MUUSEUM
aasta õpetaja gala

Agressiivsust saab maandada ka võitluskunstita

6. märts 2015 - 3 kommentaari

Kaagvere erikooli töötajad tõmbasid eelmisel nädalal Tartusse koolitusele minnes selga spordiriided – suure osa kahepäevasest õppusest agressiivse käitumisega toimetulekuks moodustasid treeningud, kus said selgeks Verge meetodi põhivõtted.

Nii innustunult õppivaid õpetajaid ei näe koolitustel just tihti. Piisas Verge metoodika Norrast Eestisse toonud Verge Eesti OÜ treeneritel Airiin Demiril ja Martin Kallavusel vaid mõned korrad harjutust ette näidata, kui juba olid õpetajad-kasvatajad saalipõrandal madistamas. Ei mingit valehäbi ega kartust eksimise ja kukkumise ees. Et keegi ei peaks Kaagverre tagasi lontima longates, olid kõigile antud põlvekaitsed. Kordamööda kehastusid õpetajad ründajaks ja rünnatavaks. Direktor Maire Reestil tuli „mässulise” mängimine eriti tõetruult välja.

„Ei eeldagi, et teist saavad suured võitluskunstnikud. Pigem on teie sekkumine agressiivseks muutunud õpilasele üllatusmoment ja ta ehmatab ära,” kommenteeris Kallavus.

Treeningutel saab selgeks, mida teha ka raskemates olukordades, näiteks kägistamiskatse puhul. Praktilised harjutused vahelduvad loengutega, kus käsitletakse käitumisprobleemidega inimestega töötamise alustõdesid, juriidilist tausta, meeskonnatöö tähtsust, kommunikatsiooninippe.

Treenerite juttu pikitud nõuanded on kasvanud välja isiklikest kogemustest – Demir on varem töötanud Norras riskilastega. Kaagvere õpetajad on agarad räägitut üles tähendama ja küsimusi esitama. Üha enam saab kõigile selgeks vajadus ja oskus ennetada konfliktolukorra pingpongi osava suhtluse abil.

Praktiseeris koduski

Poolteist aastat Kaagveres töötanud Anastassia Bernatil jagub koolituse kiituseks vaid ülivõrdeid. Ta läks nii hasarti, et proovis õhtul kodus õpitud võtteid ka oma mehe peal. Järgmisel päeval ütlesidki kolleegid, nähes, kui hästi ta on kõik selgeks saanud, et nad ei tahaks olla selle õpilase nahas, keda Bernat teise ruumi eskordib.

„Tean, et kõik õpitud oskused on minu sees kuskil olemas. Julgen edaspidi ka õpitut rakendada, kui minu rühmas tekib olukord, kus on vaja sekkuda. Kui kõrvalrühmas juhtub midagi ja näen, et seal pole inimesi, kes peaksid reageerima, siis hindan esmalt riske – kas ma saan oma rühma jätta ja appi minna – ning siis tegutsen,” arutles Bernat, kes alustas Kaagveres kasvatajana ja praegu on nii sotsiaalpedagoog kui ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja.

Kontakti võtmine ärevil ja trotsliku inimesega, kes istub. Pole mõistlik olla väga lähedal ega talle ette seista, vaid püsida külje peal ja veidi kaugemal ning viia pilk ühele tasandile, kas kükitades või kummardudes, et tekiks kontakt.

Kontakti võtmine ärevil ja trotsliku inimesega, kes istub. Pole mõistlik olla väga lähedal ega talle ette seista, vaid püsida külje peal ja veidi kaugemal ning viia pilk ühele tasandile, kas kükitades või kummardudes, et tekiks kontakt.

Eesti keele õpetaja Taimi arvates on neid oskusi vaja just kasvatajaile. Talle oli üllatus, et õpilast maha vaigistada ja kaasõpilaste juurest eemale toimetada on väga lihtne. Eraldi teema on verbaalne vägivald. Kui õpetaja ei pane ootuspärast hinnet, satub ta pahatihti solvangurahe alla.

„Kuidas lahendada olukorda, kus õpilane häirib oma labasusega ka kaas­õpilasi, kellele pole selline käitumine omane? Ehk peaksime hakkama ka neid olukordi varakult lahendama, et vanad olijad ei muudaks oma käitumisega uustulnukaid, kelles on tahe muutuda. Need on pigem üksikjuhud, kui õpilane ründab õpetajat füüsiliselt. Kui õpetaja analüüsib õpilase käitumist objektiivselt, siis seda ohtu ei ole. Siin sõltub väga palju sellest, kui õiglane on õpetaja,” mõtiskles õpetaja Taimi.

Inglise keele õpetaja Kristel Mets on korra Verge baaskoolitusel juba käinud. Korra on ta õpitut kasutanud ja sai hammustaja tänu oma oskustele enda küljest ära. Seepärast tuligi ta teist korda koolitusele suure sisemise motivatsiooniga.

„Enesekindlust ja taktikat olen kahe päevaga juurde saanud,” sõnas Mets. „Alati vajab kordamist ka seaduslik alus, PGS kohustab õpetajat tagama turvalisuse. Kas see peab olema verbaalne või füüsiline sekkumine või hoopis abikutsumine? Otsustada tuleb ruttu, leida õpilasele ja endale kõige turvalisem viis olukorrast välja tulla. Kõige raskem on, kui vastane on sinust suurem. Siis ei tasu väga rabelema minna.”

