Keelekaste: Maapealsed paradiisid

11. sept. 2015 Priit Põhjala - 1 Kommentaar

Eestlased on ristiusuleige rahvas, see on üldteada. Kirikutes ulub tuul, piiblid tolmuvad ja armulauavein on liisunud. Pastor tõmbab tukukotti sandikopikaist tühjendades kurvalt ninaga.

Seevastu õilmitseb usk kõikvõimalikesse kahtlastesse salateadustesse, näiteks astroloogiasse, hiromantiasse ja numeroloogiasse. Raamaturiiuleid täidavad uurimused ja õpetused energiavampiiride tõrjest, pendlikõigutamisest ning selgeltnägemisest, -kuulmisest ja -haistmisest. Õnnetu ja loll on see, kes ei näe aurasid ega oska tõlgendada tarokikaarte.

Veel üks usk, mida eestlane hardalt järgib, on konsumerism – tarbimisusk. Kui varem käidi pühapäeviti perega kirikus, siis nüüd sõidetakse kaubanduskeskusse, et teha algavaks nädalaks mõned vajalikud ja hulk mittevajalikke sisseoste. Poodide eelistamine kirikutele on mõistetav, sest kui kirikus jutlustatava taevase paradiisi väravad avanevad ainult neile, kes on esiteks vagad ja teiseks surnud, siis kaubanduskeskusest saab igaüks kohemaid vähese raha eest õndsust osta. Saab sealiha ja saab kanaliha ja saab nappe kehakatteid ümber pringi liha, ilma et oleks vaja enne oma liha suretada.

Maapealsetel paradiisidel, kus kiirtoitu, kiirmoodi ja kiirõndsust pakutakse, on sageli sirgjooneliselt asjakohased nimed: Aiaparadiis, Autoparadiis, Diivaniparadiis, Madratsiparadiis, Ukseparadiis, Vaibaparadiis, Kasutatud Riiete Paradiis, Pesuparadiis, Peoparadiis, Reisiparadiis ja Tervise Paradiis, kui piirduda ainult mõne näitega. Pindala ei ole muuseas määrav, paradiisiks võivad kvalifitseeruda nii kahe tuhande ruutmeetri suurune kaubahall kui ka kahe ruutmeetri suurune kiosk. Umbes nagu Tuuli Vellingu laulus: „Kuus ruutmeetrit põrandapinda, aga sildil seisab „Pesumaailm”. Tea, kuidas nad tal nime andsid – et paneks äkki „maailm” või „paradiis”.”

Vahel nimetatakse taevast õnnemaad, paradiisiaeda Eedeniks. Ka see nimi sobib hästi siitilma ettevõtetele, mis lubavad kohest pääsemist ilma tülikate toiminguteta, mida nõuaksid kristlikud dogmad. Meil on, tarbimisjumalale tänu, Eedeni puhkemaja ning külalismaja Villa Eeden, Eedeni Kinnisvara ja Eedeni pesupood, ilusalong Eedeni Aed, aga ka näiteks ingliskeelsed Eden Travel ja Eden Springs. Omasarnaste tipus troonib Tartu kaubanduskeskus Eeden – „Terve pere paradiis!”, nagu kuulutab keskuse tunnuslause, olgugi et vähemasti suurallahindluste aegu meenutab see poodlejaid tungil koht pigem põrgu eeskoda.

Muide, filoloog Inna Saaret soovitaski kõiki neid paradiise ja Eedeneid hukka mõistes juba ammu, et kaubanduses võiksid olla ka põrgud, näiteks Tselluliidi Põrgu. Ja tõepoolest, mõnele spordi- või terviseasutusele sobiks selline nimi oivaliselt. Paar põrgut meil õnneks juba on ka, tänu taevale selle vahelduse eest. Tuntuim neist on küllap Põrgu-nimeline restoran Tallinna vanalinnas, millest „seninägematu valik vaadiõllesid ja lugematul arvul nende pudeldatud õdesid-vendi, hõrgud à la carte road ja pühalik õhustik” teevad „lausa maapealse paradiisi”, nagu lubatakse restorani kodulehel. Näete nüüd, jälle see paradiis, isegi Põrgus ei ole sellest pääsu.

Et konsumeerijate vool nendesse maapealsetesse paradiisidesse ei lakkaks, selle eest on seatud hoolt kandma oma katkematuid litaaniaid ja mantraid – reklaamlauseid ja müügilubadusi – ümisevad preestrid – reklaami- ja müügimehed. Mõnes maailma paigas, näiteks Filipiinidel ja USA-s, on meeleheitele aetud teistlikud preestrid tõeliste misjonäridena nende konsumerismikuulutajate pärusmaale tunginud – pühapäevaseid jumalateenistusi peetakse kaubanduskeskustes, et tarbimishullud kõigevägevama armust päris ilma ei jääks.

Sõnal „paradiis” on vähemalt kolm tähendust. Kõigepealt, ristiusu terminoloogias: esimese inimpaari pilvitu elupaik ja koht, kuhu pääsevad valitute hinged. Teiseks: mis tahes paik, mis on millegi, näiteks looduse või majanduse poolest vaimustav. Kolmandaks: muretu ja õnnelik olukord. Neid tähendusi silmas pidades ei ole selles, et nõnda paljud ajutist rahuldust pakkuvad kaubandusettevõtted on nimetatud „paradiisideks”, midagi valesti. Vähemasti semantiliselt mitte. Eetiliselt ja esteetiliselt ehk küll.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Keelekaste: Maapealsed paradiisid”

  1. […] Priit Põhjala, 11.09.2015  […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!