Eripedagoogid logopeedidele appi

2. okt. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - 2 kommentaari

Lasteaiad-koolid otsivad logopeede taga tikutulega ja palkavad suures hädas ka kvalifikatsioonile mittevastavaid inimesi. Ehk tasub hoopis suurendada eripedagoogide rolli, soovitavad ülikoolide teadlased.

Minu tööpõld aina laieneb, lausub kakskümmend viis aastat logo­peedina töötanud Siiri Kliss, kes on praegu ametis nii Tallinna Asunduse lasteaias kui ka Ääsmäe põhikoolis. „Abivajajaid lisandub, probleemid lähevad keerukamaks. Puuded tihtipeale kombineeruvad.”

Klissi sõnul on lapse probleemide lahendamisel tähtis spetsialistide – logopeedide, eripedagoogide, psühholoogide –, õpetajate ja vanemate koostöö. Logopeedi suunamisel ja koostöös logopeediga saavad vanemad ja õpetajad kinnistada õpitavaid kõnearendusoskusi (kõne mõistmine, sõnavara, lause, jutustamine). Aga logopeedi igapäevatöö ja kaasabita võib õpetajate ja vanemate teadmistest-oskustest lapse kõne arendamisel väheseks jääda. Kui laps vajab kõneravi, siis seda saab anda ikkagi logopeed. Tihtipeale on just lasteaedades vaja pigem logopeedi. Ka esimeses kooliastmes on vajadus tema järele suur.

Kliss on viimastel aastatel näinud, kuidas üha enam jõuab kooli lapsi, kel jäänud lasteaias abi saamata. Pole ka ime. Tänavu kevadel selgitas alushariduse juhtide ühendus välja, et Eestimaa lasteaedades on täitmata 127 logopeedikohta (sh Tallinnas 46 ja Harjumaal 18).

Logopeediotsingu kuulutused il­mu­vad lehtedes aasta ringi ja mõnigi töö­pakkuja kutsub ametisse ka neid, kel haridus omandamisel. Eesti logopee­dide ühing on viimastel kuudel teema tõsiselt käsile võtnud ja asunud selliseid kuulutajaid „pommitama”. Püü­takse saada ka ülevaadet logopeedina töötajate ettevalmistuse tasemest.

„Selgub, et tööle on võetud inimesi, kes ei vasta logopeedi kvalifikatsioonile,” lausub ühingu vanem Aaro Nursi. Neid on umbes kolmandik.

Läbirääkimistel HTM-i ametnikega on lepitud kokku ühistes edasistes sammudes. Ministeeriumi välishindamisosakond saadab lähipäevil koolidele ja lasteaedadele küsimustiku, et saada teada, milline on neil töötava logopeedi kvalifikatsioon ning konkreetsed tööülesanded.

Ühing on valmis andmeid töötlema ja küsima tööandjatelt, miks on palgatud logopeediks inimene, kellel on ettevalmistus millekski muuks.

„Soovime teavitada haridusasutuste juhte logopeedi ettevalmistusest ja töö sisust ja osaleda HTM-i teabepäevadel maakondades,” sõnab Nursi.

Noorte nigel huvi

„Logopeedide ühingul on tõsi taga,” ütleb TÜ haridusteaduste instituudi eripedagoogika osakonna juhataja Marika Padrik. „Kutsestandard reguleerib, kes on logopeed ja mida ta peab oskama. Mure on selles, et tööle on võetud pooliku haridusega, vaid bakalaureuseastme läbinud inimesi. Tööandja arvab, et kui inimene on õppinud ülikoolis eripedagoogikat, ju ta siis oskab.”

