Ideelabor toetab ettevõtlikku elustiili

Tartu ülikooli ettevõttemajanduse eriala välistudengite üks Eestis õppimise motiive on kuvand Eestist kui nutikate inimeste ja idufirmade maast. Juba oma esimestest Tartu nädalatest asuvad noored otsima ettevõtlushoiakuga inimesi, et kuuluda mõttekaaslaste kogukonda. Mitte vähem innukad pole kohalikud tudengid, iseäranis need, kes on gümnaasiumis või põhikoolis saanud hea ettevõtlusõppe kogemuse. Oma roll on siin Junior Achievement Eesti, Ettevõtlusteatri ja Ettevõtlusküla tegemistel. Võime olla rõõmsad noorte üle, kes on valmis võtma vastutust ning riski, et oma pööraseid ideid ärimudeliteks arendada ja unistused ellu viia. Mingil hetkel võimatuna näiv idee võib ajapikku muutuda uuenduslikuks ja leida suure hulga kasutajaid. Ulmelise idee autor ei tohiks tunda end tõrjutuna. Oluline on, et õigel hetkel oleksid kohal õiged inimesed ja toetav õpikeskkond.

Usalda õppijat

Kuidas teha nii, et kool ei pärsiks kaasasündinud uudishimu maailma vastu ja ettevõtlikku meelelaadi? Üks võimalus on usaldada senisest rohkem õppijat ja tema valikuid. Pakkuda ettevõtlusõpet, kus õppija saab oma ideed arendada. Las ta õpib elust endast, suhtleb plaanitava toote või teenuse tarbijaga ja töötab välja väärtuspakkumise, mis rahuldab inimeste soove ja vajadusi. Juba ainuüksi kontakti võtmine võimaliku kliendiga on nii mõnelegi suur katsumus.

Nagu ujuma saab õppida ainult vees, annavad ettevõtlusõppes parimaid tulemusi tegevuspõhine aktiiv­õpe ja ettevõtjate kaasatus. Kasuks tuleb, kui ettevõtlusõpetajal endal on ettevõtluskogemus.

Ideelabor ja ettevõttemajanduse õppetool on koostöös oma ala tipp­asjatundjatega loonud innustava õpikeskkonna nii tasemeõppeks kui ka neile, kes soovivad olla rohkem, st panna proovile oma ettevõtlikkus ning rakendada ellu töötav ärimudel või sotsiaalse ettevõtte väärtuspakkumine. Ettevõtlusõppe ja ettevõtlust toetavate võrgustumisürituste aluspõhimõte väljendub kõige paremini Hiina vanasõnas: „Räägi mulle, ja ma unustan, näita mulle, ja ma jätan meelde, kaasa mind, ja ma mõistan”.

Ideelaboris saavad tudengimeeskonnad osa eelinkubatsiooniprogrammist, kus rahvusvahelise kogemusega praktikute ja mentorite käe all arenevad idee ja meeskond. Juuratudeng Sander Genseni sõnul on teda palju aidanud tõsiasi, et töötubasid viivad läbi iduettevõtte asutajad. Õppetöö lõpptulemusena on meeskonnal selge arusaam oma väärtuspakkumusest, tulumudelist ja meeskonnatöö olemusest. Koos õpitakse ideed investoritele esitlema, aga ka läbikukkumisega toime tulema. Õhkkond on töine ja toetav. Kõige paremini kirjeldab tööõhkkonda osaleja tagasiside: „Meeldib avatud mõtlemisega inimeste seltskonnas viibida, õppida ja tegutseda. Siit saab palju häid emotsioone ja huvitavaid mõtteid.”

Erinevus rikastab

Ettevõtlus eeldab koostööd ja kultuuridevahelise suhtlemise oskust, sest mitmekesisus rikastab ja loob võimaluse uute lahenduste tekkimiseks. Ka selle kogemuse saavad noored Ideelaborist. Käesoleva aasta kevadel said Ideelaboris kokku College of Charlestoni ja Nebraska Wesleyan University tudengid, et koos TÜ üliõpilastega leida tehnilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Programm lõppes USA-s, kus esitleti ärimudeleid Charlestoni ettevõtjatele ja investoritele. TÜ tudeng Hannalore Taal usub, et rahvusvahelises programmis osalemine on mitte üksnes avardanud tema teadmisi ettevõtlusest, vaid muutnud ta ka inimesena avatumaks.

Vega fond

Ideelabor on turvaline koht, kus saada esimesi äriteadmisi ja -oskusi ning miks mitte viia ellu ka teadustöö tulemusi. Mahukate teadusprojektide puhul ei pruugi aga piisata idee arendajate innukusest. Ütleb ju tuntud lauluridagi, et raha paneb rattad käima. Ülikoolis sündinud teadustöö tulemuste ellurakendamiseks on TÜ Ideelabor loonud koos SEB pangaga Vega fondi – unikaalse rahastu neile, kellel on vaja stardikapitali teaduspõhise äriidee realiseerimiseks. Näiteks aastal 2014 sai Vega fondist seemnekapitali projekt GreenBead, mille tehnoloogiline lahendus aitas idufirmal ReLaDe käesoleval aastal võita kolmanda koha Euroopa suurimal säästva tehnoloogia ideede konkursil Climate Launchpad.

ReLaDe loob taaskasutatavat pesu­pesemissüsteemi. Rainis Venta, ühe idee autori sõnul ajendas teda kõige enam soov muuta tavatarbimist ja teadlasena nägi ta, et see on võimalik. „Usalda õppijat!” leiab Rainis ja tõdeb, et toetaval õpikeskkonnal ning materiaalsel ja metoodilisel baasil on märkimisväärne roll teadlase kujunemisel ettevõtjaks.

2015. aastal rahastati kolme projekti: BIEX-i huviväljas on tervisenäitajate analüüs higi koostise põhjal; Power Algae arendab mikrovetikate kasvatamiseks mõeldud seadmeid ja idufirma SEMU töötab vaegnägijatele välja kodust audiosüsteemi. Power Algae idee algataja ja ökoinnovatsiooni fanaatiku Liina Jolleri sõnul soovivad nad oma interdistsiplinaarse meeskonnaga rakendada ellu teadmisi ja pakkuda lahendusi globaalprobleemidele. Liina ise ettevõtluse õppejõu ja doktorandina peab oluliseks, et ettevõtlusõppe lektoril oleks ettevõtluskogemus ja oskus teadusuuringuid ellu viia.

Lisainfo www.ideelabor.ut.ee.

Maret Ahonen

TÜ Ideelabori juht