning teadusega seotud organisatsioonid. Haridus- ja teadusministri sügisel loodud töörühm võttis arvesse juba esitatud ettepanekuid, läbiviidud analüüse ja uuringuid ning koostas detsembri lõpuks oma ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks. Töörühma kuulusid Anu Reinart (Tartu observatoorium), Andres Koppel (Eesti teadusagentuur), Erkki Truve (rektorite nõukogu), Indrek Reimand (töörühma esimees, HTM), Priit Rohumaa (Viru Keemia Grupp), Urmas Varblane (Eesti teaduste akadeemia, TIPS programm).


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Teadusrahastus on tasakaalust väljas ning liiga projektipõhine”

  1. inseneR ütleb:

    Seni kuni Eesti riik jagab teadusraha teadlastele majandusele ja tehaste tootearendusele vajalikke teadusteemasid kaasa andmata, pole riigi jaoks vahet, kas raha jagatakse projektipõhiselt või pikema vinnaga. Oluline on see vaid kitsale teadlaste ringkonnale.
    Praegune kvaliteetartikliteadlastele riigi teadusraha jagamine stiilis, et võta raha ja see, mida sa uurid, mind ei huvita, kujutab endast teadusteemalise hobitegevuse riiklikku rahastamist. Hobid on reeglina kallid ja nende pidamiseks peab kuskil mujalt raha tulema.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!