Ülikooli eripedagoogika bakalaureuse õppekavale astus mulluse 26 asemel tänavu vaid 15 noort. Soovijaid oli küll 25, aga kümme kadus ära. „Järelikult oli meie eriala teine valik,” nendib Padrik. Koos avatud ülikooli õppuritega hakkas eripedagoogikat tudeerima 41 noort. Kuid nemad on alles poolel teel logopeediks. Täisvolituse annab vaid magistritase logopeedias. Ja ainsana Eestis koolitataksegi logopeede Tartu ülikoolis. Viimasel kahel aastal on eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekavale sisseastujate arv olnud enam-vähem sama – tänavu 22 (avatud ülikoolis 9), eelmisel aastal 21 (avatud ülikoolis 8). Kolmandik neist spetsialiseerub logopeediks, seega lisandub igal aastal umbes kümme selle nõutud eriala esindajat. Lasteaia asemel eelistavad nad aga tööle minna meditsiiniasutusse või kooli, kus makstakse märksa rohkem palka ning töö on vaheldusrikkam ja pakub rohkem väljakutseid.

„Lasteaedade mure aitaks lahendada, kui logopeedid saaksid õpetajatega ühest katlast palka,” sõnab Padrik. „Nad õpivad ju viis aastat õpetajakoolituse õppekaval. Miks peaksid nad vähem palka saama? Kuigi osa koolijuhte arvab, et miks nad peaksid saama teistega võrdselt, kui töötavad korraga ühe abivajajaga. Kui logopeed saaks õpetaja miinimumpalga, oleks see sõnum ka noortele – ja nad tuleksid meile õppima. Nii nagu Soomes on palju õpetajaks tahtjaid, sest stabiilsus on tagatud.”

Teine tegur on veel – magistritaseme spetsialisti usaldatakse, talle antakse vastutus ja ühtlasi vabadus oma tööd ise korraldada. Palk ja väljakutsed peavad olema seotud.

Aaro Nursi lisab, et kohalikud omavalitsused saaksid logopeedia eriala õpetanuid motiveerida tööle tulema keskmisest suurema palga ja lisahüvedega, näiteks ametikorter, regulaarne koolitusraha, paindlik tööaeg. Kaaluda võiks ka logopeedia tudengitele stipendiumi maksmist.

„Kui tudeng on pärit Valgast või Kärdlast ja sealne omavalitsus vajab hädasti logopeedi, võiks esmalt rääkida läbi sellesama tudengiga ja pakkuda talle stipendiumi,” soovitab Nursi.

Tööandja ongi praegu sundseisus: kui ikka pole kvalifikatsiooniga spetsialisti, võtab ta tähtajalise lepinguga ametisse kellegi, kes ligilähedaselt sobib.

„Meie erialal ei oska tööandja hinnata, kas töötaja ikka teeb õiget asja. Kahju paistab välja alles hiljem. Töö ei anna tulemust kuu-paariga, küll aga võib abi saamata jäämine tuua kaasa hilisemad õpiraskused, käitumisprobleemid,” sõnab Padrik.

Tööjaotus paika

Koolides võiks Padriku hinnangul aga senisest rohkem tähtsustada eripedagoogi tööd. „Aastaid on koolis põhiliseks peetud lugemis- ja kirjutamisprobleeme. Eripedagoogid saavad nendega sama hästi hakkama, aga meil on traditsioon, et tegelevad vaid logopeedid. Ja vanemalegi meeldib öelda, et laps käib logopeedi, mitte eripedagoogi juures.”

Juba mitu aastat tagasi võeti vastu otsus, et kaasava hariduse juures vajab kool esimese spetsialistina eripedagoogi. Kui koolipidajal on raha, võib ka logopeedi palgata.

„Paraku pole alati päris selge, mida eripedagoog koolis tegema peab, tööjaotus pole paigas ja ülesandering, millega ta tegelema peab, on hiigelsuur,” ütleb Padrik. „Ka lasteaia puhul on traditsioon, et logopeed aitab. Sageli on aga lasteaialapselgi vaja hoopis eripedagoogi toetust. Seega tuleb üle vaadata, mida logopeedid teevad ja kui efektiivsed nad on. Kui õpetajad oskaksid ja neil oleks võimalus oma tööd rohkem individualiseerida ja õpetamist diferentseerida, ei vajaks nii paljud lapsed logopeedi või eripedagoogi abi.”

Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimees Heda Kala meenutab, et lasteaedadesse loodi logopeedi ametikoht HTM-i põhjendusega, et kõnekujunemise perioodil on vajalik logopeedi sekkumine. Paraku on lasteaedade juhid nüüd fakti ees, et kvalifikatsioonile vastavat spetsialisti pole kuskilt võtta. Seepärast ongi neil ettepanek: lasteaias võiks töötada bakalaureusetasemega eripedagoog kui HEV-koordinaator. 28. septembril toimunud Tartu linna ja maakonna haridusjuhtide infopäeval HTM-is tõstis Kala selle teema üles.

„Selge on see, et lasteaias peab olema tugispetsialist – õpetajal on vaja tuge mitte kuu-kahe pärast, vaid kohe, kui ta märkab arengut takistavat probleemi,” sõnab Kala. „Kas see tugi võiks olla lasteaias töötav eripedagoog ja osakoormusega käiv logopeed? Uuest lasteaedade miinimumkoosseisu nõudest tulenevalt on meil õigus osta sisse osakoormusega logopeedi teenust. Aga keegi peaks kohapeal õpetajale toeks olema ja vahendama ka Rajaleidja keskust ja lapsevanemat. Siin on nüansse, mis tuleb selgeks rääkida. Ühingud ja ühendused peavad tegema koostööd.”

Sirje Pärismaa

TLÜ koolitab eripedagooge-nõustajaid

Tallinna ülikooli eripedagoogika praegune õppekava keskendub väga paljus laste kõne arendamisele, kuna just väikelapseeas on kõne areng kognitiivse arengu oluline näitaja. Meie lõpetanud ei tohi ega oska tegelda logopeediaspetsiifiliste probleemidega (häälikuseade, kogeluse teraapia), küll aga saavad aidata lapse üldise kõnelise mahajäämuse korral.

Vajadus logopeedide ja/või eripedagoogide töö järele on järjest suurenenud, kuna erivajaduste hulk suureneb, samas oleme võtnud omaks seisukoha, et erivajadustega lapsed kaasatakse elukohajärgsetesse lasteaedadesse ja koolidesse.

Kui tasandusrühmas on logopeedi käe all iga päev 12 last, siis tavalasteaias luuakse üks logopeedi ametikoht 30 kõneravi vajava lapse kohta. Kaasava hariduse tingimustes on aga tavalasteaedades erivajaduste osas palju ka nn keerukamaid juhtumeid, kus lastega peaks iga päev spetsiifiliselt tegelema. Nii ongi tugiteenuste osutaja lõhkise küna ees: kõigile hädalistele kvaliteetset teenust pakkuda ei jõua, samas peab laste hulk vastama nõuetele.

Kuna logopeede napib, on üks võimalus teavitada haridusasutuste juhtkondi eripedagoogide oskustest. Kuna eripedagooge koolitatakse nii TÜ-s kui ka TLÜ-s, on neid rohkem, eripedagoog suudab laste arendamiseks väga palju ära teha, kuid seda siiski lähtuvalt oma pädevusest. Ülioluline on võrdsustada tugiteenuste osutajate ja õpetajate tingimused.

Tiiu Tammemäe

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi hariduse tugiteenuste akadeemilise suuna juht

 

 

 —

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas lasteaed võib võtta tööle logopeedi, kes alles õpib? Miks ei tohi logopeedina töötada TLÜ eripedagoogi-nõustaja eriala lõpetanu?

 

Indrek Kilk

HTM-i jurist:

„Küsimustel on mitu tahku. Üksteisest tuleb eristada „õigus töötada” ja „kvalifikatsiooninõuetele vastamine”, kuna need ei pruugi alati ühtida. Õigusaktides on vahel loodud töötamisvõimalus ka siis, kui inimene ei vasta riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Koolieelsete lasteasutuste tegevuse tarbeks kehtestatud õigusaktides on pedagoogi termin endiselt kasutusel (erinevalt koolidele kehtestatud õigusaktidest). Ja kuna see termin hõlmab ka tugispetsialiste ning arvestades, et koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõige 42 sätestab, et „kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus”, järeldub tõesti, et töölepingu sõlmimine on juriidiliselt võimalik ka alles logopeediks õppijaga.

