TLÜ-s avati digiteerimiskeskus ja uus e-raamatukogu
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi avas reedel Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu digiteerimiskeskuse, kus praeguseks on kokku digiteeritud ligi miljon lehekülge. Kui keskusse tavainimene reaalselt ligi ei pääse, siis sealse töö vilju saab igaüks nautida värskest e‑raamatukogust ETERA.
Estonia puiestee maja kuuendal korrusel asuvas valgusküllases digiteerimiskeskuses on kaks suurt tipptehnoloogilist masinat. Üks neist täisautomaatne, teine vajab abilist. Digiteerimiskeskuse digiteerija Hendrik Veeringu sõnul seisneb nende vahe selles, et manuaalse masinaga digiteeritakse õhemate lehtedega ja halvemas seisukorras olevaid teosed, mis vajavad õrnemat käsitsemist ja individuaalset lähenemist, teisisõnu istub selle taga inimene, kes lehti käsitsi pöörab.
Veering rääkis Õpetajate Lehele, et automaatse masina kiirus oleneb raamatust, selle lehekülgede arvust, lehtede paksusest ja muust säärasest, kuid hoides käes ca 1000-leheküljelist „Eesti arsti” pakkus, et selle raamatu suudab aparaat digiteerida tunni ajaga.
Veeringu sõnul kontrollitakse küll aegsasti, et kogu raamatu tekst jääks nähtav ja loetav – näiteks eemaldatakse järjehoidjaid vms, mis võivad olla raamatu vahel, kuid kui raamatusse on tehtud märkmeid, jäävad need digiteeritud teostesse sisse. „Kui on päris soditud, siis muidugi mitte, püüame leida kusagilt teise eksemplari. Aga minu meelest muudab mõni hea või kuulsa inimese tehtud märkus raamatu märksa väärtuslikumaks. Näiteks leidsime siin hiljuti Jakob Hurda isikliku pühendusega raamatu. Ja siis käisid mu käest läbi Delagardie oma käega kirjutatud kirjad – koolis ajalootunnis on seda nime kõik kuulnud, aga selliseid asju oma käega katsuda on ikka teine tunne,” on Veering oma tööst silmanähtavas vaimustuses.
„Te olite Õpetajate Lehest? Muide, me oleme siin digiteerinud ka Õpetajate Lehe aastakäigud!” teatas Veering rõõmsalt ja tõi paari klahvivajutusega ETERA-st esile kümned Õpetajate Lehe kaanepildid, mille taga on kogu meie lehe 85 aasta pikkune ajalugu. Nende seas näiteks lehenumbrid aastast 1930 ja 1931, mida usutavasti pole käes hoidnud enamik praegusest toimetusestki, aga mille päis on tänasega üsna sarnane, ning Nõukogude Õpetaja omad aastatest 1940-1945, mille sisu tänasega tõenäoliselt sugugi ei kattu. See ongi ajalugu, millest õppida.
Raamatukogu pressiesindaja Jaana Tõnissoni sõnul on digiteerimisplaani kaugem eesmärk digiteerida kõik raamatud, aga esmalt on prioriteediks teaduskirjandus. Eelkõige TLÜ akadeemilise raamatukogu enese oma, kuid ka teiste raamatukogude teosed. Praeguseks on digiteeritud umbes miljon lehekülge, tulevikuplaanis on digiteerida aastas kolm miljonit lehekülge. „Me mõõdame mahtu lehekülgedes, mitte teavikutes, sest näiteks ajaleht ja teatmeteos ei ole oma mahult võrreldavad teavikud,” selgitas Tõnisson.
„Meie keskus on seadnud endale esimeseks suuremaks eesmärgiks digiteerida kõik eestlaste või Eestiga seotud teadlaste kirjutatud tekstid, alates Baeri aegadest, kuni tänapäevani välja. Digiteerimisvalikusse kuuluvad tekstid, mis võiksid olla teadusliku uurimise algmaterjaliks, näiteks eestikeelsed ajalehed ja ajakirjad, raamatukogu haruldased vanaraamatu kogud,“ kommenteeris TLÜ akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist, kelle sõnul on vastsed masinad pärit Šveitsist ning valminud suuresti käsitööna.
Kui raamat, ajaleht või muu teavik on digiteerimiskeskuses sisse skaneeritud, tehakse see avalikuks ja kõigile kättesaadavaks e‑teadusraamatukogus ETERA (www.etera.ee).
Pidevalt uuenevast ETERA-st võib leida nii raamatuid, ajakirju, ajalehti, fotosid ja maakaarte kui ka Tallinna ülikoolis kaitstud lõputöid. ETERA keskkonda saab ilma lisatarkvarata kasutada kõikidest veebiühendusega seadmetest, sealhulgas ka nutitelefonidest ja tahvelarvutitest.
TLÜ akadeemilise raamatukogu digiteerimiskeskuse projekteeris Alver Arhitektid OÜ, ehitustöid tegid Reparo Ehitus OÜ ja Fund Ehitus OÜ. Keskuse loomist rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Mari Klein