Metsa saab alati tuppa tuua
Hiireviu tõstab pesas samblatutte paremini kahele munale toeks ja sätib end taas hauduma. Arvutiekraanilt on näha väikseimgi pisiasi, linnu iga liigutus ja sulgede värv, isegi pesamaterjaliks kasutatud kuuseoksad võib ükshaaval üle lugeda.
Täiesti stressivaba vaatepilt kesk arenevat tehnikaküllust, ja ometi saab Eesti hiireviu tegemisi internetist üle maailma jälgida just tänu tehnikale – looduskaamerad näitavad looduse imesid otseülekandes.
Muidugi ei saa garanteerida, et loomad-linnud kogu aeg veebikaamera vaateväljas on. Võib mööduda tunde, kus ekraanil pealtnäha midagi ei toimu. Loodus käib ikka oma rada ja toimetab oma tegemisi; hiireviu pesitsemist ei häiri teadmine, et teda võivad jälgida tuhanded silmapaarid.
Looduskaamera pildi võib arvuti või nutiseadme ekraanile käima panna kõikjal: kontoris, kodus, bussis, rongis, laboris, välismaal sõbra või maal vanaema juures, mererannas ja linnatänaval. Ka koolis ja lasteaias. Alati ei ole võimalik lastega metsa minna, aga metsa saab looduskaamera vahendusel tundi tuua.
Nurmenuku lasteaia lapsed jälgivad otsepilti
Tallinna Nurmenuku lasteaia õpetaja Reena Uusmets avastas looduskaamerate kasutamise võimaluse ligi kuus aastat tagasi, kui otsis 5–7-aastastele lastele interaktiivseid võimalusi vahetuks kontaktiks loodusega ja teadmiste täiendamiseks. „Kui ei ole võimalik loodusesse minna, siis jälgida otsepilti elusatest loomadest ja lindudest on mitu korda parem, kui neist jutustada, vaadata pildimaterjali või multifilme,” põhjendas Reena Uusmets. „Olen looduskaameraid õppetöös kasutanud juba 3–4-aastaste lastega, siis küll õppetegevuste ilmestamiseks. Näiteks jälgime looduskaameratest metsloomade ja lindude elu paar korda nädalas.
Tema kogemuse põhjal saavad 5–7-aastased lapsed hakkama juba süsteemsete vaatlussessioonidega. „Oleme märkinud vaatlustest tulenevaid muutusi kalendrisse (linnukalender: munast linnupojani). Samasuguseid ülesandeid olen andnud ka lastele koju – jälgida teatud kaamerat ja sündmust ning märkida muutused paberile. Looduskaamerates nähtu on koos YouTube’i loodusvideotega aluseks ka looduseteemalistele referaatidele, mida 6–7-aastased lapsed vanematega teevad.”
Looduskaamera kasvatab huvi looduse vastu
Reena Uusmets kinnitas, et eluslooduse vaatlused ja sündmustele kaasaelamine rikastab lapsi emotsionaalselt ja tekitab põnevust: „Suurematele lastele selgitasime, millistel päevadel on looduskaamera vaatamise aeg, ning nad peavad ise kinni nädalapäevadest ja järjekorrast vaatlustulemuste märkimisel, uurivad õhinal, millal juba saab kaamerat vaadata. Mitu korda viisid looduskaamerate vaatlused loomaaia külastusteni, sest lapsi hakkas mingi teema väga huvitama. Tänu looduskaameratele kasvas laste huvi nii suureks, et 6–7-aastaste rühmaga jälgiti sipelgate elu sipelgatemajas ning kahel korral trilobiidi elu kuu-pooleteise vältel. Vajalikke atribuute saime tellida.”
Laste huvi looduse vastu on märganud ka vanemad: lapsed laenutavad raamatukogudest loodusentsüklopeediaid ning vaatavad nii looduskaameraid kui ka muid looduseteemalisi videoid puhtast huvist, ilma kohustuseta. „Looduskaamerate jälgimise alusel oleme koostanud nii väiksematele kui ka suurematele lastele viktoriine, töölehti, matemaatika- ja kunstiülesandeid. Kaamerate jälgimine käib loomulikult käsikäes tavapärase õuevaatlusega, nagu näiteks linnud metsas ja koduümbruses, nende erinevused ja sarnasused,” selgitas Reena Uusmets.
Pildi kvaliteedi ja jaotuse eest hoolitseb EENet
Veebikaamerate otseülekanded Eesti loodusest algasid paljude partnerite koostöös 2007. aastal. Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu (EENeti) kui ühe koostööpartneri ülesanne on pildivoo jagamine, video salvestamine ja serveriruumi pakkumine. Kaameraid testib ja pildi kvaliteeti korrigeerib EENeti võrguosakonna juhataja Urmas Lett. Praegu näeb kaameratest metssigade ja punahirve söögiplatsi, Käsmu mereranda ja hallhüljeste lesilat, kodukaku, must-toonekure, merikotka, kalakotka, väike-konnakotka ja kahe hiireviu pesade tegemisi.
Näiteks viukaamerate tööjaotus on selline, et kaamera videovoogu metsast Tartusse korraldab Kernel AS ja Tartust jagab ülekannet vaatajatele edasi EENet.
2011. aastal sai jälgida must-toonekurg Tiidu ja tema kaasa Tiina pesas toimuvat: kuidas neli muna muneti, neid kordamööda hauduti ja neli poega suureks kasvatati. Mikrotiki antennide vahendusel jõudis veebikaamera pilt 11 kilomeetri kaugusele Elisa mobiilimasti ja sealt Televõrkude fiiberoptilisse kaablisse. Televõrgud edastasid kaamerapildi EENeti serverisse, kus video dekodeeriti ja pildivoog jaotati. Metsas olnud kaamera ja antenni toitesüsteem said energia päikesepaneelidelt.
Või näide talilinnukaamerast, mis näitab pilti detsembrist märtsini: pildi kuvamiseks kasutatakse Mobotixi Vario veebikaamerat. Pildivoog jõuab Otepäält Tartusse EENeti serverisse Elisa MiNT-i ühenduse abil. Pilti jagab vaatajatele EENeti server. Kaamera asub Otepääl loodusemees.ee kontori akna taga.
Looduskaamerad koguvad aastas miljoneid külastajaid
Et otsepilt loodusest veebi jõuaks, selle eest hoolitsevad paljud koostööpartnerid: Kotkaklubi, Televõrgu AS, Teetormaja, Beta Group, ITrotid, LMT; ka jahimehed, kes näiteks metssigadele talvel sööta viimas käivad. Looduskalender (looduskalender.ee) annab ülevaate ülekannete partneritest, vahendab otsepilti ning peab loodussõprade foorumit. Looduskalendri leheküljelt leiab iga kaamera juurest ka üksikasjaliku info, missugustel mobiilisetel seadmetel on veebipilti loodusest võimalik jälgida.
Looduse veebikaameratel on videoserveri andmetel kuni 400 000 külastajat ööpäevas. Tänu loodussõprade foorumile ei jää ükski looduskaamerates toimuv sündmus tähelepanuta, kuna selle fikseerivad kohe sajad tuhanded huvilised. Palju inimesi vaatab meie looduskaameraid näiteks Saksamaal, Tšehhis, Soomes, Poolas, Venemaal ja Ungaris, aga ka Aasias, Ameerikas, Austraalias ja isegi Aafrikas. Viimase kuu jooksul pole meie looduskaamerate vastu huvi tuntud vaid Gröönimaal ja Mongoolias.