Valdavalt naistest koosnevas grupis oli ka kolm meest. Tänavu Tartu ülikooli lõpetav Kristjan Nasari, kes on Kaagveres nii öökasvataja kui ka ajalooõpetaja, ütles, et sai koolitusega julgust tegutseda ja teadmise, et sekkumine on lubatud.

„Seni pole keegi mind füüsiliselt ähvardanud, aga sain teada, et ründe korral tuleb mõni samm taganeda ja siis ootamatult aktiivsust ilmutada, mitte jääda kaitsetu poksikoti asendisse. See on suurim viga, mida tehakse. Kõige raskem ongi saavutada tegutsemisjulgus,” arvas Nasari.

Direktor Maire Reest, kes on sekkumistehnikaid mitmel koolitusel omandanud, tuli ikkagi oma rahvaga kaasa, et olla eeskujuks ja näidata, kui oluline on seda metoodikat vallata.

„Õpilane võib enesekontrolli kaotada ootamatult. Kui õpetaja valdab tehnikaid, kuidas kriisiolukorrast välja tulla, annab see talle enesekindluse ja ennetusoskuse,” rääkis Reest. Verge metoodikat on osa Kaagvere töötajaid õppinud, aga kuna tuleb uusi inimesi, on taas koolitust vaja.

Reest ise tunnetas nende oskuste vajalikkust Tapa kooli kriisi ajal. Teadmistest oli nii palju kasu, et ta ei pidanud ühelegi õpilasele kätt külge panema, piisas sõnadega rahustamisest.

Osa TULUKE-sest

Airiin Demir ja Martin Kallavus näitavad, mida teha patsist haaramise puhul, kus on suur kaelavigastuse tekkimise oht. Mõistlik on oma pead kaitsta, proovida ennast haardest vabastada ning võtta ise oma juustest kinni.

Airiin Demir ja Martin Kallavus näitavad, mida teha patsist haaramise puhul, kus on suur kaelavigastuse tekkimise oht. Mõistlik on oma pead kaitsta, proovida ennast haardest vabastada ning võtta ise oma juustest kinni.

Agressiivse käitumise ohjamise koolitustesse on lisaks Kaagvere ning Tapa erikoolile kaasatud Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, Tallinna laste turvakeskus, Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool, Tartu Herbert Masingu kool. Kehalise ja sõnalise vägivallaga toimetulekuks mõeldud ja maailmas tunnustatud sekkumisprogrammide õppimine on üks osa Tartu linna haridusosakonna juhtimisel käivast projektist TULUKE – tõenduspõhine uus lähenemine koolikultuurile, mille läbiviimiseks saadi toetust Euroopa majanduspiirkonna 2009–2014 finantsmehhanismi programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Kuue erikooli tegevus selles projektis leiab aset meetme „Tõenduspõhiste sekkumisprogrammide kasutamisele võtmiseks pädevuste arendamine” raames.

Airiin Demiri sõnul saab projekti raames kuue kooli 80 töötajat baaskoolituse, et õppida väljakutsuvat käitumist ennetama ja turvaliselt sekkuma, kui sõnadest enam abi pole.

Et tegevus oleks jätkusuutlik, alustab sügisel õpet ka Eestis esimene instruktorite grupp, kus pooleaastase programmi läbib igast asutusest kaks-kolm inimest. Nemad hakkavad oma asutustes treeninguid läbi viima, et tehnikad lihasmälus püsiksid.

Martin Kallavuse sõnul on koolituse olulisemaid eesmärke saada selgeks, millal võib sekkuda füüsiliselt ja kuidas teha seda turvaliselt. Tuleb osata reageerida proportsionaalselt, mitte liigset jõudu kasutades.

„See ei eelda füüsilist ettevalmistust, kõik saavad nende tehnikate õppimisega hakkama. Koolituse käigus omandatakse teadmine, et füüsilistele sammudele eelnevad palju tähtsamad ennetavad verbaalsed võtted,” sõnas Kallavus.

Õpetajaile on alati koolituse käigus üllatus, kui lihtsate vahenditega oleks saanud sekkuda. Põhitõdedes pole ju midagi keerulist. Need on erinevad eskorttehnikad, kuidas toimetada kedagi turvaliselt ühest ruumist teise, samuti tugivõtte rakendamine, kui õpilane muutub agressiivseks – kuidas ennetada kaasõpilaste või töötajate ründamist.

Üha enam tellivad ka tavakoolid ja lasteaiad Verge Eesti OÜ-lt koolitusi.


3 kommentaari teemale “Agressiivsust saab maandada ka võitluskunstita”

  1. […] Õpetajate Lehes avaldatud artiklis “Agressiivsust saab maandada ka võitluskunstita” saate lugeda meie koolitusest Kaagvere kooli õpetajate pilgu läbi. Seekordne koolitus oli […]

  2. […] “Agressiivsust saab maandada ka võitluskunstita” – Õpetajate Leht (märts 2015) […]

  3. […] “Agressiivsust saab maandada ka võitluskunstita” – Õpetajate Leht , märts 2015 […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!