KULTUUR
TELLIMINE
KIRJANDUS KINOS

Kaks tuhat eurot stipendiumi riigikaitseõpetajale

16. okt. 2015 - Kommenteeri artiklit

Möödunud aasta 15. detsembril kuulutas kaitseminister välja avaliku konkursi riigikaitseõpetaja 2015. aasta stipendiumile.

Stipendiumi suurus oli kuni 2000 eurot ja selle taotlemiseks tuli esitada ettenähtud vormil taotlus, motivatsioonikiri ning riigikaitseõpetaja ja kooli vahel sõlmitud töölepingu koopia. Taotlusi laekus 30, stipendium anti 12 riigikaitseõpetajale.

Milleks riigikaitseõpetajad stipendiumi taotlesid ja kuidas nad seda on kasutanud, sellest rääkisid Kalev Muru Herbert Masingu koolist, Asko Kivinuk Pirita majandusgümnaasiumist ja Oliver Tsarski Kadrioru saksa gümnaasiumist.

Kuidas korraldatakse riigikaitseõpetust Soomes?

Tartu Herbert Masingu kooli riigikaitseõpetaja Kalev Muru taotles stipendiumi selleks, et külastada Soome gümnasistide riigikaitse välilaagrit Helsingi külje all. Soome oodatakse teda 22.–25. oktoobrini. Reservohvitser, kellega Kalev Murul kontakt on, juba teatas, kuhu ja kuidas tuleb tulla. Eesti vormiriietust kanda ei tohi ja relv tuleb samuti maha jätta, sest gümnasistide õppus toimub väeosa territooriumil.

Teiseks soovis Muru külastada Venemaal Mamai kurgaani läheduses asuvat sõjamuuseumi, mis on üks maailma suurimaid, võttes enda alla kolm tuhat hektarit. Seal on väljas nii Teise kui ka Esimese maailmasõja aegsed relvad, lisaks Vene ja Nõukogude relvadele ka Ameerika ja Euroopa maade jt omad, tankid, soomukid, kahurid jpm. Paraku pole Venemaa praegu meile sõbralike maade nimekirjas ja nii valis Muru külastamiskohaks siiski Parola tankimuuseumi – saabki ühe Soomes käiguga kaks asja üle vaadata.

Kalev Muru on olnud aktiivne riigikaitseõpetaja. Ta on korraldanud oma õpilastele rohkesti väljasõite. Praegu on lubatud ainult kaks ekskursiooni kursuse kohta, kuid riigikaitseõpetuse algusaastatel jõudis ta neid korraldada neli-viis. Enamasti kahe- või kolmepäevastel matkadel külastati vabadusvõitlusega seotud paiku, okupatsiooni- ja ajaloomuuseumi, Viimsi muuseumi, käidi Saaremaal ja Ida-Virumaal, Riia sõjamuuseumis. Eesti väeosadesse tegi ta õpilastele ühepäevased ekskursioonid. Näiteks Kuperjanovi pataljoni ja läheduses asuva metsavenna talu külastamiseks jätkus ühest päevast.

Kalev Muru on olnud aktiivne Tartu koolide riigikaitselaagrite läbiviimisel. Viimane kord tuli laagrisse üle 300 gümnasisti. Järgmisel aastal piirdutakse siiski 200 õpilasega. „Muru: „Me saime 300-ga hakkama, kaitseressursside amet oli väga rahul, kuid õpilasi kogunes ühe laagri jaoks siiski liiga palju.”

Lisaks õpetab Kalev Muru riigikaitseõpetajatele alpinistile vajalikke oskusi ning viib igal aastal paar rühma mägedesse. Kui mõni rühm soovib mägedesse minna, korraldab ta neile kõigepealt paari ööbimisega kontrollrännaku Tallinnast Aegviitu, mis teeb kokku 75 km ringis. Nii saavad kõik oma varustust proovida, telki püstitada, välitingimustes söögitegemist harjutada. Matkarühmadega käib Kalev Muru peamiselt Põhja-Itaalias Monte Rosal ja Monte Biancol (Mount Blanc).

Ise on Kalev Muru käinud mitu kor-­da seitsme ja poole kilomeetri kõrguse Ismoili Somoni tipus (endine Sta­lini mäetipp, 1932–1962, ja Kommunismi mäetipp, 1962–1998). Kaitseliidu erirühmitustele ja naiskodukaitsele teeb ta köiekoolitust linnalahingu elemendis ehk siis õpetab köie abil aknalt aknale ja katuselt katusele üle tänava liikumist ning jõgede ületamist jms. Ta on käinud köiekoolituse rühmaga ka Kõrg-Tatrates. Eelnevalt harjutati vajaminevaid oskusi Viljandis Karula veski treeninglaagris.

Kalev Muru juhendab ka õpetajatest retkejuhtide ellujäämiskursusi, mille käigus mängitakse läbi olukordi, kus õpetaja on oma rühmaga metsa ära eksinud. Ta õpetab, milleks peab siis valmis olema ja kuidas väljapääsu leida. Riigikaitseõpetuse välilaagris tutvustab ta gümnasistidele ellujäämisvahendeid: pealampi, nuga, priimust, nöörijuppi, kompassi jms.