Samas ei anna see lasteaiale õigust otsidagi teadlikult kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavat isikut. Seega ei tohi töökuulutusest kindlasti nähtuda täiendid, et „haridus võib olla omandamisel” jne. Seda õigust sõlmida tähtajaline tööleping, kuna tööle kandideerija ei vasta riiklikult kehtestatud nõuetele, tuleks kasutada olukorras, kus konkurss on ebaõnnestunud ning ei õnnestunud leida kvalifikatsiooninõuetele vastavat spetsialisti.

Loomulikult ei saa pelgalt keskharidusega inimene pakkuda logopeediteenust, kuigi see on juriidiliselt lubatav. Seega vastutab koolieelse lasteasutuse direktor lõplikult ise teenuse kvaliteedi eest. Lasteaia personaliküsimused, samuti õppe- ja kasvatustegevuse ning tugiteenuste kvaliteet on suuresti koolieelse lasteasutuse direktori ja kohaliku omavalitsuse vastutusala. Kui koolieelsel lasteasutusel, kohalikul omavalitsusel või lapsevanematel on kahtlused kõneravi kvaliteedi kohta, saab kaasata nõustamiseks asutuseväliseid spetsialiste nt Eesti logopeedide ühingust või Rajaleidja keskustest. Vastutus jääb seega koolieelse lasteasutuse tasandile ning koolieelse lasteasutuse direktor peab jälgima, kas teenus on kvaliteetne ning laste ja perede vajadused rahuldatud.

Tallinna ülikooli eripedagoogi-nõustaja õppekava lõpetanu ei vasta logopeedile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, küll aga ei välista see kehtiva regulatsiooni järgi võimalust töötada üheaastase tähtajalise töölepinguga. Tööandja peab samas täitma varem nimetatud kohustusi, sh otsima aktiivselt edasi kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut.”

Mullu sügisest tegutseb Eestis Rajaleidja üle-eestiline võrgustik. Kuivõrd aitavad keskused leevendada logopeedide vähesuse ­probleemi? Kui palju tuleb teenuste eest maksta?

Ramune Vananurm

Rajaleidja kommunikatsioonijuht:

„Meie üks põhimõte on hariduse tugiteenuste lõimitus – see tähendab, et pöörduja saab meie keskusest mitmekülgset abi. Lisaks logopeedile võib vaja minna ka psühholoogi või eripedagoogi abi või vastupidi. Vahel aitab noort inimest õppetöös edasi karjäärinõustaja.

2014/2015. õppeaastal pöörduti logopeedi abi saamiseks Rajaleidja poole 2233 lapse või noore murega. Lõimitud teenuste põhimõttel on logopeedi teenust pakutud rohkem kui 4000 abivajajale. Logopeed on nõustanud enam kui 2500 korral ka lapsevanemaid ja haridustöötajaid.

Logopeedi ülesannete hulka kuulub lapsele sobivate alternatiivsete kommunikatsioonivõimaluste ja vahendite leidmine ning soovitamine. Lapsevanemale ja õpetajatele on näiteks kaasa antud mitmesuguseid harjutusi. Hea koostöö korral on kodus ja lasteasutuses tehtud töö tulemusi  võimalik näha juba paari nõustamiskorra järel.

Lapse arengu seisukohalt on eriti tähtis varajane märkamine. Seetõttu on oluline teadlikkuse tõstmine ja logopeediline ennetustöö. Selleks on kõik Rajaleidja keskused aasta jooksul viinud maakondades läbi teema- ja infopäevi ning grupinõustamisi õpetajatele, haridustöötajatele ja lapsevanematele.

Tuge ja nõu on saanud paljud koolid ja lasteaiad. Kevadisel hooajal võivad järjekorrad olla pikemad, kuid siiski püütakse kõiki pöördujaid vastavalt võimalustele aidata. Pikad järjekorrad on näide sellest, et logopeede napib. Nõudlus teenuse järele on suur nii haridusasutuses, Rajaleidjas kui ka erasektoris. Logopeedide vähesuse probleemi lahendamisel ei piisa kahjuks vaid Rajaleidja võrgustikust. Väga oluline on, et lastel ja noortel oleks ka koolis tugispetsialist ning vajadusel iganädalane logopeediline abi haridusasutuses kohapeal. Otsime koostöös Tartu ülikooliga lahendusi, kuidas logopeede tööjõuturule juurde tuua. Oleme sellest väga huvitatud, sest ka meie võrgustikus on täitmata 5,8 logopeedi ametikohta.