Koos abiõpetajatega militaarrännakule

Pirita majandusgümnaasiumi riigikaitseõpetaja Asko Kivinuk viis stipendiumi eest oma kolm abiõpetajat Tšehhimaale Teise maailmasõja lõppu tähistavale militaarrännakule, milles tegi kaasa umbes 1500 osalejat üle maailma. Eesti nelik ületas Tšehhi televisiooni uudisekünnise, sest pidi kaamera ees selgitama, kust nad pärit on ja miks pole eestlased neljal eelmisel korral osalenud.

Rännakurajad olid Tšehhimaal 10, 20, 30 ja 40 kilomeetri pikkused. Asko Kivinuki rühm valis 30-kilomeetrise. Seljakotid kaalusid kümne kilo ringis, mäed olid nagu Võrumaal, ainult et palju kõrgemad ja järsemad, nii et mäest üles minnes puudutasid käed tihti maad.

Asko Kivinuk on üks aktiivsemaid riigikaitseõpetajaid. Ta on korduvalt osalenud õpilastega 30-kilomeetrisel scouts-rännakul Paldiskis. Seljakotid on olnud siis 15 kilo rasked, kuid õpilased on saanud hakkama, sealhulgas tüdrukud. 6–7 tunniga on maa läbi käidud. Kivinuk märgib, et viimasel kahel aastal pole 40 õpilasest ükski rännakut katkestanud. See teekond annab ettekujutuse, mis ajateenistuses ees ootab. Kuid kaitseväes kaalub seljakott 30–40 kilo ja rännakul käiakse igal nädalal. Needsamad kolm abiõpetajat on Kivinukil ka rännakutel abiks olnud ja seda on nad teinud juba kuus aastat.

Pirita majandusgümnaasiumil on riigikaitseõpetuse lõpulaagrid maksimaalse pikkusega – juba neljapäeval sõidetakse laagrisse ja alles pühapäeva õhtul tullakse tagasi. Tänu kolmele abiõpetajale on neli päeva kestvat laagrit suhteliselt kerge teha.

Asko Kivinukil on üks nõrkus ka – sümboolika ja faleristika. Ta on riigikaitseõpetuse õpiku sümboolika peatüki üks autoritest. Sümboolika on talle peretraditsioon, tema isa Aleks Kivinuk on kirjutanud raamatu „Eesti sõjalised autasud ja rinnamärgid 1918–1940”, mida kollektsionäärid ja oksjonite korraldajad kogu maailmas praeguseni kasutavad.

Teeme riigikaitseõpetusest filmi!

Kadrioru saksa gümnaasiumi riigikaitseõpetaja Oliver Tsarski taotles ja sai stipendiumi kahe seikluskaamera ostmiseks. Üks neist on tikutopsi mõõtu GoPro (pildil) ja teine Sony analoogiline toode. Sony hea omadus on see, et tal on ka GPS peal. See võimaldab orienteerumise kaadritele lisada oma asukoha kaardil ja liikumiskiiruse. Filmimise ajal seda kõike näha pole ja pilti saab vajadusel vaadata nutitelefonist, sest seikluskaameratel endal ekraani pole. Kaameratele lisaks ostis ta sülearvuti ja monitori, et saaks filmimontaaži teha. Pimedas filmimiseks vajalikud lambid ostab õpetaja oma raha eest juurde.

Kogu selle varustuse hankis Oliver Tsarski selleks, et õpilased saaksid riigikaitselaagritest videofilme teha. Seikluskaamera kinnitatakse pea või rinna külge ja nii saavad õpilased filmida, ilma et see laske- ja spordiharjutustel, värvipallidega peetavas tulevahetuses, orienteerimisjooksul jm häiriks.

Kadrioru saksa gümnaasiumil on oma õpilasfilmide festival NUI. Oliver Tsarski leppis ühe varem filminud ja filmi monteerinud õpilasega kokku, et see hakkab laagris seikluskaamerate kasutamist koordineerima ja paneb kogutud materjalist pärast filmi kokku. Kui kõik tuleb efektselt välja, saab ta esitada filmi kooli festivalile. Muidugi võib esimene vasikas ka aia taha minna, kuid siis on saadud vähemalt kogemus, millest saab edasi minna, märgib Tsarski. Kui aga film õnnestub, jääb riigikaitselaagrist tore mälestus ja võib-olla toimib film ka reklaammaterjalina.

Seega ei piirdu Oliver Tsarski ainult kitsalt sõjalise õpetusega, vaid lõimib teisi aineid, kusjuures filmimine pole ainus näide. Nimelt on tal kavas lavastada oma riigikaitseõpetuse õpilastega mõned episoodid „Pál-tänava poistest”, mis on ju seos kirjandusega. Tsarskile tunduvad selles loos erialaselt huvitavad need stseenid, kus on kerge jälgida poiste kehtestatud käsuliinide toimimist. Näidendi käsikirja sai ta linnateatrist juba kätte. Etendus loodetakse ette kanda KSG 55. aastapäeval.

Tsarski lõimib riigikaitseõpetust ka ajalootundidega. Ta on käinud õpilastega Laidoneri muuseumis ja viinud sealsete väljapanekute põhjal läbi arutelusid. Ta ei rõhu mitte faktidele, vaid suurema plaani mõistmisele. Laidoneri muuseumis on suurepärased töölehed, märgib Tsarski.

Ta on otsinud kokkupuutepunkte ka kehalise kasvatusega. Näiteks võiksid õpilased teha NATO teste nii, et ühe tegemise eest saaks linnukese kirja nii riigikaitseõpetuses kui ka kehalises kasvatuses.

Raivo Juurak


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!