PGS-i järgi peab koolis olema õpilasele tagatud tasuta logopeediline nõustamine. See on haridusasutuse pidaja kohustus. Kui kool ise logopeedi ei leia, on tal võimalus tellida teenus Rajaleidja keskusest. Tellitava, koolis kohapeal pidevalt pakutava teenuse eest tuleb omavalitsusel ise tasuda.

Regulaarse logopeedi teenuse (esimene tasand) tellimisel Raja­leidjast kooli või lasteaeda on teenuse kontakttunni hind 27,90 eurot. Alla 350 õpilasega väikevaldadele hüvitab riik Rajaleidja vahendusel sel aastal 40% teenuse kulust. Kuid õpilase jaoks peab teenus olema igal juhul tasuta.

Nõustamiseks (teine tasand) tuleks Rajaleidja logopeed appi kutsuda siis, kui tegemist on erandjuhtudega ja asutuse meetmed ei ole olnud piisavalt tulemuslikud. Sellisel juhul on  õpetajate ja lapsevanemate nõustamine, lapse täiendav hindamine, vajadusel teistsuguse haridusliku meetme soovitamine pöördujale tasuta. Pöörduja võib olla nii kool, lasteaed kui ka lapsevanem.”


2 kommentaari teemale “Eripedagoogid logopeedidele appi”

  1. Mari ütleb:

    Aegumatu teema.Ja jääb püsima veel kauaks. Seni kuni logopeed ei hakka saama oma töö eest väärilist palka, ilmub mingi aja tagant jälle ajakirjanduses samasisuline artikkel. Ülikooli lõpetamisega ei lõpe logopeedil tegelikult õpingud. Enesetäienduse vajadus on pidev. Töö on pingeline, osa tööst on ju teistele silmaga nägematu, hoomamatu. Töö tulemus pole sugugi asjaosalistele alati mõõdetav ja samas kestab mõni tööprotsess aastaid. Diagnoosi, vali/valmista vahendid ja siis veel ka õpeta/ravi. Silmanähtavat “Ohhoo!” efekti ei pruugi alati kohe tullagi ja pikaajalise töö tulemus võib ilmneda alles hoopis hiljem. Ootused töö tulemusele on aga kõrged. Logopeed peab olema valmis ka ebaeduks. Seega on logopeedi vastutus suur, stress ning pinge paratamatu kaaslane ja palk samas olematu.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Minu kommentaar 25.sept. ÕLs Tiina VAPPERI artiklile “Kaasavast haridusest ja …” haakub otseselt käesolevaga.
    Eestis liigutakse üha enam selles suunas, et tegeleme TAGAJÄRGEDEGA. See ei ole (see jube sõna!) JÄTKUSUUTLIK. Põhiküsimus on ikkagi selles, kuidas vanemaid panna oma lastega tegelema. 21.saj. alguse ilmingutele vastasin omal ajal(2009) väikese raamatukesega emadele-isadele “LAPSE ARENDAMINE ALGAB HÄLLIST”, milles lihtsalt juttu lapse arendamise psühholoogiast. Logopeedid-eripedagoogid ei suuda iialgi asendada lapse arengu vastaval kriitilisel perioodil vanemate poolt tegemata jäetut – teeme palju tööd, aga tulemusi vähe… See pole arukas.
    Tegin omal ajal meie Rahvusringhäälingu paarile toimetajale ettepaneku – tutvustada raadios ca 10 min. kestvate juppidena lapse arendamise probleeme teaduslik-argieluliselt, kuid sellest keelduti. Üks põhjendus oli – autor ei ole Tallinnast (!) pärit… Elame üsna absurdses maailmas! Kas me ikka tahame seda, mida me tahame…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!